Obsah (9)

§ 215§ 199§ 266§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76§ 87

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-12-435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 29. mai 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-12-435 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 215lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 (kuus) kuud vangistust.

D K on süüdi tunnistatud

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 (seitse) kuud vangistust.

Samuti on ta süüdi tunnistatud

§ 266

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D Ki liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning D Ki liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 03.10.2011 – 05.10.2011, s.o.

3 päeva ja 11.10.2011 – 26.01.2012, s.o. 3 (kolm) kuud 15 päeva, kokku 3 (kolm) kuud 18 päeva karistusaja hulka. D Kil kuulub ärakandmisele 7 (seitse) kuud 12 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti D Ki suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.

1. Kinnipeetavat D Ki on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Praegu kannab ta karistust asja omavolilise kasutamise eest grupi poolt, samuti omavolilise sissetungi eest grupi poolt ja süstemaatiliste varguste eest grupi poolt ja sissetungimisega. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, tegude toimepanemisel oli ta kaine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi üle 4 kuu ja kanda jääb veel enam kui 3 kuud vangistust. Vanglas kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, sest karistusaeg on alla aasta. Vanglas on toimunud psühholoogi vestlused. Viru Vanglas õpib kinnipeetav xxxx. Tal on esinenud probleeme koolikohustuse täitmisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval D Kil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud selle eest, et ta korraldas kambris uputuse ja põletas kambris pabereid. Enne vangistust elas kinnipeetav D K aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Sel aadressil elavad D Ki ema, isa ja keskmine poeg, kes õpib xxxx. Korteri omanik on isiku isapoolne vanaema. D Ki sõnul võlad korterimaksete osas puuduvad. Kinnipeetav lõpetas 1-3 klassi xxxx (tegu on tavakooliga). Edasi suunati isik xxxx (tegu on lihtsustatud õppekavaga kooliga), kust ta põgenes. Hiljem alaealiste komisjoni otsuse alusel oli ta suunatud Jõhvi Rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta lõpetas
2. klassi. Kinnipeetav lõpetas
3. klassi juba xxxx, kust ta ka pani jooksu. Vabanedes D K ei tea, mida tahab teha. Tal puudub soov minna T Ei. Vestlusest isikuga selgus, et koolivaheajal töötas ta autoremontimisel, omades kahekuulist mitteametlikku töökogemust. Isik ei väljenda suurt huvi töö tegemise vastu, elades aja hetkes. Kinnipeetav on oma vanemate ülalpeetav. Tema vanematest töötab ema, isa vabastati töölt alkoholi pruukimise tõttu. Ema on õmbleja, pakkija, lisaks saab ema sotsiaaltoetust. D Kil on maksmata võlanõudeid. Pere majanduslik olukord on kesine. 3 Kinnipeetava D Ki lähivõrgustik koosneb tema emast, isast ja 2 vennast. Üks vendadest L K on kriminaalkorras karistatud isik, kes elab ja töötab xxxx. Isiku perekonnas isa tarbib alkoholi ja kasutab vägivalda ema suhtes. Isiku sõnul tema vastu isa vägivalda kasutanud ei ole. D Ki sõnul on tema suhted kaaslastega tavalised. Isiku suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega noored. D Ki käitumine väljendab riskivat ja hoolimatut elustiili. Emal on raske toime tulla poja probleemse käitumisega. Isiku sõnul hakkas ta tubakatooteid tarvitama alates
4. eluaastast ja alkoholi proovis ta esimest korda 7-8 aastaselt. Vestlusel kinnipeetavaga selgus, et alkoholi ja tubakatooteid tarvitab viimane käesoleva ajani. Alkoholi tarvitamine on grupis, kord nädalas, lõõgastumiseks. Toksikomaaniaga alustas isik 14 aastaselt, nuusutades poole aasta jooksul, kuid loobus sellest, sest ei meeldinud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul märgitud alkoholi liigtarvitamine, kuid sõltuvust ei ole. D K on oma tegevustes ettearvamatu. Tema elus puudub eeskujulik isik, kelle kõrvalt õppida häid omadusi eluks. Valdavalt mõjub negatiivselt onu ja isa alkoholilembus ja isa vägivaldsus. Kinnipeetav ei väljenda soovi ennast muuta, ta ei tea, mida tahab. Isik on valdavalt allumatu talle pandavatesse kohustustesse. D K on lahkunud koolist järgmistel ajavahemikel: 28.02.2011; 14.09.2011 – 05.10.2011; 07.09.
5. Isik on olnud politsei poolt tagaotsitav ajavahemikul 17.09.2009 – 04.10.2009 ja kriminaalhoolduse poolt tagaotsitav 10.08.2011 – 19.09.
6. Kinnipeetav osaliselt teadvustab seda, millistes eluvaldkondades on tal probleemid, kuid tegutseb impulsiivselt. Isik rikub teiste inimeste õigusi ja ühiskonnas kehtestatud reegleid. Tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal. Vabaduses võivad D Ki käitumist mõjutada: 1) kodune olukord, isa alkoholilembus ja sellest tulenev vägivaldne käitumine; 2) allumatus ja mitte nõustumine talle määratud kohustuste täitmisesse, pidevad põgenemised nii kodust kui koolist; 3) soovimatus õppida T Eis; 4) impulsiivne ja kuritegelik käitumine, masinate lõhkumine ja ärandamine; 5) suhted kriminaalkorras karistatud isikutega ja mõjutatavus. Lähtudes kogutud andmetest ja kriminaalhooldaja arvamusest puudub vanglal veendumus, et D K on võimeline käituma seaduskuulekalt ning suudab kriminaalhooldusel olles täita talle määratud kohustusi. Seetõttu Viru Vangla ei toeta D Ki vabanemist tingimisi enne tähtaega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks D K vabastada, oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest temale määrata

§ 75lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, D K pärineb viieliikmelisest perekonnast. Tal on kaks vanemat venda. Vend M õpib xxxx ja teda on igati positiivselt iseloomustanud nii pedagoogid kui ka valla sotsiaalametnikud. Vanem vend elab xxxx ja käib tööl xxxx toiduainete tootmise ettevõttes ning on loonud juba oma pere. De ema töötab xxxx osakonnas. Samas töötas ka hiljaaegu De isa, kes sealt vabastati alkoholi pruukimise tõttu. Vend M elab koos vanematega. Probleemiks peres on vanemate alkoholilembus. V Ki sõnul kulus tema abikaasal tööga teenitu alkoholile ja nüüd, kus ta on töötu, püüab ta alkoholi ostuks leida teisi allikaid. Pere elatub peamiselt ema töötasust, millest on vaja teostada ka De kahjumaksed. Viljandi Nõustamiskomisjoni otsusega 23.08.2007 õppis D lihtsustatud õppekava alusel. Alaealiste komisjoni otsusega 23.10.2009 suunati D rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Noorukite Ravi Rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis (Jõhvi Jaama 34), kus vastavat teenust osutas OÜ Corrigo. Õppeaasta sees suunati D kolmeks kuuks õppima xxxx, kust ta aga põgenes. Põgenemise käigus ärandas ta koos oma sõbraga mootorsõiduki. Hilisematele kodu ja Abja Vallavalitsuse sotsiaalametnike püüdlustele viia D tagasi Jõhvi Rehabilitatsioonikeskusesse vastas viimane põgenemisega küll kodust kui ka vallavalitsuse ruumest vahetult enne ärasõite. Eelmise aasta septembrikuul oli D taas T Eist jooksus ja ilmus koos sõbraga koju. Ema pealekäimisel nõustus D koos oma sõbraga xxxx tagasi minema. Ema korraldas transpordi selleks sõiduks, kuid kui ema hakkas pakke autole tõstma, põgenes D koos sõbraga taas. Ilmselt oli see põgenemine neil ette kavandatud. Ema tunneb ennast 4 võimetuna. Tema sõnul on D muutunud ettearvamatuks peale õppimaasumist T Eis. Sotsiaalametniku hinnangul oli see tegevuse ettearvamatuse sümptom olemas juba De varasemates tegevustes ja ettevõtmistes. De tegevustes on käesoleva hetkeni puudunud vägivald, ent noormees on kergesti negatiivselt mõjutatav. Meelsamini elab kinnipeetav oma vanaema juures xxxx, kuid käesoleval ajal on sinna elama asunud De isapoolne onu, kes on samuti töötu ning alkoholilembene. Enne vangistust õppis D T Eis, saades õppimisega hakkama. Oma põgenemisi ei ole D osanud ega soovinud selgitada ega põhjendada. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad D Ki käitumist vabaduses: 1) kindla kodu puudumine (kodu jagab D vanematekodu ja vanaema maakodu vahel, milline asjaolu võimaldab tema tegevuses kontrollimatust); 2) vanemate alkoholilembus ja sellest tulenev pinge kodustes suhetes; 3) allumatus ja mittenõustumine talle pandavate tegevusvabaduste seaduslike piirangutega, milline on avaldunud korduvates põgenemistes nii kodust kui koolist; 4) kontrollimatu soov tegelda masinatega, mootoritega (tunnistas ise varasemates vestlustes), millised tipnevad masinate lõhkumise ja ärandamisega; 5) alaealisusega seonduv õppimise kohustus ja soovimatus jätkata õpinguid T Eis. Kriminaalhooldusametnik teeb vabastamise korral riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale

§ 75lg 2 p 4 sätestatud kohustuse.

