Obsah (6)

§ 326§ 384§ 180§ 423§ 318§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12749 (11260102812) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Pa

§ 326lg 2 jätta süüdistatav Katrin Lampe apellatsioon Tartu Maakohtu 9.

jaanuari 2012 otsusele läbi vaatamata.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 09.01.2012 otsusega tunnistati Katrin Lampe süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrati kohe ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluva karistusosa kandmise aja alguseks loeti 15.08.2011. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati ka Rainer Kristersoni, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

§ 180lg 3 alusel rahuldas maakohus kaitsja taotluse ning mõistis K.

Lampelt välja menetluskulu (sh sundraha) vähendatud suuruses, s.o 600 eurot. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Seejuures võttis maakohus arvesse, et K. Lampe viibis otsuse tegemise ajal vahi all ning tal ei olnud võimalik ka juhutöödega teenida. Maakohus leidis, et suurema menetluskulu tasumine kui 600 eurot käib K. Lampele ilmselt üle jõu. Samas arvestas maakohus menetluskulude määramisel ka sellega, et K. Lampet on korduvalt karistatud.

§ 423ja § 424 alusel ajatas maakohus K.

Lampe menetluskulude tasumise ühele aastale arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. K. Lampe menetluskulude tasumise kohustus algab pärast maakohtu otsuse alusel vanglast vabanemist. Apellatsioonis esitatud taotlused Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Lampe, kes taotleb temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu 600 eurot jätmist riigi kanda. K. Lampe märgib, et on XXXX ning tal on XXXX laps, mistõttu ei ole tal 600 eurot kusagilt võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, hinnates K. Lampe apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 3. Maakohus lahendas K. Lampe kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras, mistõttu K. Lampe võimalus kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada on piiratud

§ 318

lg-s 4 sätestatuga.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 318lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks.

Maakohus on kohtuotsust tehes järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlussätteid ega ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Ka süüdistatav ise pole ühelegi loetletud vaidlustamise alusele oma apellatsioonis tuginenud. 4. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et K. Lampe apellatsioon on ka sisuliselt põhjendamatu. K. Lampe on apellatsioonis vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskuludega seonduvat ning taotlenud tema vabastamist menetluskulude tasumisest.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude vähendamisel arvestanud kõigi asjaoludega, millele süüdistatav K. Lampe oma kaebuses tugineb, ning seetõttu mõistnudki menetluskulud välja oluliselt väiksemas summas kui 2 menetluskulud tegelikult moodustasid. Nii kohustas maakohus K. Lampet tasuma menetluskulude katteks 600 eurot, samas kui menetluskuludeks oli kokku 2422.43 eurot. Seega vähendas maakohus süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluskulusid 4 korda. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude täiendav vähendamine või süüdistatava täielik vabastamine menetluskulude tasumisest ei ole põhjendatud. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohus määras K. Lampele väljamõistetud menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul alates vanglast vabanemisest. Seega on K. Lampel vanglast vabanedes võimalik otsida endale töökoht ning tasuda menetluskulusid saadava töötasu arvel osamaksetena. 5. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Paavo Randma