1-06-15328/44

1-06-15328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-15328 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Tsvetkovi (Tsvetkov) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Tsvetkovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot ja 40 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksandr Tsvetkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksandr Tsvetkovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
7. Aleksandr Tsvetkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Tsvetkov 1-06-15328 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti Aleksandr Tsvetkov temale Viru Maakohtu 12.04.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 12.04.2007 otsusega mõisteti A. Tsvetkov süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel 6 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 12.04.2007 ja lõpp 26.06.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu A. Tsvetkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Samuti on isikut korduvalt karistatud väärteokorras. Käesoleval ajal kannab ta pikaajalist vanglakaristust esimese astme raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Raske kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus A. Tsvetkovi puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Tsvetkovil vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks tuleb lugeda, et A. Tsvetkov töötab OÜ-s T T G.
10. a lõpetas ta Viru Vanglas MTÜ C töö, mis käsitleb sõltuvusainete tarvitamist. Võimaluse korral pärast A. Tsvetkovi vabanemist võtab firma W T A. Tsvetkovi tööle. Vabanedes on A. Tsvetkovil võimalus elama asuda XXX sotsiaalmajja. Kinnipeetaval puudub vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik, kes oleks võimelised teda vajadusel toetama materiaalselt. Kohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades A. Tsvetkovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane karistus mõistetud raske I astme isikuvastase kuriteo eest), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu) on kohus seisukohal, et A. Tsvetkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ning pani katseajal toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta A. Tsvetkovile piisavalt mõju. Kuritegude erilise jõhkruse tõttu tuleb A. Tsvetkov jätta ennetähtaegselt vabastamata hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Tsvetkovi kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja A. Tsvetkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kohaldades talle katseaega -2- 1 aasta ja 3 kuud ning allutada ta käitumiskontrollile, kohustades teda järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et A. Tsvetkovi puhul tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel arvestada asjaoluga, et ta pole vangistuses toime pannud ühtegi distsiplinaarsüütegu. Otsene toetav sotsiaalne võrgustik tal küll puudub, kuid ta on soovinud elama asuda sotsiaalmajja aadressil XXX, kus pole võimalik elada ilma järelvalveta ja ühisreeglitest kinnipidamata. Lisaks tuleb järgida kriminaalhooldaja kontrollnõudeid. Positiivsete asjaoludena tuleks märkida kohtumäärusest nähtuvalt ka seda, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – vangistuses viibides läbis A. Tsvetkov MTÜ C töö, mis käsitles sõltuvusainete tarvitamist. Käesoleval ajal ta töötab firmas T T G, vabanedes on tal võimalik tööle asuda firmasse W T. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks A. Tsvetkovi edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha olemasolu ja tahe töötada, milles ei tuleks kohtul kahelda. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju A. Tsvetkovi vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja on kindel, et A. Tsvetkov on motiveeritud ja ta on võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollnõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata A. Tsvetkovi edaspidist tegevust ja käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Tsvetkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Tsvetkovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Tsvetkovi näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Tsvetkov on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Teda on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Lisaks on A. Tsvetkovi väärteokorras karistatud 20 korda. Viimane I astme kuritegu on toime pandud katseajal, seega pole ka kriminaalhooldus avaldanud talle soovitavat mõju. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et A. Tsvetkov töötab firmas T T OÜ ning vabanedes on tal võimalik asuda tööle firmasse W T. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks distsiplinaarrikkumiste puudumist vangistuse ajal ning sõltuvusainete tarvitamist käsitleva töö läbimist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Tsvetkovi on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest, kuna need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Seda näitab asjaolu, et viimase kuriteo puhul on tegemist raske I astme kuriteoga, mis oli toime pandud katseajal, mil A. Tsvetkov oli allutatud kriminaalhooldaja kontrollnõuetele. Sellest järeldab ringkonnakohus, et on oht, et A. Tsvetkov hakkab katseajal viibides uuesti toime panema kuritegusid. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et A. Tsvetkov -3- hoidub edaspidi kuritegude toimepanemisest, kuna on sotsiaalmajas elades allutatud järelevalvele ning lisaks ka kriminaalhooldusametniku kontrollile. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kuna A. Tsvetkov ei ole oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et eelnevad karistused ning eelnevalt määratud katseaeg on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on mitmeid kordi karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kelle viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. A. Tsvetkov peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38,40 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- Paavo Randma