1-05-552/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-552 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Bolušovi (Bolušov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Bolušovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.04.2012 määrusega jäeti N. Bolušov temale Viru Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega tunnistati N. Bolušov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 114 p 5 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 12 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 06.07.2007 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 04.04.2007 otsus Nikolai Bolušovi süüdi tunnistamises ja karistuse mõistmises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, karistuse mõistmise osas KarS § 64 lg 1 alusel ja mõisteti N. Bolušov KarS § 199 lg 2 p 4 järgi õigeks. Viru Maakohtu 04.04.2007 otsus N. Bolušovi süüditunnistamises ja karistuse mõistmises KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 114 p 5 järgi jäeti muutmata. N. Bolušovile mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 04.04.2007 ja lõpp 17.03.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et N. Bolušov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastase kuriteo eest. Käesoleval ajal kannab N. Bolušov pikaajalist vanglakaristust röövimise ja teise inimese tapmise eest seoses röövimisega. Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. N. Bolušovi on väärteokorras 7 korral karistatud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N. Bolušovi puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. N. Bolušovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Lõppenud distsiplinaarkaristuste jadas on samuti tõsised rikkumised. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis „XXXX“ ja „XXXX“. Alates 23.04.2010 osaleb usulises tegevuses ja alates 01.12.2010 on hõivatud tööga XXX, vajadusel XXX ning alates 13.01.2012 osaleb XX-taseme XXX. Vabanedes ei ole N. Bolušovil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Kinnipeetava ema ja õde on nõus vajaduse korral N. Bolušovi toetama. Peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama koos emaga. Arvestades N. Bolušovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, distsiplinaarkaristusi ja kindla töökoha puudumist on kohus seisukohal, et N. Bolušovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Süüdimõistetu viibib vanglas üle seitsme aasta. Kohus arvab, et sellise raske isikuvastase kuriteo puhul ei ole käesolevaks ajaks karistusest ära kantud selline osa, mis oleks piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi kuriteo toimepanemise ajal töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi raskeid kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et elukoha omamine, toetav võrgustik ema ja õe näol ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaja lõpuni on veel ligi 7 aastat, mis on väga pikk aeg. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (6155,64 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N. Bolušov palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlus ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. N. Bolušov ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta pole teinud enda jaoks järeldusi. N. Bolušov on karistusest ära kandnud 7 aastat ning teinud sellest omad järeldused ja seadnud kindlad eesmärgid, mis ei hõlma uute kuritegude sooritamist. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole N. Bolušovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et N. Bolušov on vanglas töötanud XXX ja XXX. Samuti on positiivne N. Bolušovi osalemine XXX, mitmetes sõltuvusprogrammides ja huviringides. Neid on maakohus oma määruses ka käsitlenud. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et N. Bolušov on ära kandnud vaid ligikaudu poole karistusest, mis on ebaproportsionaalselt vähe võrreldes toime pandud kuriteo raskusega ja kogu talle mõistetud karistusega. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo sooritanud isik taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel üheks kaalukaks asjaoluks kinnipeetava distsiplinaarkorras karistatus. Ringkonnakohus leiab, et N. Bolušovi 8 distsiplinaarrikkumist vangistuse ajal ei tekita veendumust, nagu oleks N. Bolušovi suhtes rakendatud karistused oma eesmärgi – edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest – täitnud. Kehtiv distsiplinaarrikkumine seisnes kaaskinnipeetava ründamises, mis näitab, et N. Bolušov ei ole oma hoiakuid muutnud. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -3- Mati Kartau