KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-14022 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Priit P

§75

lg.2 p.9 ja §75-1 lg.3 määrata Valeri RAMJALALE elektroonilise valve pikkuseks 9 (üheksa) kuud.

§76lg.4 määrata Valeri RAMJALALE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Valeri RAMJALGA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Valeri RAMJALGA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Valeri RAMJALG kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Valeri RAMJALG karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Valeri Ramjala vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Ramjalg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.12.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §394 lg.2 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 9 kuud alates 27.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on rahalise kasu saamise eesmärgil võimeline sooritama majanduskuritegusid, osalema organiseeritud kuritegevuses. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks, kuid pettuse raskusaste on tõusnud. Kuritegude ühiseks nimetajaks on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, tal on toimunud individuaalvestlused igapäevaprobleemide lahendamiseks kriminaalhooldusametnik-sotsiaaltöötajaga ning psühholoogiline 2 nõustamine eesmärkide seadmiseks ning vastutuse ja kohustuste analüüsimiseks. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vangistuses toetab teda rahaliselt elukaaslase pere. Lähedastest on kinnipeetaval elukaaslane ja ühine tütar, kinnipeetav väärtustab perekonda. Arvestades seda, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal, on tema elustiil olnud riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus 50%, mis ei mõjuta tema igapäevaelu. Kinnipeetav võib kasutada nii psüühilist kui füüsilist agressiivsust enda tahte saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks. Kinnipeetav tunneb ära enda probleemkohad, kuid nende lahendamisel on korduvalt teinud samu vigu ja lahendanud neid ebaseaduslikult. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid kehtisid kuni 07.06.
2. Kinnipeetava lähedasteks on ema, elukaaslane ja elukaaslase vanemad. Kooselust elukaaslasega on kinnipeetaval 2004 sündinud tütar. Vestlusest kinnipeetava elukaaslasega nähtub, et kinnipeetava suhted perega on endiselt positiivsed, suhtlemine toimub telefonikõnede ja kokkusaamiste teel. Perekond on kinnipeetavat vabanemise korral valmis toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Tegemist on heas korras eramajaga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja tütar. Eramu sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, kinnipeetava elukaaslane ja maja omanik on kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx xxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslase perele kuuluva ehitusfirmaga. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimasel korral pani kuriteo toime käitumiskontrolli all viibides. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada kuritegelik suhtlusringkond ja sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Valeri Ramjalg taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et teab ja on valmis järgima kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid piiranguid. Samuti seletas kinnipeetav, et ta on vanglas vormistanud endale uue ID-kaardi, mistõttu tal on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et karistuse eesmärgid on kinnipeetava puhul täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 9 kuud ja kanda on veel 1 aasta. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, mõlemad tööst keeldumise eest. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil ja maakohtule varasemalt esitatud dokumentidest oli tööst keeldumine mõlemal korral seotud kinnipeetava tervisliku olukorra ja töövõimetusega 50%. Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb aasta pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava elukaaslane ja maja omanik on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on suures osas tegemist kontoritööga, sundasendis olemist saab vältida kabinetis liikumisega. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud riski maandavad tegevused. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 13% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkuses. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse riski on võimalik maandada kriminaalhoolduse ajaks lisakohustuste panemisega. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega on nõustunud kriminaalhooldusametnik ja Viru Ringkonnaprokuratuur. Viru Vangla, Arvestades kõike ülaltoodut, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust ning mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks ja põhjendatuks Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi kirjalikus seisukohas nimetatud elektroonilise järelevalve tähtaega – 9 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute 5 kuritegude toimepanemise riske. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse jätab maakohus määratlemata, kuna nende sisu peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6