rahuldamata. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (alus:
Määrus saata kaebuse esitaja kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Asjaolud. 1. 07.08.2012 saabus Viru Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitsebüroolt
lg 4 alusel kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale koos väärteotoimikuga 259012003073 Anti Algpeus kohta.
16.07.2012 on kohtuväline menetleja koostanud uue väärteoprotokolli AB1293273, mille kohaselt juhtis Anti Algpeus 13.06.2012 kell 14.32 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Vajangu alevikus Tamsalu maanteel, Järva-Jaani – Tamsalu – Kullenga teel suunaga Tamsalu poole mootorsõidukit asula sisesel teel kiirusega 103+/- 4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut ning väärtegu tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 3 järgi. Muudeks tõenditeks antud asjas on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, videosalvestis, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja määrus väärteomenetluse jätkamise kohta.
-ist ega KrMS-ist ei tulene, et lahknevuste ilmnemisel võiks need kõrvaldada uute tõendite loomisega. Väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha asendamine ei ole käsitletav väärteoprotokolli korrigeerimisena ega täiendamisena
Kuivõrd faktiliste asjaolude asendamine uutega ei ole väärteomenetluses võimalik ning väärteoprotokollis kajastuvate faktiliste asjaolude alusel ei ole võimalik kaebuse esitajat süüdi mõista, tuleb väärteomenetlus
Kaebuses leitakse, et uuele protokollile allkirja saamise viisi puhul on alust kahtlustada ametivõimuga liialdamist, kuivõrd allkiri saadi aresti kohaldamise ähvardusel. Tulenevalt asjaolust, et kaebuse lahendamise määruses ei ole kohtuväline menetleja sellele tähelepanu pööranud, on tegemist motiveerimata menetlusdokumendiga. Kaebuses ei olda rahul asjaoluga, et 16.07.2012 protokolli on lisandunud võrreldes varasemaga uued tõendid – videosalvestis ning tunnistaja ütlused. 2 Kaebuse esitajale on selgusetuks jäänud, milline on määruse menetlusõiguslik alus, kuivõrd
ei reguleeri väärteomenetluse jätkamist. Jätkamisele peab eelnema lõpetamis- või peatamisotsus. Menetluse jätkamine tähendab menetluse uuendamist. 7. Kohtuvälise menetleja kaebuse lahendamise määruses viidatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-84-07, millest tuleneb, et kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ning teha see menetlusalusele isikule
sätestatud korras teatavaks, tagades uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Kohtuväline menetleja koostas menetluse jätkamise määruse, kuna leidis, et väärteoprotokolli teokirjeldust oli vaja korrigeerida väärteo toimepanemise aja kohta, kuna väärteoprotokollis oli inimliku eksituse tõttu väärteo toimepanemise aeg vale. Väärteomenetluses kuulati üle tunnistaja, et saada kinnitust väärteo toimepanemise aja ja koha kohta. Menetleja ei saa otsust vastu võtta enne, kui teokirjeldust ei ole korrigeeritud. Pelgalt inimlik eksitus ei saa kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamist
Kuna
ei anna määruse nimetust, siis nimetusest järelduse tegemine ja selle sidumine Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-104-06 väärteomenetluse jätkamise kohta ei ole asjakohane. Kohtumääruse Kohtumääruse põhjendused. 8. Tulenevalt
Lõige 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lõige 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik jätta kaebuse rahuldamata. Kohus, esitatud kaebuse ning väärteoasja materjalid läbi vaadanud, asub seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. 9. Esmalt võtab kohus seisukoha väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha muutmise õiguspärasuse osas.
lg 2 näeb ette võimaluse täiendada protokolli juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib lahendis nr 3-1-1-84-07, et kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule
Kohus leiab, et antud juhul oli väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha muutmise puhul tegemist õiguspärase korrigeerimisega
lg 2 mõttes, mitte aga väärteo asjaolude asendamisega, mis peaks viima väärteomenetluse lõpetamiseni
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et inimlik eksitus ei peaks viima menetluse lõpetamiseni, kuna tegemist oli teokirjelduse korrigeerimisega, mitte aga uue koosseisu menetlusalusele isikule süüks panemisega. Kohtu hinnangul ei olnud esialgsete ja parandatud asjaolude vahel sellist lahknevust, mis paneks kahtluse alla väärteo toimepanemise kui sellise, mis omakorda annaks aluse vigade tõlgendamiseks menetlusaluse kasuks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. 10. Järgnevalt hindab kohus parandatud väärteoprotokolli tunnistaja lisandumise ning videosalvestise mittetutvustamise õiguspärasust. Kohus leiab, et
lg 2 sõnastusest tuleneb otseselt võimalus tõendusteabe lisamiseks väärteomenetluses, kui see on vajalik. Antud juhul saab tunnistaja ülekuulamisprotokolli lisamist väärteoprotokollile pidada tõendusteabe täiendamiseks
lg 2 mõttes, 3 mistõttu ei pea kohus kaebuse esitaja kaitsja vastuväidet tunnistaja lisandumisele asjakohaseks. Nii esialgsesse väärteoprotokolli kui parandatud väärteoprotokolli on märgitud tõendina videosalvestis. Mõlemale väärteoprotokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased väited, mille kohaselt ei ole kaitsjale videosalvestist näidatud. Tulenevalt asjaolust, et salvestist on tõendina mõlemas väärteoprotokollis mainitud, ei saa kaitsja tugineda väitele, et 16.07.2012 protokolli lisandus see kui uus tõend, ning et seda ei sisaldunud väärteoasja materjalide hulgas. 11. Määruse menetlusõigusliku aluse ja määruse pealkirjastamise osas leiab kohus, et. kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle tegevuse sisust, mitte määruse pealkirja mõnevõrra ebatäpsest sõnastusest. Määruse menetlusõiguslik alus tuleneb
§-ist 48 ning see on alusena märgitud nii väärteomenetluse jätkamise määrusesse kui kaebuse lahendamise määrusesse. 12. Viimaks võtab kohus seisukoha väidetava ametivõimuga liialdamise osas allkirja saamisel väärteoprotokollile.
lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Seega ei ole väärteoprotokollile allkirja andmisel või sellest keeldumisel menetluslikust seisukohast määravat vahet, kuna väärteoprotokoll loetakse menetlusosalise poolt kätte saaduks mõlemal juhul ning ka juhul, kui allkiri isegi aresti ähvardusel anti, ei halvendanud see menetlusaluse isiku olukorda väärteomenetluses. Esitatud kaebuses on küll leitud, et tegemist võis olla ametivõimuga liialdamisega, samas ei ole selles osas taotlusi esitatud. Arvestades asjaolu, et
sätestab käesoleva kaebuse lahendamiseks kirjaliku menetluse ja viie päevase tähtaja, ei pea kohus võimalikuks käesoleva kaebuse lahendamise raames hakata välja selgitama kaebuse esitaja ja politseitöötajate omavahelise telefonivestluse sisu. Vastavalt politsei ja piirivalve seadusele ei kuulu distsiplinaarmenetluse algatamine kohtu pädevusse. 13. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Anti Algpeus’i kaebus ei kuulu rahuldamisele, millest tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.07.2012.a. määrus väärteoasjas nr 2590,12,003073 ei kuulu tühistamisele.
lg 5 kohaselt saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 13. 13. augustil 2012. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.