1-10-7146/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7146 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Tarassovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Igor Tarassovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele tema poolt Igor Tarassovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Igor Tarassovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. Igor Tarassovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Igor Tarassov 110-7146 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.02.2012 määrusega jäeti Igor Tarassov temale Viru Maakohtu 22.02.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 22.02.2011 otsusega mõisteti I. Tarassov süüdi KarS § 307 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 31.01.2010 ja lõpp 28.09.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis, et I. Tarassov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et I. Tarassovi eelnev elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning vabanedes elukoha puudumine ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. I. Tarassov on XX-aastasena juba neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ta on katseajal pannud toime kuriteo. Tema käitumine vangistuse kandmise ajal näitab, et I. Tarassov ei suuda alluda reeglitele, kuna tema ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamisel kohtule omas ta kuut kehtivat distsiplinaarkaristust. Pärast seda on Tartu Vangla poolt kohtule esitatud veel kaks I. Tarassovile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kui isik ei suuda vangistuse tingimustes järgida kehtestatud reegleid, siis on väheusutav, et ta teeb seda vabaduses olles. Maakohus leidis, et I. Tarassovi ärakantud karistusaeg ei ole piisav, et täita karistuse eesmärke. Seda näitab kasvõi asjaolu, et suitsetamisharjumisega seotud distsiplinaarüleastumisi vanglas peab ta ise tühisteks, kuid ometi on valmis võtma endale kohustuse vabaduses mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samas on üldteada asjaolu, et nii suitsetamine kui alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on sõltuvused. Kui isik ei suuda kontrollida oma sõltuvust tubakast, siis võib eeldada, et sama võib juhtuda ka teiste sõltuvusainetega. Eeltoodust lähtudes kriminaalhooldus I. Tarassovi suhtes tõenäoliselt ebaõnnestub. I. Tarassovil ei ole ka alalist elukohta. Ta on märkinud küll, et asuks elama oma elukaaslase üürikorterisse, kuid kohtule ei ole teada selle elukoha aadress, ega asjaolu, kas elukaaslane nõustub I. Tarassovit enda juurde elama võtma. Selliselt ei ole võimalik isikule määrata KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke käitumiskontrolli nõudeid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Tarassovi kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada I. Tarassov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei arvestanud, et I. Tarassovile on määratud distsiplinaarkaristused suitsetamisereeglite rikkumiste eest, s.o oma olemuselt tühiste rikkumiste eest, mis ei välista kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I. Tarassovit iseloomustab positiivsest küljest vangistuses õpingute jätkamine ning XXXX kursustel osalemine. Ta kinnitas, et tal on võimalus vabanedes asuda elama Tallinnasse elukaasalase ja nende ühiste laste juurde üürikorterisse ning vabanedes hakkaks ta koheselt -2- otsima tööd. Ta on nõus võtma vabanedes endale lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et I. Tarassov on isik, kellele vabanemisel on ilmselt vajalik kriminaalhooldus. Kriminaalhooldajal on võimalused sobivate sotsiaalprogrammide leidmiseks, millega I. Tarassov iseseisvalt toime tuleks. Ka tagaks kriminaalhooldus katseaja lõpuni I. Tarassovi käitumise ning kohustuste täimise üle kontrolli ja järelevalve, mis aitaks maandada riske ning ühtlasi aitaks tal pöörduda seaduskuulekale teele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole I. Tarassovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Maakohus on I. Tarassovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. I. Tarassovi näol ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. I. Tarassovit on kriminaalkorras karistatud neli korda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on I. Tarassov süstemaatiline distsiplinaarrikkumiste toimepanija vanglas. Käesoleval ajal on I. Tarassovil seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on kõik toime pandud viimase aasta jooksul. Juba ainuüksi see näitab, et I. Tarassovi näol ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga.
12. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole I. Tarassov suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tegemist alkoholiprobleemidega ja narkootikume tarvitava isikuga, kellel puudub põhiharidus, kutse ja tööoskused. I. Tarassovi iseloomustusest tulenevalt on tema mõtlemine suunatud hetke rahulolu saavutamisele, valimata selleks käitumisviise ning toimetulemiseks näeb ta ainult kuritegelikke viise. Ringkonnakohus leiab, et madala haridustaseme ja igasuguste tööoskuste puudumise tõttu ei ole I. Tarassov tõenäoliselt võimeline vabanedes endale töökohta ega seaduslikku sissetulekut tagama. See kõik on soodustavaks teguriks uute kuritegude toimepanemisel.
13. Ringkonnakohus märgib, et I. Tarassovi enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning distsiplinaarrikkumiste süstemaatiline toimepanemine vanglas. Ringkonnakohus rõhutab, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema ennekõike laitmatu, mida I. Tarassovi suhtes väita ei saa. Kaitsja väide, et I. Tarassovile on määratud distsiplinaarkaristused tühiste rikkumiste eest, on ainetu. -3- Vanglas kehtestatud reeglid on täitmiseks kõigile kinnipeetavatele ning sõltumata rikkumise iseloomust ei saa ühegi reegli rikkumist pidada tühiseks. Ka vangla ja prokurör ei nõustu käesoleval ajal I. Tarassovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega.
14. I. Tarassovi puhul on põhjendatud pidada jätkuvate kuritegude toimepanemist ohustavaks asjaoluks ka alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on I. Tarassov küll väitnud, et vabaduses ta lihtsalt ei tarvita enam alkoholi ja narkootikume, kuid ringkonnakohtu hinnangul on teatavast sõltuvuskäitumisest vabanemiseks oluline eelkõige isiku tegevuse vastavusse viimine tema sõnadega, järjekindlus ning enesedistsipliin, millised iseloomuomadused I. Tarassovil tema kohta koostatud iseloomustuse kohaselt puuduvad. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on I. Tarassovil diagnoositud XXXX sõltuvus. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole põhjendatud I. Tarassovit vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest.
15. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk