← Eesti

1-06-16501/58

Obsah (4)§ 3891§ 289§ 217§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06- 16501 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed M

§ 3891

lg 1 -22 lg 2, 3 järgi selles, et tema, olles alates AS Rapla Dairy loomisest 04.05.2000.aastast AS Rapla Dairy (asukohaga Viljandi mnt 91E, 79514 Rapla, registrikood 10650532), milline on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 01.04.2000.a, peadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine ning kes juhtis ja kontrollis kogu AS Rapla Dairy tegevust, aitas perioodil 2002.a jaanuar kuni 2002.a oktoober koos K K, V A ning T P tahtlikult kaasa AS Rapla Dariy pearaamatupidajal V T esitada käibedeklaratsioonides valeandmeid, mis seisnes selles, et M.Y.Haidari poolt antud korralduste alusel jäeti pearaamatupidaja V T poolt ettevõtte maksustatava käibe hulka arvamata osad AS Rapla Dairy poolt 2002. aastal väljastatud arved, millised puudutasid käivet OÜ-ga Bingotrade, mille tulemusel jäi laekumata 552 654 krooni, millega rikuti käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368) § 11 lg 1, § 13 lg 1 ja 2, § 20 ja § 29 lg 1 tulenevaid kohustusi. Oma sellise tegevusega kallutas Mohammad Yaqub Haidari V T tahtlikule õigusvastasele teole ning osutas talle juhiste andmisega vaimset kaasabi. Nii on AS Rapla Dairy käibedeklaratsioonides deklareeritud maksustatavat käivet perioodil 2002.a jaanuar kuni oktoober vähem summas 3 070 324 krooni, nimetatud summalt moodustab 18% määraga käibemaks 552 654 krooni, mis on ettevõtte poolt tasumata alljärgnevalt: jaanuari eest 54 787 krooni, veebruari eest 82 745 krooni, märtsi eest 52 488 krooni, aprilli eest 29 160 krooni, mai eest 47 915 krooni, juuni eest 58 565 krooni, juuli eest 90 277 krooni, augusti eest 62 199 krooni, septembri eest 67 207 krooni ja oktoobri eest 7 311 krooni. KrK § 161 (01.09.2002- 14.03.

§ 289

ja alates 15.03.

§ 217

2 lg 1 järgi selles, et tema, olles ajavahemikul 27.09.1996 - 29.08.2001 AS Lacto (registrikood 10114688, aadress Rapla, Viljandi mnt 91) juhatuse liige, kes aktsiaseltsi põhikirja punkti 6.2 kohaselt korraldas seltsi majandustegevust ja raamatupidamist ning oli Äriseadustiku (RT I 1998, 91/93, 1500) § 306 lg 1 ja lg 4 kohaselt kohustatud äriühingut juhtima ja korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist ning seega kohustatud aktsiaseltsi juhtima ning vastutama kogu 2 äriühingu tegevuse eest, olles samuti ajavahemikul 19.11.1993 - 31.07.2001 AS Lacto peadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine, seega olles ametiisik KrK § 160 mõistes, kellel olid järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, andis oma ametiseisundit ära kasutades ajavahemikul 03.09.1998 14.10.2000 AS Lacto finantsdirektorile T P ja pearaamatupidajale V T, kes olid M.Y.Haidarist tööalaselt sõltuvad, korralduse kasutada AS-ile Lacto kuuluvat raha enda elukohas aadressil Sarapuu 10/12, Saku alevik teostatud haljastustööde, paigaldatud akende ja sisustuse eest tasumiseks, millised tehingud olid äriühingule kahjulikud ning ilmses vastuolus äriühingu huvide ja eesmärkidega. Kokku tasuti AS Lacto poolt erinevatele firmadele erinevate tööde ja teenuste eest 960 721.87 krooni, millises ulatuses AS-le Lacto ka kahju tekitati. KarS § 289 (alates 15.03.

§ 2172

lg 1 järgi selles, et tema, olles 01.08.2001.a töölepingu nr 1-16 alusel ajavahemikul 01.08.2001 – 05.02.2003 AS Rapla Dairy peadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine, seega oli ametiisik KarS § 288 mõistes, kellele oli pandud järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning kes töölepingu p 2.

