42

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2012 Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 13.06.2012 Kohtuasja number 1-11-5802 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid GUNNAR ABELI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Gunnar Abel, isikukood: 38801192742, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.09.2010 ja lõpp 17.03.2013 RESOLUTSIOON: Jätta Gunnar Abel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 15.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gunnar Abeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gunnar Abel on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel on Gunnar Abelile liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust, mille alguseks loeti 17.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud, eelnevalt on toime pannud 1 kehalise väärkohtlemise ja vägivalda kasutades avaliku korra rikkumise, nüüd on lisandunud ka vargused. Soodusteguriks on olnud alkohol ja grupi mõju. Kinnipeetav töötab, ta on osalenud sotsiaalprogrammis, läbinud vestluse peresuhete säilitamise vajalikkusest, alustanud kutsehariduse omandamist, kuid see on katkestatud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohtu istung: G. Abel taotles kohtuistungil enda enne tähtaegset vabastamist. Vabanedes saab ta tutvuste kaudu esialgu xxxx mööblitööstusse tööle. Eriala tal puudub. Sügisel on plaanis minna õhtukooli, et saada põhiharidus kätte ja siis minna xxxx kooli, et metsatöö haridust saada. Kinnipeetav on metsatööd teinud. xxxx on ema korter, ema on nõus isikut esialgu toetama. Õde ja vend aitavad teda ja ta proovib ka ise kõik teha, et hagid makstud saaksid. Narkootikumidega kinnipeetaval enda kinnitusel kokkupuudet pole, alkoholiga oli väljas probleeme, kuid ta on vanglas vastavad abiprogrammid läbinud. Kinnipeetav selgitas, et sai distsiplinaarkorras karistada selle eest, et tal oli üks nõel kaasas vanglasse saabumisest peale. See ei olnud tätoveerimise jaoks. Uue kuriteo tõenäosus on vangla poolt kirjutatud, see ei näita õigesti. Kinnipeetav avaldas nõusolekut aastase alkoholikeeluga. Kinnipeetav on programmid läbinud ja teinud järeldusi, et alkohol pole tema jaoks. Teda on varem käitumiskontrollile allutatud, siis ei mõelnud ta, mida tegi ega läbinud katseaega. Nüüd on isik enda kinnitusel oma tegudest aru saanud. Prokuröri Gunnar Abeli ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kahel korral on G. Abeli karistus juba täitmisele pööratud, sest ta ei täitnud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja ei toeta samuti taotlust, märgib, et Jõgeva on väike linn, see toob kaasa suhted varem karistatud isikutega. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Gunnar Abel tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning et ta soovib vabanedes omandada põhihariduse. Samas ei ole isikul töökogemust ega väljakujunenud tööharjumust. Täitmata hagisid on kinnipeetaval 6484,72 euro ulatuses. Vargus on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedaste poolse toetuse kaotamise või suutmatuse korral hagisid tasuda, võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil taas varavastaseid süütegusid toime panna. Vangla hindab tõenäosuseks, et G. Abel paneb kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist toime mittevägivaldse kuriteo 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 47%. Tulenevalt asjaolust, et isik on ka varem katseajal kuritegusid toime pannud ja et vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on kohtu hinnangul kinnipeetava 2 puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Gunnar Abelit enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Gunnar Abeli vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku §-ist 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §-ide 175 lg 1 p 4, 426, 432, 383, 384 ja 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
2. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gunnar Abeli määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
3. augustil
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 3