← Eesti

1-11-9228/15

1-11-9228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9228 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Andrei Dolmatovi süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava Andrei Dolmatovi kaitsja Dmitri Školjar Kati Miitra Süüdistatav Andrei Dolmatov 38006250368 elukoht xxxxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud 18.08.
  5. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, kinni peetud
  6. märtsil
  7. a Kaitsja advokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  8. augusti
  9. a kohtuotsus Andrei Dolmatovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  10. novembril
  11. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Harju Maakohtu
  13. augusti
  14. a otsusega üldmenetluses tunnistati A. Dolmatov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus
  15. märts
  16. a.
  17. A. Dolmatov tunnistati süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja veos, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevas: A. Dolmatov omandas suure varalise kasu eesmärgil eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ning ajal ebaseaduslikult 559,49 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 23,4 grammi, so suures koguses ning valdas nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult oma suvilas xxxxxxxxxxxxx.
  18. märtsil
  19. a võttis A. Dolmatov osa eelpoolmainitud narkootilisest ainest – 209,6 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 8,71 grammi fentanüüli – nimetatud suvilast ning valdas ja vedas edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet ebaseaduslikult tema kasutuses olnud sõiduautos suvila juurest kuni tema kinnipidamiseni politseiametnike poolt
  20. märtsil
  21. a kell 18.30 Maardus Kogre tänaval. A. Dolmatovi suvilas teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära köögipõranda alt asuvast keldrist 12 minigripp kilekotti, milles oli 349,89 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 14,69 grammi. Kokku käitles A. Dolmatov ebaseaduslikult 559,49 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 23,4 grammi, mille müügist saadav tulu oleks ületanud suure varalise kasu piirmäära vähemalt kahekordselt.
  22. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist A. Dolmatovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 1 p 1 järgi ja tema süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle kergem karistus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. Dolmatov andnud kohtus ütlusi, et talle tuttav isik tegi ettepaneku teenida raha ning pakkus narkootilise aine hoidmise ja teatud kohta toimetamise eest 200 eurot. Nimetatud summa teenimiseks pidi A. Dolmatov võtma suvilast asju ja panema need peidikusse. Tema ütlustest saab teha ühese järelduse, et süüdistatav tegevuse eesmärgiks oli teenida 200 eurot. Apellandi arvates ei saa ka faktiliste asjaolude pinnalt teha järeldust, et A. Dolmatovi tegevuse eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine. Narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest alati suure varalise kasu saamise eesmärki, sest varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kriminaalasjas aga puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid A. Dolmatovi seotust narkootikumide hilisema käitlemisega ning lükkaksid ümber tema väited, et tegevuse eesmärgiks oli vaid teenida 200 eurot narkootikumide vedamise eest. Ei ole tõendatud, et vallates ja vedades narkootikume suures koguses, oli A. Dolmatovi tegevus kantud eesmärgist, mis ulatus objektiivsetest tunnustest kaugemale ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest KaRS § 184 lg 21 p 1 ja KarSRS § 8 p 2 tähenduses. Seega tuleks A. Dolmatovi tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, mille kohaselt ta valdas ja vedas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Lisaks sellele leiab kaitsja, et maakohus sisustas narkootilise aine väärtust ekslikult tänavakaubanduse hinnast lähtuvalt. Keskkriminaalpolitsei õiendis, millele süüdimõistva otsuse 2