  1. kohaselt oli kohustatud tegutsema üksnes tööandja huvides ning hoiduma nii tööajal kui ka väljaspool seda tegevusest, mis võiks otseselt või kaudselt kahjustada tööandja varalisi ja mittevaralisi õigusi, huve ning mainet, p 2.
  2. kohaselt oli kohustatud täitma temale pandud tööülesandeid, arvesse võttes parimaid ärikombeid ja eetikat, rikkus nimetatud kohustusi. M.Y.Haidari andis oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades ajavahemikul 14.03.2002 - 05.11.2002 AS Rapla Dairy finantsdirektorile T P ja pearaamatupidajale V T, kes olid M.Y.Haidari’st tööalaselt sõltuvad, korralduse kasutada ASile Rapla Dairy kuuluvat raha enda elukohas aadressil Sarapuu 10/12, Saku alevik läbiviidavate remonttööde teostamise ja sisustuse eest tasumiseks, millised tehingud olid äriühingule kahjulikud ning ilmses vastuolus tema eesmärkide ja huvidega. Tema korralduste alusel tasuti AS Rapla Dairy poolt 742 102.22 krooni ja tekitati sellega AS-le Rapla Dairy kahju nimetatud summas. Samuti andis M.Y.Haidari oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades korralduse T Pe ja V T kanda eelnimetatud arved AS Rapla Dairy kuludesse. Nii kanti alljärgnevad AS Rapla Dairy poolt tasutud arved: Alfasten OÜ arved 16.09.2002 nr 42 summas 7080.-, 19.09.2002 nr 43 summas 4130.-, 23.07.2002 nr 32 summas 3 540.-; Raidkivi AS arved 25.03.2002 nr K0019 summas 10 000.-, 25.03.2002 nr K-0017 summas 1800.-; KR Kaubanduse AS arve 26.03.2002 nr 202494 summas 9836.30; Vannistuudio OÜ arve 08.07.2002 nr 746 summas 63 373,01; Hüdrocom OÜ arve 21.08.2002 nr 533 summas 9516.-; Kaminad ja Ahjud OÜ arved 15.03.2002 nr 20 summas 7442.-; 07.06.2002 nr 52 summas 7442.-, 15.03.2002 nr 22 summas 3384.-; Haide Püsililled OÜ arve 05.28.2002 nr 2002020 summas 8 637,35 ja Märtek Pluss OÜ arved 04.04.2002 nr 0215 summas 29 500.-, 16.05.2002 nr 0221 summas 39 463.- T P ja V T poolt AS-i Rapla Dairy kuludesse ning kuna antud kulud olid tehtud M.Y.Haidari huvides, seetõttu deklareeriti nimetatud arved perioodil märts 2002 – september 2002 AS-i Rapla Dairy tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides (lisa 4 punkt 9) Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49) § 48 lg 4 p 9 kohaselt kui töötajale, Mohammad Yaqub Haidarile, tehtud erisoodustus - rahalisest nõudest loobumine kogusummas 205 143,66 krooni ning millelt on AS Rapla Dairy maksnud tulumaksu (maksumäär 26/74) summas 72 077 krooni ja sotsiaalmaksu (summalt 205143,66 + 72 077, maksumäär 33%) summas 91 483 krooni, kokku 163 560 krooni. Nimetatud tegevused olid ilmses vastuolus tööandja huvidega ning sel viisil pani Mohammad Yaqub Haidari toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitati AS-ile Rapla Dairy oluline materiaalne kahju kokku 905 662,22 (742 102,22 + 163 560) krooni. 3 KrK § 161 (ajavahemikul 01.09.2002 – 14.03.

§ 289

, alates 15.03.

§ 2172

lg 1 järgi selles, et tema, olles AS-i Rapla Dairy faktiline juht alates äriühingu loomisest mai 2000.a ning alates 01.08.2001.a töötades AS-is Rapla Dairy peadirektorina, kelle tööülesandeks oli firma üldjuhtimine ning kellele olid pandud järelevalve-, juhtimis-, haldamis-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, seega ametiisik KrK § 160 mõttes, kes 01.08.2001 sõlmitud töölepingu p 2.

