1-07-7083/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-7083 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tiit Michelise (Michelis) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tiit Michelise määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest või teada saama pidamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.05.2012 määrusega jäeti Tiit Michelis talle Harju Maakohtu 14.12.2007 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T. Michelis on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.12.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 16.09.2004 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 10.12.2006 ja lõpuks 09.06.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 03.05.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ning Tartu Vangla esitatud materjaliga, leidis, et T. Michelis ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus pidas positiivseks, et T. Michelis on vangistuses olles pikka aega osalenud majandusabitöödel ning vestlustel alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja eesmärkide seadmisest ning saavutamisest. Vabadusse naastes oleks tal olemas sotsiaalkorter. Samas arvestas kohus, et T. Michelist on varasemalt karistatud kriminaalkorras 11 korda, vangistust kannab ta viiendat korda. Tema suhtes on varasemalt jäetud vangistuses tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on ka tingimisi enne tähtaega vabastatud, ent sellest hoolimata on T. Michelis õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud täita kriminaalhoolduse tingimusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud katseajal. Kohus järeldas sellest, et varasemad karistused ei ole T. Michelisele piisavalt mõjunud ning ta on oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Neli kehtivat distsiplinaarkaristust annavad samuti tunnistust oskamatusest teha vajalikke järeldusotsuseid. Seetõttu kahtles kohus, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Kohus märkis, et T. Michelis on toime pannud kuritegusid peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tal puudub garanteeritud töökoht, ent tema suhtes on täitmisel suur hulk rahalisi nõudeid, mistõttu luges kohus T. Michelise majanduslikku olukorda oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Kohus märkis, et ehkki T. Michelis avaldas, et teab kohti, kuhu end tööle pakkuda ning varasemalt on teda lubanud tööle võtta AS S, on alust kahelda, kas süüdimõistetu tööleasumise võimalusi liigoptimistlikult ei hinda, arvestades tema problemaatilist minevikku ja varasemate töökogemuste lühiajalisust. Kohus nentis, et oluliseks riskiteguriks tuleb lugeda alkoholi tarvitamist, millega võib kaasneda impulsiivne ja agressiivsusele kalduv käitumine. Süüdimõistetu tunnistab oma probleemi ja on osalenud vangistuses alkoholi tarvitamist käsitlevatel vestlustel ning on enda sõnul motiveeritud edaspidi tarvitamisest loobuma. Kohus pidas antud lubadusi kaheldavaks, kuna toimikumaterjalidest ei nähtu, et süüdimõistetu oleks oma probleemidega juba praeguseks piisaval määral tegelenud, samuti puudub T. Michelisel toetav lähisuhtevõrgustik, kes saaks teda positiivselt mõjutada. Kohus nentis, et käesolevaks ajaks ei ole tekkinud piisavalt kindlust, et isik ei jätka vabanedes uute kuritegude toimepanemist ja suudab edaspidi seaduskuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus märkis, et kuna T. Michelis on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalustele kanda oma karistust vabaduses ega ole suutnud käituda korrektselt ka kinnipidamiskohas, ei ole tema usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohus leidis, et kui süüdimõistetu edaspidi suudab täita vanglas kehtestatud reegleid ning tegeleb enam oma probleemkäitumise analüüsimise ja muutmisega, tuleks talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast, eriti arvestades seda, et tegemist oleks ilmselt viimase ennetähtaegse vabastamise arutamisega ning vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest võiks isiku edasisel mõjutamisel abi olla. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu T. Michelis esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus palub see tühistada ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. T. Michelis ei nõustu kohtuotsuses väljendatuga, mille kohaselt ei ole ta piisavalt motiveeritud elama alkoholita. Ta on osalenud nii vestlustel alkoholi tarvitamisest, 2 kahjulikkusest kui eesmärkide saavutamisest ja seadmisest, mis nähtub ka Tartu Vangla iseloomustusest.