(5)tegemisel tugineti, eristatakse narkootilise aine jae- ja hulgihinda. Kuna A. Dolmatovi kinnipidamisel leitud aine oli pakitud suurte kogustena, so kolm 30 grammist kotti, siis ei saa väita, et aine oli lõpptarbijatele ette nähtud. Kaitsja on seisukohal, et A. Dolmatovilt ära võetud narkootilise aine kogus viitab üheselt sellele, et tegemist oli hulgikogusega, mitte jaekaubandusega, mistõttu tulnuks lähtuda hulgihinnast. Sellisel juhul ei ületaks käideldud narkootilise aine hind KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määra ning tema teod tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.
  1. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kuriteo kvalifikatsiooni ning mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav jagas oma kaitsja seisukohta. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
  3. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium märgib, et vaidlustatud kohtuotsuses on selgitatud, miks ja millistele tõenditele kohus faktiliste asjaolude tuvastamisel tugines ning on toodud välja ka järeldused, mille kohus tõenditest tegi. Eeltoodu tõttu on A. Dolmatovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. Esitatud apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja tema kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kokkuvõtlikult on kohtukolleegium eelmärgitut arvestades seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas pole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikutud. 5.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava A. Dolmatovi ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-19-05 ja
  6. septembri
  7. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda 3
(5)põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 3-1-1-104-05 märkinud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Käesolevas kriminaalasjas ei esitanud süüdistatav A. Dolmatov ühtegi tõendit ega loonud menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida tema väidete õigsust. Seetõttu jättis maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult kõrvale A. Dolmatovi väited selle kohta, et ta tegutses kellegi korraldusel ning tema roll kuriteo toimepanemises piirdus vaid narkootiliste ainete hoidmise ja teise kohta toimetamises. 5.3 Puutuvalt suure varalise kasu saamise eesmärki kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 nimetatud kvalifitseerivasse asjaolusse leiab kohtukolleegium järgmist. Kaitsja apellatsiooni kohaselt saab varaline kasu tekkida vaid müümisega seonduva tegevuse käigus, mistõttu ei ole alust rääkida varalise kasu saamise eesmärgist, kui narkootilise aine müüki ega selle eesmärki ei ole tuvastatud. Kohtukolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga analoogsetes kriminaalasjades. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  3. mai
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08 ja
  5. septembri
  6. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-44-08 märkinud, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal KarS § 15 lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus. Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Oma hiljutises
  7. juuni
  8. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11 märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust. Apelleeritud kohtuotsuse 11-ndal leheküljel on maakohus väga põhjalikult motiveerinud, miks ta leiab, et A. Dolmatov tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalasjas läbi viidud menetlustoimingutega on leitud esemeid, mida saab otseselt siduda sooviga narkootilisi aineid edasi 4
(5)anda. Nii leiti süüdistatavale kuuluva suvila läbiotsimisel kaks elektroonilist kaalu, tühjad minigripp kilekotid, fooliumpaberid. Lisaks sellele peeti A. Dolmatov kinni ajal, mil ta vedas sõiduautoga narkootilisi aineid kokkulepitud kohta. Samuti oli temaga kaasas olnud aine kaal täpselt määratud ning minigripp kottidele kantud. Narkootiliste ainete täpne kaalumine on vajalik juhul kui narkootilisi aineid edasi antakse. Arvestades, et A. Dolmatov oli toimetamas osa narkootilisest ainet suvilast edasi peidikusse ning tal oli kokkupuude narkootiliste ainete väiksematesse kogustesse pakendamisega (omakäeliselt kirjutatud narkootilise aine kaal pakenditel, tema bioloogiline materjal), oli ta ilmselgelt teadlik ka narkootiliste ainete müügi hinnast ja eeldatavast tulust. Kasu saamise eesmärgita oleks olnud tarbetu narkootiliste ainete osaline edasitoimetamine peidikusse ja aine märgistamine täpse kaaluga. Maakohus märgib põhjendatlt, et on loogiline järeldada, et narkootikume ei jagata tasuta, vaid neid käideldakse just varalise kasu saamise eesmärgil, so narkokaubanduse eesmärgil. Süüdistava objektiivest käitumisest, so hoida suvilas narkootilist ainet kindlates väiksemates kogustes edasimüügi eesmärgil ning toimetada kinnipidamise hetkel seda reaalselt ka edasi, tegutses süüdistatav A. Dolamtov kavatsetult. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et süüdistatav ei tegutsenud narkootilisi aineid käideledes suure varalise kasu saamise eesmärgil. 5.4 Kuna kohtukolleegium nõustus eelmises punktis maakohtu seisukohaga, et A. Dolmatov tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil, pakendades narkootilise aine väikestesse doosidesse realiseerimiseks tänavakaudanduses, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks peatuda kaitsja apellatsiooni väitel selle kohta, et narkootilise aine väärtuse hindamisel oleks kohus pidanud lähtuma narkootilise aine hulgihindadest. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29. augusti 2011. a kohtuotsuse A. Dolmatovi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aaava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.