D K leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, arvates, et ta läheb elama ja õppima T Ei. Samas tunnistas kinnipeetav seda, et ta ei taha T Eis olla, vaid tahab oma kodus olla. Kinnipeetav ei oska oma elu ette kujutada ei T Eis ega ka kodus, kus isa alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu ei ole hea keskkond. Kinnipeetav ei oska öelda, kas ta saab hakkama kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemisega. Kokkuvõtvalt kinnitas D K seda, et ta ei tea, kas ta tahab suvel vanglast välja saada ja võtta endale lisakohustusi. Prokurör ei toetanud kinnipeetava D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest D K on isik, kes ei ole vastu pidanud enne vanglasse minekut erikoolis, on sealt korduvalt põgenenud, oma koolikohustuse täitmisega pole ta hakkama saanud. Kinnipeetav on öelnud, et ta ei tea, kuhu vabanemisel minna. Tal pole kindlat elukohta, kuhu minna, sest mõlemas elukohas on isikud, kes tarvitavad alkoholi ja on vägivaldsed. Vanglas on kontroll tema üle tõhusam kui väljas. Ema tunnistab, et on võimetu poja üle kontrolli teostama. Käitumine karistuse kandmise ajal on halb, sest isik on toime pannud rikkumisi ja saanud selle eest karistada. D K ei suudaks täita neid kohustusi, mida talle tuleb vabanemisel panna. Prokuröri sõnul ei soovi kinnipeetav minna T Ei. Kaitsja leidis, et kinnipeetav D K tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest selline isik ei peaks erilist ohtu ühiskonnale kujutama. Kinnipeetaval olid vanglas kohanemisprobleemid, mistõttu distsiplinaarkaristused ei peaks teda halvasti iseloomustama. Tema vabanemine annaks võimaluse teostada valvet tema üle. Kui isik ikkagi läheb T Ei, siis võiks ta katseajaga vabastada. Isik on viimasel ajal ikkagi õppinud, ta on varem töötanud autoremondilukksepana. Probleemiks on teatud isikud, kellega ta võib suhelda. Riski ei ole alkoholi osas. Kaitsja arvates on isiku kinnipidamine ilma täitmiskava ja plaanideta ülearune. Kui isik tööl käiks, aitaks ta oma perekonda ja emal läheks kergemaks. Kaitsja leidis, et lisakontrolli võimalusel võiks D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D K ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, ühel korral on tema suhtes küll kohtuotsusega

§ 87lg 1 p 4 alusel kohaldatud mõjutusvahendina T Ei paigutamist 1 a, s.o.

2011/2012 õppeaasta lõpuni. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab kinnipeetav vanglakaristust esimest korda. D Ki on Viru Maakohtu otsusega 20.04.2011 karistatud 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, kuid nimetatud kriminaalhooldus ebaõnnestus, isik pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. D K ei soovi vabanemise korral minna tagasi T Ei, kust ta on varem korduvalt ära jooksnud. Kinnipeetava elukohas aadressil xxxx elab koos teiste perekonnaliikmetega isa, kes tarvitab alkoholi ja on ema suhtes vägivaldne. Isiku vanaema maakodus elab muuhulgas onu, kes tarvitab alkoholi. Kinnipeetava ema V K on tunnistanud seda, et ta ei suuda oma poja üle kontrolli teostada. D Kil endal puudub selge nägemus sellest, kus ta elama hakkab. Ta ei teadvusta endale täiel määral kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajadust, mistõttu kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks, kui kinnipeetav T Eist uuesti ära jookseb, sest sinna minek on talle ilmselgelt vastumeelne ja kui ta, olles alkoholijoobes ja kergesti mõjutatav, jätkab suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistuse kandmise ajal ei ole D K olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtuistungil osales alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb nimetatud summa õigusabi osutamise eest jätta kinnipeetavalt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt V Kilt, välja mõistmata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta D Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu D Ki kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, 6 vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt D Kile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista D Kilt, temal vahendite puudumisel aga seaduslikult esindajalt V Kilt, menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
5. D Kil, alaealisel vahendite puudumisel tema emal V Kil, tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D K 1-12-435 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
7. augustil
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne