D K on süüdi tunnistatud
Samuti on ta süüdi tunnistatud
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D Ki liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning D Ki liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud vangistust.
3 päeva ja 11.10.2011 – 26.01.2012, s.o. 3 (kolm) kuud 15 päeva, kokku 3 (kolm) kuud 18 päeva karistusaja hulka. D Kil kuulub ärakandmisele 7 (seitse) kuud 12 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti D Ki suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, D K pärineb viieliikmelisest perekonnast. Tal on kaks vanemat venda. Vend M õpib xxxx ja teda on igati positiivselt iseloomustanud nii pedagoogid kui ka valla sotsiaalametnikud. Vanem vend elab xxxx ja käib tööl xxxx toiduainete tootmise ettevõttes ning on loonud juba oma pere. De ema töötab xxxx osakonnas. Samas töötas ka hiljaaegu De isa, kes sealt vabastati alkoholi pruukimise tõttu. Vend M elab koos vanematega. Probleemiks peres on vanemate alkoholilembus. V Ki sõnul kulus tema abikaasal tööga teenitu alkoholile ja nüüd, kus ta on töötu, püüab ta alkoholi ostuks leida teisi allikaid. Pere elatub peamiselt ema töötasust, millest on vaja teostada ka De kahjumaksed. Viljandi Nõustamiskomisjoni otsusega 23.08.2007 õppis D lihtsustatud õppekava alusel. Alaealiste komisjoni otsusega 23.10.2009 suunati D rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Noorukite Ravi Rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis (Jõhvi Jaama 34), kus vastavat teenust osutas OÜ Corrigo. Õppeaasta sees suunati D kolmeks kuuks õppima xxxx, kust ta aga põgenes. Põgenemise käigus ärandas ta koos oma sõbraga mootorsõiduki. Hilisematele kodu ja Abja Vallavalitsuse sotsiaalametnike püüdlustele viia D tagasi Jõhvi Rehabilitatsioonikeskusesse vastas viimane põgenemisega küll kodust kui ka vallavalitsuse ruumest vahetult enne ärasõite. Eelmise aasta septembrikuul oli D taas T Eist jooksus ja ilmus koos sõbraga koju. Ema pealekäimisel nõustus D koos oma sõbraga xxxx tagasi minema. Ema korraldas transpordi selleks sõiduks, kuid kui ema hakkas pakke autole tõstma, põgenes D koos sõbraga taas. Ilmselt oli see põgenemine neil ette kavandatud. Ema tunneb ennast 4 võimetuna. Tema sõnul on D muutunud ettearvamatuks peale õppimaasumist T Eis. Sotsiaalametniku hinnangul oli see tegevuse ettearvamatuse sümptom olemas juba De varasemates tegevustes ja ettevõtmistes. De tegevustes on käesoleva hetkeni puudunud vägivald, ent noormees on kergesti negatiivselt mõjutatav. Meelsamini elab kinnipeetav oma vanaema juures xxxx, kuid käesoleval ajal on sinna elama asunud De isapoolne onu, kes on samuti töötu ning alkoholilembene. Enne vangistust õppis D T Eis, saades õppimisega hakkama. Oma põgenemisi ei ole D osanud ega soovinud selgitada ega põhjendada. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad D Ki käitumist vabaduses: 1) kindla kodu puudumine (kodu jagab D vanematekodu ja vanaema maakodu vahel, milline asjaolu võimaldab tema tegevuses kontrollimatust); 2) vanemate alkoholilembus ja sellest tulenev pinge kodustes suhetes; 3) allumatus ja mittenõustumine talle pandavate tegevusvabaduste seaduslike piirangutega, milline on avaldunud korduvates põgenemistes nii kodust kui koolist; 4) kontrollimatu soov tegelda masinatega, mootoritega (tunnistas ise varasemates vestlustes), millised tipnevad masinate lõhkumise ja ärandamisega; 5) alaealisusega seonduv õppimise kohustus ja soovimatus jätkata õpinguid T Eis. Kriminaalhooldusametnik teeb vabastamise korral riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale
D K leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, arvates, et ta läheb elama ja õppima T Ei. Samas tunnistas kinnipeetav seda, et ta ei taha T Eis olla, vaid tahab oma kodus olla. Kinnipeetav ei oska oma elu ette kujutada ei T Eis ega ka kodus, kus isa alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu ei ole hea keskkond. Kinnipeetav ei oska öelda, kas ta saab hakkama kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemisega. Kokkuvõtvalt kinnitas D K seda, et ta ei tea, kas ta tahab suvel vanglast välja saada ja võtta endale lisakohustusi. Prokurör ei toetanud kinnipeetava D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest D K on isik, kes ei ole vastu pidanud enne vanglasse minekut erikoolis, on sealt korduvalt põgenenud, oma koolikohustuse täitmisega pole ta hakkama saanud. Kinnipeetav on öelnud, et ta ei tea, kuhu vabanemisel minna. Tal pole kindlat elukohta, kuhu minna, sest mõlemas elukohas on isikud, kes tarvitavad alkoholi ja on vägivaldsed. Vanglas on kontroll tema üle tõhusam kui väljas. Ema tunnistab, et on võimetu poja üle kontrolli teostama. Käitumine karistuse kandmise ajal on halb, sest isik on toime pannud rikkumisi ja saanud selle eest karistada. D K ei suudaks täita neid kohustusi, mida talle tuleb vabanemisel panna. Prokuröri sõnul ei soovi kinnipeetav minna T Ei. Kaitsja leidis, et kinnipeetav D K tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest selline isik ei peaks erilist ohtu ühiskonnale kujutama. Kinnipeetaval olid vanglas kohanemisprobleemid, mistõttu distsiplinaarkaristused ei peaks teda halvasti iseloomustama. Tema vabanemine annaks võimaluse teostada valvet tema üle. Kui isik ikkagi läheb T Ei, siis võiks ta katseajaga vabastada. Isik on viimasel ajal ikkagi õppinud, ta on varem töötanud autoremondilukksepana. Probleemiks on teatud isikud, kellega ta võib suhelda. Riski ei ole alkoholi osas. Kaitsja arvates on isiku kinnipidamine ilma täitmiskava ja plaanideta ülearune. Kui isik tööl käiks, aitaks ta oma perekonda ja emal läheks kergemaks. Kaitsja leidis, et lisakontrolli võimalusel võiks D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D K ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, ühel korral on tema suhtes küll kohtuotsusega
2011/2012 õppeaasta lõpuni. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab kinnipeetav vanglakaristust esimest korda. D Ki on Viru Maakohtu otsusega 20.04.2011 karistatud 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, kuid nimetatud kriminaalhooldus ebaõnnestus, isik pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. D K ei soovi vabanemise korral minna tagasi T Ei, kust ta on varem korduvalt ära jooksnud. Kinnipeetava elukohas aadressil xxxx elab koos teiste perekonnaliikmetega isa, kes tarvitab alkoholi ja on ema suhtes vägivaldne. Isiku vanaema maakodus elab muuhulgas onu, kes tarvitab alkoholi. Kinnipeetava ema V K on tunnistanud seda, et ta ei suuda oma poja üle kontrolli teostada. D Kil endal puudub selge nägemus sellest, kus ta elama hakkab. Ta ei teadvusta endale täiel määral kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajadust, mistõttu kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks, kui kinnipeetav T Eist uuesti ära jookseb, sest sinna minek on talle ilmselgelt vastumeelne ja kui ta, olles alkoholijoobes ja kergesti mõjutatav, jätkab suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistuse kandmise ajal ei ole D K olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtuistungil osales alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb nimetatud summa õigusabi osutamise eest jätta kinnipeetavalt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt V Kilt, välja mõistmata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.