  1. kohaselt oli kohustatud tegutsema üksnes tööandja huvides ning hoiduma nii tööajal kui ka väljaspool seda tegevusest, mis võiks otseselt või kaudselt kahjustada tööandja varalisi ja mittevaralisi õigusi, huve ning mainet, p 2.
  2. kohaselt oli kohustatud täitma temale pandud tööülesandeid, arvesse võttes parimaid ärikombeid ja eetikat, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241) § 48 lg 1 p 3 kohaselt oli kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara ning tegema endast sõltuva, et ei kahjustataks kolmandate isikute vara, rikkus nimetatud kohustusi. M.Y.Haidari andis S S korralduse luua OÜ Tihanes (registrikood 10495630, juhatuse liige S S) ning hiljem, so peale nimetatud ettevõtte tegevuse lõpetamist, andis korralduse peadirektori abile A K luua OÜ Spelling (registrikood 10725810, juhatuse liige I L). Mõlemad äriühingud olid täielikult tema kontrolli all ning töötajad: OÜ Tihanes juhataja S S, OÜ Spelling juhataja I L, inkassaator Aleksandr Vjun ja raamatupidaja S Š tegutsesid üksnes tema korralduste alusel. Eesmärgiks oli kauba (piimatooted) välja viimine AS-ist Rapla Dairy OÜ-sse Tihanes ja OÜ-sse Spelling, kus tal oli täielik kontroll kauba ja kauba müügist laekunud raha üle ning võimalus ainuisikuliselt otsustada selle üle, mida kauba müügist saadud rahaga ette võtta. Sellega lõi ta olukorra, kus tal oli võimalik võtta ja kus ta ka võttis AS Rapla Dairy kauba ja selle kauba müügist laekunud raha suhtes otsuseid vastu mitte AS-i Rapla Dairy huve silmas pidades, vaid üksnes enda huvidest ja suvast lähtuvalt. Nii kuritarvitades oma ametiseisundit andis ta ajavahemikul jaanuar – märts 2001.a korralduse OÜ-le Tihanes üle anda AS Rapla Dairy kaupa (piimatooteid) kogusummas 18 567 317,63 krooni, mille kohta andis korralduse kaup maha müüa ning millest laekuva raha üle otsustas üksnes oma suva järgi. Nimelt andis ta korralduse kauba müügist OÜ Tihanes kontole laekunud raha osaliselt üle kanda AS-ile Rapla Dairy, sularahas laekuvat raha aga OÜ Tihanes raamatupidamises suuremas osas mitte kajastada ning anda kas talle endale või tema poolt määratud isikutele üle. A.K kontrollis M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel raha laekumist OÜ-le Tihanes ning samuti osaühingu poolt AS-ile Rapla Dairy panka ülekantud summasid ning M.Y.Haidarile üleantud sularaha. M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel ning S S teadmisel ja heakskiidul korjas iga tööpäeva lõpus inkassaator A V OÜ Tihanes ladude kassast kokku sularaha, millega toimis edasi vastavalt M.Y.Haidarilt saadud juhtnööridele või edastas S S või andis isiklikult või teiste isikute kaudu M.Y.Haidarile. Sellise tegevusega tekitas M.Y.Haidari AS-ile Rapla Dairy materiaalset kahju kogusummas 6 749 493,05 krooni, so summa, mis jäi AS-ile Rapla Dairy OÜ-lt Tihanes laekumata: 2001.a jaanuari eest kokku summas 26 632,3 krooni (1 arve), 2001.a veebruari eest kokku summas 1 889 288,55 krooni (21 arvet) ja 2001.a märtsi eest kokku summas 4 833 571,88 krooni (61 arvet). Kui AS Rapla Dairy raamatupidamises hakkasid OÜ Tihanes võlgnevused väga selgelt ilmnema ning raamatupidajad juhtisid sellele M.Y.Haidari tähelepanu, otsustas ta OÜ Tihanes tegevuse lõpetada, andes selleks A.Ke korralduse müüa OÜ Tihanes. Samas otsustas M.Y.Haidari samalaadset süsteemset tegevust analoogselt jätkata, andes selleks korralduse A K luua uus äriühing - OÜ Spelling, kuhu andis korralduse väljastada ajavahemikul aprill – detsember 2001 AS Rapla Dairy kaupa kogusummas 30 330 898,74 krooni, mille kohta andis korralduse kaup maha müüa ning millest laekuva raha üle otsustas üksnes oma suva järgi. Nii andis ta korralduse kauba müügist laekuva raha osaliselt üle kanda AS-ile Rapla Dairy, sularahas laekuvat raha aga OÜ Spelling raamatupidamises suuremas osas mitte kajastada ning anda kas talle endale või tema poolt määratud isikutele üle. A.K kontrollis M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel raha laekumist OÜ-le Spelling ning samuti osaühingu poolt AS-ile Rapla Dairy panka ülekantud summasid 4 ning M.Y.Haidarile üleantud sularaha. M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel korjas iga tööpäeva lõpus inkassaator Aleksandr Vjun OÜ Spelling ladude kassast kokku sularaha, millega toimis edasi vastavalt M.Y.Haidarilt saadud juhtnööridele või edastas Sergei Sinitsõnile või andis isiklikult või teiste isikute kaudu M.Y.Haidarile. Sellise tegevusega tekitas ta AS-ile Rapla Dairy materiaalset kahju kogusummas 11 452 698,86 krooni, so summa, mis jäi AS-ile Rapla Dairy OÜ-lt Spelling laekumata: 2001.a aprill eest kokku summas 