Kohustada Terki TUNIST katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Terki TUNIST katseajal järgima Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Terki TUNIS kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Terki TUNIS karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Terki Tunise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Terki Tunis on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 9 aastat alates 27.06.2006. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2008 otsusega jäeti maakohtu otsus karistuse suuruse ja kandmise tähtaja alguse osas muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja tal on üks lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteo toimepanemise põhjusena ja ajendina on täheldatud sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Ühtse kriminaalse käitumise mustrist kajastub samalaadset käitumist kuritegude toimepanemisel. Kinnipeetav töötab alates 27.04.2012 väljaspool vanglat lukksepp-abitöölisena, osalenud sõltuvuskäitumist muutvates sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Convictus ning paikneb avavanglaosakonnas. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kriminaalse käitumise ja majandusliku toimetulekuoskuse vahel puudub seos. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, õde, elukaaslane ja poeg eelmisest kooselust. Omavahelised suhted on head, suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid ning vangistuses tekkinud sõprussuhete hoidmisest ei ole kinnipeetav huvitatud. Kinnipeetava riskiv-hoolimatu elustiil väljendub korduvates väärtegudes. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus narkootiliste ainete osas. 2 Kinnipeetaval ei ole täheldatud igapäevases käitumises agressiivsust ega enesevalitsemise kaotamist. Probleemide teadvustamise ja õiguspäraste lahenduste leidmise/rakendamise osas ei ole täheldatud puudusi, kuid mõnevõrra nõrgem oskus on teiste isikute seisukohtade tajumine ja oma tegevuse tagajärgede mõistmine. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole kinnipeetaval täheldatud. Kinnipeetava suhtumine riigiametnikesse ja korrakaitsetöötajatesse on neutraalne, kuid on väljendanud pahameelt vanglas kehtiva regulatsiooni ja kehtestatud piirangute osas. Kriminaalhooldusesse ja käitumiskontrolli suhtub positiivselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa ja noorem õde, esimesest kooselust on kinnipeetaval poeg. Kinnipeetava praegune elukaaslane on käinud vanglas nii lühikui pikaajalistel kokkusaamistel, suhted on toetavad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma vanematele kuuluvasse 3-kordsesse heas korras eramajja. Kinnipeetaval on kõrgharidus, enne vangistust oli xxx juhatuse liige, firma on nüüd ümberregistreeritud elukaaslase nimele. Kinnipeetav on tööturul konkurente. Kinnipeetava elukaaslane on esitanud garantiikirja kinnipeetavale vabanemise korral projektijuhi töö kindlustamise kohta. Kinnipeetava puhul võib olla käitumist mõjutavaks teguriks narkootikumide tarvitamine ning suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Kinnipeetavale on igas mõttes vajalik stabiilsus - kohene tööle asumine, stabiilne sissetulek, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoidumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Terki Tunis taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et teab, mida tähendab ennetähtaegne vangistusest vabanemine ning on valmis kõiki kohustusi täitma. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Vangistuse ajal kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval vangistust kanda veel peaaegu 3 aastat. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, järelejäänud pikk karistusaeg ja raske I astme kuriteo toimepanemine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis omakorda näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, vangistuses on kinnipeetav viibinud üle 6 aasta, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava vanematele ja kus on head elamistingimused. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et käesoleval ajal elavad majas kinnipeetava vanemad, kinnipeetava vabanemisel asub sinna elama ka kinnipeetava elukaaslane. Samast arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted vanematega on head ja elukaaslasega toetavad. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Tegemist on kinnipeetava enda firmaga, mis on registreeritud elukaaslase nimele. Kinnipeetaval on kõrgem haridus, mis omakorda annab talle konkurentsivõime tööjõuturul. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. 4 Kinnipeetavat on kahel korral karistatud kriminaalkorras narkootikumidega seotud kuritegude eest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 2003 – 2006 tarvitas kinnipeetav ka ise narkootikume peaaegu iga päev, samuti on tal vangistuses diagnoositud sõltuvus narkootiliste ainete osas. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav on vabanemisjärgselt motiveeritud hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest. Sellest annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses on kinnipeetav läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Convictus. Maakohus peab seda positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustuseks läbida katseajal jätkuvalt sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kuna järelejäänud karistusaja näol on tegemist väga pika katseajaga ja kinnipeetav on kogu selle aja kriminaalhooldusametniku järelevalve all, on sõltuvusainete taaskasutama hakkamisel koheselt võimalik reageerida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses näitab, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. Vangistuse kui karistuse liigi eesmärgiks on hoida ära uute süütegude toimepanemine kinnipeetava poolt. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärk täidetud ning vaatamata väga pikale katseajale on siiski otstarbekohane ja põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et võrreldes eelmise kohtuistungiga ennetähtaegse vabastamise küsimuses aprillis 2011 on kinnipeetav endaga ja eelkõige oma narkosõltuvusega tööd teinud. Kinnipeetav paikneb käesoleval ajal avavanglaosakonnas ja käib tööl väljaspool vanglat. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni s.o. kuni 26.06.2015. Katseajal on kinnipeetav kohustatud käitumiskontrolli nõudeid. järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul tegemist diagnoositud narkosõltlasega ning mõlemad kriminaalkaristused on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, viibimise keeld ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete taas tarvitama hakkamise riske. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisega. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.