6. a läbis kaebaja omal algatusel kursuse „XXXX“, mida määruse tegemisel ei arvestatud, ehkki ta kohtus seda mainis. Samuti on T. Michelis ühendust võtnud anonüümsete alkohoolikute ühinguga, mis asub tema tulevases elukohas Türil. Ta märgib, et kuna tal on lisaks muudele haigustele ka XXXX, võib alkoholi tarvitamine maksta talle elu. Teiseks ei ole kohus võtnud arvesse, et T. Michelis võttis ühendust oma endise kriminaalhooldajaga, kes lubas hakata teda nõustama ennetähtaegse vabastamise korral. Kohus ei ole arvestanud, mille eest on määratud distsiplinaarkaristused. T. Michelis selgitab, et viimase distsiplinaarkaristuse sai ta võimlemismati põrandale panemise eest. Arvestades karistusaja pikkust, ei ole vangistuses toimepandud rikkumiste arv suur. Arvestamata on jäetud ka T. Michelise tervislik seisund. Kaebuse esitaja märgib, et ainuüksi tervislikust seisundist tulenevalt pole ta võimeline seoses liikumisraskustega kuritegusid toime panema. Operatsioon tehakse alles peale vabanemist. Kohus ei arvestanud menetluses olevat töövõimetuspensioni ja lisakulude taotlust, vaid väitis, et T. Michelisel ei ole töökohta ja tema jutt on väheusutav. Kaebuse esitajale on käesolevaks ajaks määratud töövõimetus XXXX%, mistõttu ta leiab, et ehkki ta määratud töövõimetuse tõttu tööd teha ei saa, oles tal võimalik teha istuvat tööd, nagu kingsepa või õmblustöid. T. Michelis soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja pühenduda oma tervisele. Ta väidab, et on selleks kõik teinud ja väga motiveeritud elama ilma vägijookide ning narkootikumideta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T. Michelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ringkonnakohus möönab, et T. Michelise käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid –T. Michelis on vangistuse kestel olnud hõivatud tööga ja osalenud vestlustel alkoholi tarvitamisest ja eesmärkide seadmisest ning saavutamisest. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et T. Michelise vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Ringkonnakohus leiab, et T. Michelise varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus märgib, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kinnipeetava edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Käesoleval juhul on T. Michelis lubanud pühenduda tervisele ja elada seaduskuulekalt, samuti on ta võtnud ühendust endise kontaktisikuga, kelle nõustamisel soovib edaspidi hakkama saada, uurinud välja kontaktid, et liituda oma tulevase kodukoha anonüümsete alkohoolikute ühendusega. Ringkonnakohus tunnustab T. Michelist initsiatiivi näitamise eest, mis lubab uskuda, et isik 3 tõepoolest on motiveeritud muutuma. Samas peab ringkonnakohus hindama T. Michelise suhtumist üldiselt, mis avaldub talle määratud distsiplinaarkaristustes. T. Michelise arvates pidanuks kohus määrust tehes arvestama, et näiteks viimase distsiplinaarkaristuse sai ta võimlemismati põrandale asetamise eest. Liiati ei ole distsiplinaarrikkumiste arv märkimisväärne arvestades karistusaja pikkust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vangistatu käitumine kinnipidamise ajal näitab tema suhtumist õiguskorda ja ühiselu reeglitesse üldiselt ning on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. T. Michelise suhtes on hetkel neli kehtivat distsiplinaarkaristust, neist ühe eest on määratud ka raske karistus – kartser, mis ei kinnita T. Michelise versiooni, nagu oleks tegemist vähetähtsate õigusrikkumistega. Mati mahapanemine pole tõesti raske rikkumine, samas aga on T. Michelist karistatud ametniku solvamise, esemete ebaseadusliku omamise ja tubaka omamise eest. T. Michelis saatis ringkonnakohtule tunnistuse „XXXX“, mida maakohus ei ole määruskaebuses märgitu kohaselt arvestanud, kui leidis, et kinnipeetav ei ole piisavalt motiveeritud elama alkoholita. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud T. Michelise alkoholisõltuvusega seotut ja teinud toimikumaterjalide põhjal järelduse, et süüdimõistetu ei ole oma probleemidega praeguseks piisaval määral tegelenud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et enamus T. Michelise kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei ole T. Michelis motiveeritud tegelema riskide maandamiseks pakutavate sotsiaalprogrammidega ja on nendest keeldunud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei saanud tõepoolest arvestada määruse tegemise ajal menetluses olnud töövõimetuspensioni määramisega. Vaatamata sellele, et käeolevaks ajaks on menetlus lõppenud ja T. Michelis on esitanud ka vastavad dokumendid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks T. Michelist ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja seda eelkõige eelnevaid põhjendusi aga ka maakohtu seisukohti silmas pidades.
11. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada T. Michelise suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Maarika Kuusk