11,5 krooni (1 arve), 2001.a mai eest kokku summas 1 002 248,83 krooni (14 arvet), 2001.a juuni eest kokku summas 1 822 457,45 krooni (28 arvet), 2001.a juuli eest kokku summas 1 800 283,45 krooni (28 arvet), 2001.a august eest kokku summas 388 336,78 krooni (7 arvet), 2001.a septembri eest kokku summas 2 364 512,05 krooni (20 arvet), 2001.a oktoobri eest kokku summas 2 559 026,95 krooni (16 arvet), 2001.a novembri eest kokku summas 1 114 624,30 krooni (11 arvet) ja 2001.a detsembri eest kokku summas 401 197,55 krooni (4 arvet). APELLATSIOONI SISU Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. M. Y. Haidari ei ole ennast süüdi tunnistanud, on küll möönnud, et ei taganud AS Rapla Dairy nõuetekohast töist toimimist just osas, et struktuuriüksuste juhid täidavad oma töökohustusi eranditult heas usus. Süüdistatav peab tema vastu esitatud süüdistusi ebamõistlikeks juba seetõttu, et olles AS Rapla Dairy suuromanikuks, ei saanud ta ju ometi kihutada kaassüüdistatavaid aktsiaseltsi raamatupidamisteenistuse ja finantsteenistuse ja teiste struktuuride juhte tegudele, millised kokkuvõttes saavad olla omanikule kõike muud kui majanduslikult kasulikud. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus nii kriminaalmenetlusõiguse norme kui kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kohtuotsusest tuleb ilmselt aru saada nii, et kohus on lugenud tõendatuks, et inkrimineeritud teod sai M. Y. Haidari toime panna AS Rapla Dairy peadirektorina töötamise ajal, ehk ajavahemikul 01.08 2001 kuni 05.02.
  3. Kohus on leidnud, et 2001 jaanuarist kuni 2002.a septembrini põhjustati kahju otsese tahtlusega ja ajavahemikul 01.09.2002 kuni november 2002 kavatsetult tegutsedes kahju ei põhjustatud. Töötamise aeg 2002 kuni 05.02.2003 ei ole kohtule huvi pakkunud. Seega on kohus tuvastanud teo toimepanemise aja KarS § 10 tähenduses ja selleks on ajavahemik jaanuar 2001 kuni september
  4. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse tekst ei sisalda põhistusi, miks kohus ei ole pidanud vajalikuks kriminaalasja menetledes juhinduda KarS § 81 regulatsioonist. Maakohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja M. Y. Haidari suhtes osaliselt tagaselja. Kohus leidis, et süüdistatav hoidub menetlusest kõrvale. Tegelikult aga on tähelepanuta jäetud, et M. Y. Haidari igati õiguskuuleka kodanikuna pöördus väljasõiduks Eestist loa saamiseks kohtu poole ja sõitis kodumaale kohtu kirjalikul loal. Eestisse tähtaegseks naasmiseks lennuväljale sõites sattus auto miinile ja Haidari jäi autos olnutest ainsana ellu, kuid sai hulgiluumurde ja tema tervis on muutunud selliseks, et lennutransporti ta ei talu. Kaitsja on seisukohal, et kohus eiras kriminaalasja tagaselja menetledes KrMS § 269 lg 1 5 sätteid. Erandlikke asjaolusid KrMS § 269 lg 2 p 2 tähenduses ei nähtu. Mingeid protsessuaalseid või normitehnilisi takistusi KrMS § 269 lg 3 kohaldamiseks ei olnud. Harju Maakohus võttis isegi võimaluse kohtuotsuse kuulutamisele ilmumise 04.04.2011.a, selleks ajaks võinuks Haidari tervislik seisund paranenud olla. Selge on aga see, et kui 02.03.2011.a teatada kaitsjale, et kohtuotsuse kuulutamine toimub 03.03.2011, on absoluutselt välistatud, et M. Y. Haidari saanuks otsuse kuulutamisele tulla. Kaitsja hinnangul on kohtu järeldused oletuslikud, tõendeid, sealhulgas mitmeid dokumente on üksnes loetletud. Kuivõrd mitmete tunnistajate näol on tegemist sama kriminaalasja raames juba süüdi tunnistatud isikutega, tulnuks kohtul tunnistajate Potapova, Tschubarova, Kibe, Antons ja mitmete teiste ütlustesse suhtuda kriitiliselt ning seda mitte niivõrd nende varasema süüdimõistmise tõttu kuid seetõttu, et nad on vabastatud tekitatud kahjude hüvitamisest (kohtuotsuse lk 87). Sisuliselt sai AS Rapla Dairy kahju tekkida ainult eelloetletud isikute poolt oma töökohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Prokurör ei ole esitanud tõendeid, et juhatuse koosolekutel oleks tõstatatud küsimusi selle kohta, et peadirektor kihutab neid rikkuma finantsdistsipliini. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et M Y. Haidari oleks olnud teadvustatud sellest, et AS Rapla Dairy finants- ja raamatupidamisteenistus ei ole pädevad oma kohustusi täitma. M. Y. Haidari ei saanud olla isikuks, kes oma isikuomadustelt olnuks pädev hävitama installeeritud raamatupidamisprogramme ja samas endale teadvustama, et sellega ta välistab võimaluse viidata, et tema juhitavas äriühingus on kõik nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. Kohtuotsuses tõdetakse korduvalt, et puudus üks või teine juhatuse otsustus, aga kohus jätab ka tähelepanuta, et juhatuse koosolekud olid iganädalased või isegi sagedasemad. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et M. Y. Haidari tegutses tahtlusega oma tegudega As Rapla Dairyle, ehk iseendale kahju põhjustada. Arvestades AS Rapla Dairy tegelikke tootmismahtusid, kujutab kogu süüdistusega hõlmatud summa rahaliselt kuni nädalast toodangut, mis tootmise normaalse funktsioneerimise korral võis jääda aktsiaseltsi finantsteenistusel ja raamataupidamisel vajaliku tähelepanuta. Apellant leiab, et kohtu järeldused, nagu oleks M. Y. Haidari kedagi kihutanud otsima skeeme maksude „optimeerimiseks“ või et AS-i toodangu realiseerimine läbi väikehulgimüügi oleks oma olemuselt kuritegelik, on oletuslik. Kogu küsimus kahu tekitamisest on taandatav finantsja raamatupidamisteenistuse töö tõsistele puuetele ja pädeva kontrolli puudumisele. Otsesed täitjad (süüdlased), nimetatud teenistuste juhid on sama kriminaalasja raames varem süüdi mõistetud ja karistatud, kaitsjale arusaamatult ei lasu neil vastutust tsiviilhagiga seoses. Meelevaldne tõdemus on see, et M. Y. Haidari oleks suutnud kontrollida kogus AS-s Rapla Dairy toimuvat. Kohtuotsuse motiivide mõtte kohaselt ei ole M. Y. Haidari ilmselt andnud asjas arvestatavaid tõeseid ütlusi ja kuna teda kohtuistungil küsitleda ei olnud võimaik, siis asja süüdistatava tagaselja arutades kitsendas kohus M. Y. Haidari õigust ennast kaitsta. Kohus loetleb otsuses hulgaliselt makstud arveid, kuid jätnud tähelepanuta, et allkirjaõigusliku isikuna M. Y. Haidari ei ole nende tasumist korraldanud. Kohus on asunud süüdistuse poolele. Apellant kordab, et tunnistajate ütlused asjas on tendentslikud. Kaitsja leiab ka, et maakohtu otsuses esitatud motiivid ei ole piisavad. M. Y. Haidari süü on kaitsja arvates välistatud. Kuivõrd materiaalõiguse normid on kümne aastaga muutunud, siis kohtul tulnuks motiveerida iga Haidarile inkrimineeritud kuriteoepisoodidena materiaalõiguslikult ja teo karistatavus 6 üldse enam kui kümne aasta pikkuses ajalises ruumis. Kohtusiseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuses jälgitav, asjakohane tõendite analüüs puudub. Kuriteo subjektiivset külge on analüüsinud liiga kasinalt. Samas on aga käsitletud sellist teavet, millel pole süüküsimuse lahendamisel tähtsust. Asjas esilekerkinud kahtlused on lahendanud kohus süüstavalt. Kohtuotsuse tekstist puuduvad sisuliselt tõendid tõendamisesemes KrMS § 62, 63 tähenduses. Tsiviilhagi on ebaõigesti rahuldatud. Kohus ei saanud tsiviilhagide lahendamisel TsMS § 438 juhinduda, kuivõrd asja arutati tagaselja. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-3-10, mille kohaselt kohus peab kontrollima, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusnormi tuleb kasutada. Kaevatavast otsusest antud juhisest kinni pole peetud. Tsiviilhagi rahuldamine saab toimuda ainult jaanuar 2001 kuni september 2002 kehtinud materiaalõigust kohaldades. Järgida tuleks tsiviilprotsessuaalseid tähtaegu ja pöörata tähelepanu iga tsiviilnõude esitaja kohasusele. Arutatud kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagide rahuldamine kriminaalkohtu otsusega on põhjendamatu, pealegi KrMS § 310 võimaldab kriminaalasjas kannatanuteks tunnistatutel oma tsiviilõiguslike nõuete kaitse ka väljaspool arutatud kriminaalasja. Kohtueelses menetluses on arestitud ka kolmandale isikule, AS Trendler kuuluv kinnistu Sakus Sarapuu 10/
  5. Kohus jättis kinnistu aresti alla tsiviilhagide tagamiseks. Selle kinnistu näol on tegemist M. Y. Haidari lahutatud abikaasa ja nende kahe poja elukohaga. Abikaasad jagasid oma ühisvara pärast lahutust notariaalselt 18.03.2004.a, enne mida ja pärast abielu lahutamist oli I. Haidar omandanud AS Trendler aktsiad makstes nende eest 400 000 krooni. Seda pole aga otsuses kajastatud. Tulenevalt kinnistuga Sarapuu 10/12 ei ole kohtuistungitel uuritud tõendeid, millised lubaksid jõuda kohtuotsuses ära toodud järeldustele. Meelevaldsed on kohtu tõdemused AS Trendler majandustegevuse olemasolu või puudumise ja selle iseloomu kohta. Kaitsja arvates tulnuks kohtul aktsepteerida AS Trandler aktsiate ainuomanikku I. Haidarit heauskse omanikuna ning kinnistu tulnuks aresti alt vabastada. Mohammad Yaqub Haidari taotleb oma apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Kaitsja jäi apellatsiooni juurde ja taotles õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata ning leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Kuivõrd M. Y. Haidari taotlus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks ühtib tema kaitsja poolt apellatsioonis esitatud taotlusega, süüdistatav mingeid argumente ega põhistusi ei esita, siis käsitab ringkonnakohus apellatsioone koos. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, nagu seda nõuab KrMS § 61 sätestatu, põhistanud oma seisukohti, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohtuotsuses toodud 7 põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsiooni puutuvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. Apellandi märkus, mille kohaselt ei sisalda kohtuotsus põhistusi, miks ei peetud vajalikuks juhinduda KarS § 81 regulatsioonist, jääb arusaamatuks. Kohus on aegumise kohaldamise võimalikkust üksikasjalikult vastavuses KarS § 81 sätetega kontrollinud ning leidnud põhjendatult, et aegumistähtaeg ei ole M. Y. Haidari suhtes möödunud. Oluline on siinjuures märkida, et M. Y. Haidari on kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidunud ligi aasta ning kohtumenetlusest 3 aastat ja 7 kuud (otsuse lk 98-99). Oma otsuses on maakohus käsitlenud ka asjaolusid, mis tingisid kriminaalasja arutamise erandlikult ilma süüdistatava M. Y. Haidari osavõtuta (lk 98). KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Maakohus on oma otsuses esitanud veenvad põhjendused, miks ta leiab, et seaduslik alus süüdistusasja arutamiseks M. Y. Haidari osavõtuta on olemas (lk 98). Süüdistatava tagaotsimisperiood kestis kolm aastat. Vaieldamatult tuvastati, et M.Y. Haidari ei viibi Eestis vaid Afganistanis. Kohus hindas M. Y. Haidari tervisliku seisundi kohta esitatud tõendeid ning leidis põhjendatult, et need on vastuolulised ja kogumis seetõttu mittearvestatavad. Seega on põhjendatud alus arvata, et M. Y. Haidari hoidub tahtlikult kohtulikust menetlusest kõrvale. Mis puudutab kohtuotsuse kuulutamist, siis kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtuotsuse kuulutamine on kohtuliku arutamise üks osa (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-106-06) ning kuivõrd kohus arutas kriminaalasja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel ilma süüdistatava osavõtuta, ei ole apellandi poolt kohtuotsuse kuulutamisele tehtud etteheited asjakohased. Maakohus on põhjendanud sedagi, miks ei saa M. Y. Haidari puhul rääkida kohtumenetlusest ebamõistliku aja jooksul (lk 98-99). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ning osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-118-09 väljendatud selgitustele – Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt tuleb menetluse pikkuse mõistlikkust hinnata iga üksiku kaasuse ja selle asjaolude põhjal. Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest, aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest, sealhulgas ka menetluse senisest käigust. Oma otsuses nr 3-1-1-6-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) „süüdistus“. Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo. M. Y. Haidar peeti kinni 16.01.2004.a, samas tutvus ta ka süüdistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on käesoleva süüdistusasja puhul tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga. Ka tõenduslikult on tegemist tavapärasest mahukama kriminaalasjaga. Tuvastatud on süüdistatava poolne ulatuslik menetluse pahauskne venitamine, mis on menetlust märkimisväärselt pikendanud. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuväidetes esiletoodud ning kõne all olevat probleemi käsitava kronoloogiaga: 8 28.04.2003 oli M. Y. Haidari kuulutatud tagaotsitavaks otsustatud tema tabamisel vahistamise kohaldamine. 16.01.2004 tabati ta Eestisse saabumisel. 19.02.2004 muudeti tõkend vahistamine ja kohaldati allkirja elukohast lahkumise keelu kohta. 28.12.2006 anti M. Y. Haidari kohtu alla, kohtuistungi ajaks määrati 16.03.
  6. Kohtumenetluse kestel andis kohus loa M. Y. Haidaril elukohast lahkuda, kuid kohustas teda Eestisse naasma hiljemalt 20.07.
  7. 05.09.2007 toimunud kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. 17.09.2007 toimunud kohtuistungiks oli ilmnenud, et M. Y. Haidari oli ületanud Eesti riigipiiri 01.07.2007, tema asukoht oli teadmata. 01.10.2007 muutis kohus tõkendi ja vahistas süüdistatava tagaselja. Samal päeval, tõhustamaks M. Y. Haidari kinnipidamist, andis kohus välja Euroopa vahistamismääruse. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli M. Y. Haidari kõrvalehoidumine kestnud 28.04.2003 kuni 16.01.2004 (8 kuud ja 19 päeva) ning 01.10.2007 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 03.03.2011 (3 aastat 5 kuud ja 3 päeva) ning edasi kuni siiani. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul rikutud M. Y. Haidari õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul EIÕK art 6 lg 1 mõttes, kuivõrd ta on asunud kohtumenetlusest aktiivselt kõrvale hoiduma. Apellandi hinnangut, mille kohaselt on kohtu järeldused oletuslikud, tõendeid, sealhulgas mitmeid dokumente on üksnes loetletud, ei saa pidada asjakohaseks. Maakohus on oma otsuses välja toonud kõik tõendid ja kajastanud nende kriminaalasjas tähtsust omava sisu. Uuritud tõendid on analüüsitud, asetatud need omavahelisse konteksti e teisisõnu tõendeid on hinnatud nende kogumis. Põhjendamatud on kaitsja kahtlused osade tunnistajate ütlustes lihtsalt seetõttu, et nende tunnistajate suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis KrMS § 61 lg-s 1 sätestatust lähtudes ja alles selle tulemusena teeb järelduse isiku ütluste usaldusväärsuse kohta. Kaitsja poolt märgitud tunnistajad andsid teiste tunnistajate ütlustega haakuvaid ütlusi. Tunnistajate ütlustest ilmnes vaieldamatult ja vastuoludeta, et M. Y. Haidari juhtimisstiil ja positsioon oli äärmiselt autoritaarne tema alluvuses töötanud isikute suhtes. Mitmete tõendite pinnalt ilmnebki asjaolu, et M. Y. Haidari tegutses initsiaatorina, korraldaja ja kontrollijana. Tunnistajana üle kuulatud T. Pa (AS Rapla Dairy finantsdirektor) kinnitas, et Rapla Dairy tasus M. Y. Haidari arveid, mis ei olnud piimatootmisega seotud, need arved olid seotud põhiliselt seotud Haidari majaga. OÜ-d Spelling ja Tihanes võlgnevused tekkisid algusest peale ning M. Y. Haidari soovitas võlgnevuse suurenedes vahetada firmat ja võlg kahjumisse kanda /XVI, tl 186-192/. Pearaamatupidaja V. T kinnitas, et kõik oli Haidari kontrolli all, tema ütles, milliseid arveid raamatupidamises kajastada, milliseid mitte, palju oli Haidari isiklike kulutustega seotud arveid, ta nägi neid AS Lacto raamatupidamises /XVI, tl 99-104/. V. Antons ja K. Kibe on kinnitanud, et kogu töö toimus M. Y. Haidari juhtimise ja nõuannete järgi, koosolekud kutsus kokku Haidari ja juhtis neid, ilma viimase nõusolekuta otsuseid ei tehtud, samas oli Haidari finantsolukorra ja võlgnevustega kursis. K. Kibe ütlustest nähtub, et kuigi juhatus ei olnud andnud luba tasuda Haidari isklikke arveid, deklareeriti need erisoodustustena, Rapla Dairys jälgis Haidari oma arvutist rahade liikumist, huvitatud oli just OÜ-dest Spelling ja Tihanes /XVI, tl 104-106 ja 132-133/. Kohtukolleegium ei näe põhjust, miks võiks nende tunnistajate ütlustes kahelda. Asjaolu, et nende vastu ei ole esitatud tsiviilhagi, ei saa mõjutada nende ütluste usaldusväärsust. Kannatanud on esitanud tsiviilhagid M. Y. Haidari vastu ja kohus on need tsiviilhagid lahendanud. 9 Apellant heidab kohtule ette üksnes süüstavatest tõenditest lähtumist. Etteheide on kohtukolleegiumi hinnangul alusetu, kriminaaltoimiku materjalid ei sisalda ning kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et kaitsja oleks esitanud või viidanud mõnele M. Y. Haidarit õigustavale tõendile. Kohus lähtus otsust tehes talle esitatud tõenditest. Põhjendamatu on kaitsja väide ka selle kohta, nagu oleks kohus süüdistatava tagaselja asja arutades kitsendanud M. Y. Haidari õigust ennast kaitsta. M. Y. Haidari on kohtumenetlusest teadliku kõrvalehoidmisega ise loobunud oma õigustest, mis kaasnevad kohtumenetlusest vahetu osavõtuga. Kuivõrd kohus arutas asja süüdistatava osavõtuta seaduslikul alusel, ei saa kuidagi rääkida KrMS §-s 8 sätestatu rikkumisest. Peale isiklike õiguste realiseerimata jätmise on kõik teised õigused olnud talle tagatud valitud kaitsja vahendusel. Ka ei ole käesolevas asjas kohane osundada KrMS § 7 lg 3 rakendamisele, kuivõrd kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid arvestades ei esinenud kahtlusi, mis oleksid takistanud kohtul siseveendumuse kujunemist. Kuivõrd kõik kuritegudega seotud asjaolud on kohtulikul uurimisel välja selgitatud, ei ole alust rääkida puudulikust uurimisest kohtus. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellandi väited üldsõnalised, otsitud ega haaku mingilgi määral objektiivselt tuvastatuga. Kaitsja poolt apellatsiooni alguses toodud arutlus, mis puudutab kuriteokoosseisu subjektiivset külge ning kus on välja toodud ajavahemikud 01.08.2001 kuni 05.02.2003, ajavahemikud 2001 jaanuar kuni 2002 september ning 01.09.2002 kuni november 2002 ja viited kohtuotsuse lehekülgedele 132 ja 144, on eksitava sisuga. Kohtuotsuse kohaselt kajastab ajavahemik 01.08.2001 kuni 05.02.2003 asjaolu, mis näitab millal, kellena ja mille alusel tegutses M. Y. Haidari AS-s Rapla Dairy. See näitab, millised õigused, pädevus ja kohuistused süüdistataval oli ja millise aja kestel. Teised kaitsja poolt viidatud ajaperioodid puudutavad M. Y. Haidari tegutsemist OÜ-ga Tihanes ja OÜ-ga Spelling. Need ajavahemikud on nimelt olulised olnud, kuivõrd puudutavad erineva kuriteo viisiga tegutsemist ja näitavad kuriteo toimepanemise aega. Kohus leidiski, et OÜ-ga Tihanes seotud tegudes osales süüdistatav otsese tahtlusega ja OÜ-ga Spelling seotud tegudes kavatsetusega. Mida apellant ajavahemiku jaanuar 2001 kuni september 2001 all silmas peab, ei ole arusaadav. Eelnevalt ei ole ka apellant ise sellisele perioodile viidanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma otsuses käsitanud sellist teavet, millel pole süüküsimuse lahendamisel tähtsust (nt ehitusmeeste ütlused, kuivõrd M. Y. Haidari ei ole neid ise näinud). Vaieldamatult omas tõenduslikku tähtsust neis ütlustes sisalduv teave ehitustööde tegemise asukoha, iseloomu ja mahu kohta ning kelle nimele koostati ja edastati arved, kes nende eest tasus. Kaitsja väide, nagu oleks kohus arvestamata jätnud, et vaidlusaluses elamus Sakus majutati ja võõrustati AS Rapla Dairy äripartnereid, on paljasõnaline, ühtegi viidet kaitsja väite kinnituseks maakohtule esitatud ei ole. Apellatsiooniga osas, milles leitakse, et tsiviilhagid on ebaõigesti lahendatud, kohtukolleegium samuti ei nõustu. Esmalt tuleb rõhutada, et maakohus ongi lähtunud Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud juhistest, mille kohaselt tuleb tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist. Kohus on oma otsuses põhjalikult käsitanud esitatud tsiviilhagisid ja nende rahuldamise õiguslikke aluseid (lk 144-147). Eksitavalt märgib kaitsja, nagu poleks kohus saanud tsiviilhagide lahendamisel TsMS §-st 438 juhinduda, kuivõrd asja arutati tagaselja. Käesoleval juhul ei ole kohus teinud tagaseljaotsust TsMS § 407 või 410 mõttes, selleks puudus kohtul ka alus. Kohus on arutanud tsiviilhagisid sisuliselt, süüdistatava kaitsja osales kriminaalasja kohtulikus uurimises ning tal oli võimalus esitada omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Kohtuistungi protokollidest 10 ilmneb, et kaitsja ei ole tsiviilhagidega seoses mingeid küsimusi tõstatanud ega vastuväiteid esitanud /XVI, 193-194, 228/. Kohtumenetluse käigus on antud kaitsjale võimalus pidada kannatanutega läbirääkimisi tsiviilhagi osas, kuid kompromissile ei jõutud. Apellandi poolt tehtud viide KrMS §-le 310 ja arvamus, et kannatanute nõuete kaitse on võimalik ka väljaspool arutatud kriminaalasja, pole asjakohane. KrMS § 310 lg 3 kohaselt, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmise alused aga puudusid. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et kriminaalmenetluses saab kohus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata üksnes erandlikel juhtudel. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus - eeskätt selle §-s 423 - sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid (nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-47-07; 3-1-1-87-09). Apellandi arvamusega selles, et maakohtul tulnuks aktsepteerida AS Trandler aktsiate ainuomanikku I. Haidarit heauskse omanikuna ning Sakus Sarapuu 10/12 kinnistu aresti alt vabastada, kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus on nimetatud kinnistuga seonduvat, selle arestimise ja aresti alla jätmise aluseid põhjalikult käsitlenud, kohtu järeldused on kooskõlas tuvastatud faktiliste asjaoludega (lk 145-147), kohtukolleegium ei pea nende asjaolude kordamist vajalikuks, rõhutab üksnes prokuröri vastuväidetes esitatut, mille kohaselt ei ole I. Haidari kindlasti heauskne omanik, kuivõrd elas algusest peale selles elamus ja teadis, et maja ehitatakse pere tarbeks ja erinevate äriühingute raha eest, see ilmneb vaieldamatult tunnistajate A. V, A. K, I. L, A. S, V. A, E. N ja T. P ütlustest. Neist tõenditest tuleneb muuhulgas, ehitusega seotud arved väljastati AS Lackto nimele I. Haidari korraldusel, kes oli teadlik kõigist arvetest, mis olid Sakus asuva elamuga seotud, sellega tegeleski I. Haidari. Kohtukolleegium on seiskohal, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna. Seega, juhindudes KrMS § 337 lg 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.03.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava Urmas Reinola RESOLUTSIOON
  8. Tühistada Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a otsused osas, millega jäeti tsiviilhagide tagamiseks aresti alla kinnistu asukohaga Sarapuu 10/12, Saku alevik (registriosa nr 33664).
  13. Vabastada kinnistu Sarapuu 10/12 (registriosa nr 33664) aresti alt.
  14. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  15. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 11 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.