Obsah (4)

§ 75§ 751§ 76§ 184

1-10-6918 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6918 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ma

§ 75

lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Indrek Sööti katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Kihnu 2-31, Tallinn, Harjumaa; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7, 9 kohaselt kohustada Indrek Sööti katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, mitte kriminaalkorras karistatud isikutega ning alluma elektroonilisele valvele. suhtlema 6.

§ 751

lg 3, 4 kohaselt määrata Indrek Sööti elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 7.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

1. Määruskaebused rahuldada.
2. KrMS § 187 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 14.11.2011 määrusega jäeti Indrek Sööt talle Soome Vabariigi Pori I astme kohtu 28.05.2009 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Sööt on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Pori I astme kohtu 28.05.2009 otsusega. Harju Maakohtu 17.06.2010 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. I. Söödi kuriteod kvalifitseeriti KrK § 2102 lg 2 p 1, 2 ning KrK § 17 lg 4 – § 76 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat ja 4 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 27.03.2009 ja lõpp 27.07.
3. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 07.10.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Harju Maakohtu 16.10.2006 otsusega mõisteti ta süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, Pori I astme kohtu otsusega taas narkokuritegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 2 aastat 7 kuud ja kanda on veel 2 aastat 8 kuud. Maakohus nõustus siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et arvestades korduvalt toimepandud narkokuritegusid ja Eesti Vabariigi rahvusvahelise maine kahjustamist, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Maakohus leidis, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Distsiplinaarkaristuste puudumise, kindla elukoha ja garanteeritud töökoha omamise luges maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest põhjendatud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elu- ja töökoht olid kinnipeetaval olemas ka enne kuritegude toimepanemist ja vangistust. 2 Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest, sellega kaasnevatest tagajärgedest ja on vaatamata varasemale kriminaalkorras karistatusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka väljaspool Eesti Vabariiki, leidis maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav võib oma käitumisega ohustada avalikkust, kui ta jätkab vana eluviisi. Samuti leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste printsiipidega. Maakohus märkis, et isik, kes on korduvalt pannud toime kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus tunnustas kinnipeetavat selle eest, et ta on aru saanud oma käitumisest. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb Viru Vangla andmetel 25.07.

1. Seega on kinnipeetaval aega ja võimalust oma arusaamu seaduskuulekast elust kinnistada. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu I. Sööti kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada I. Sööt vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole järginud I. Sööti käitumise kronoloogiat. Kaitsja peab vajalikuks selgitada, et Harju Maakohtu 16.10.2006 otsusega mõisteti I. Sööt süüdi kuritegude eest, mille toimepanemine leidis aset täpselt tuvastamata ajast kuni 14.11.
2. Harju Maakohtu 18.09.2007 määrusega vabastati I. Sööt tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmisest katseajaga kuni 28.02.2009, millest esimeseks 5 kuuks kohaldati elektroonilist järelvalvet. Katseajal järgis I. Sööt kõiki kontrollnõudeid ning ühtegi rikkumist toime ei pannud. Pärast katseaja lõppu ning Harju Maakohtu 16.10.2006 otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist peeti I. Sööt 27.03.2009 Soome Vabariigis kinni. Soome Vabariigi Pori I astme kohtu 28.05.2009 otsusega tunnistati I. Sööt süüdi ning karistati 5 aasta ja 4 kuulise vangistusega kuritegudes, mis on toime pandud perioodil 01.09.1999 kuni 31.10.
3. Eelnevast nähtub, et Viru Maakohtu järeldus, mille kohaselt I. Sööt oleks justkui pärast tingimisi vabastamist jätkanud kuritegude toimepanemist, on asja tehioludega vastuolus. Pärast Harju Maakohtu 18.09.2007 määruse alusel tingimisi vabanemist ei ole I. Sööt ühtegi kuritegu toime pannud. I. Sööt on tõestanud, et on oma vigadest õppinud ja suudab jätkata õiguskuulekat elu. Seda näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine käesoleva vangistuse jooksul. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on sisult vastuoluline. Nii on maakohus määruse motiveerivas osas asunud seisukohale, et I. Sööti vabastamine ei ole põhjendatud, sest kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest. Määruse lõpuosas on aga tunnustatud kinnipeetavat selle eest, et ta on oma käitumisest aru saanud. Kaitsja leiab, et olukorras, kus kohus usub, et kinnipeetu on oma käitumisest aru saanud, ei ole kinnipeetu vabastamata jätmine üksnes varasemale karistatusele viidates loogiline ega põhjendatud. Maakohus on kaitsja hinnangul tuginenud üksnes I. Sööti negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele, jättes positiivsed omadused kõrvale. Kaitsja leiab, et esitatud kaebuse lahendamisel peab kohus arvestama ka kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooniga, mille artikkel 10 p 1 sätestab, et karistuse täideviimise jätkamisel peab elukohariik pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Seejuures juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 2c § 5 kohaselt vabastatakse vang, kes kuriteole eelnenud kolme aasta jooksul ei ole kandnud vanglakaristust, tingimisi, kui karistusest on kantud pool. I. Sööti vangla infosüsteemi väljavõtte kohaselt on reaalseks ärakandmisajaks märgitud 25.11.
4. Nimetatud kuupäeva saabumisel tulnuks I. Sööt Soome seaduste kohaselt 3 viivitamatult vabastada. Kaitsja on seisukohal, et kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonist lähtuvalt ei saa I. Sööti karistuse kandmise tingimused Eestis olla kinnipeetu jaoks raskendavad ning I. Sööti vangistusest vabastamata jätmine on konventsiooni põhimõtetega vastuolus (I. Sööt on nii Soomes kui Eestis kinnipidamise ajal käitunud laitmatult). Kuivõrd Soomes karistust kandes oleks I. Sööt tulnud vabastada 25.11.2011, siis peaks 25.11.2011 olema I. Sööti vabastamise ajaks ka karistuse Eestis kandmisel. Lisaks esitas määruskaebuse ka I. Sööt ise, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I. Sööt märgib, et on alates oma esimesest vangistusest, mis algas 31.01.2006, kuni tänaseni elanud seaduskuulekalt. Ka I. Sööt viitab kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonile ning leiab sarnaselt kaitsjale, et sellest tulenevalt oleks ta pidanud vabanema vangistusest pärast poole karistusaja ärakandmist. Samas viitab kinnipeetav ka Eesti põhiseaduse §-le 12, mis sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed, ning märgib, et kõik samas kuriteos osalenud isikud vabanesid vastavalt Soome seadustele tingimisi enne tähtaega pärast poole karistusaja ärakandmist. Oma varasemale elukäigule viidates täpsustab I. Sööt, et kuriteo toimepanemise ajal, s.o aastatel 1999-2002, tal töökoht puudus, küll aga oli see olemas kuriteo eest vahistamise hetkel, s.o 7-10 aastat hiljem. Juba see näitab süüdimõistetu arvates, et ta on võrreldes kuriteo toimepanemise ajaga muutunud. Ta lisab, et on täna XX-aastane ja on oma mõttemaailma võrreldes varasemaga tunduvalt muutnud. I. Sööt on nüüd XXXX ja õpib ülikoolis. I. Sööt kinnitab, et on karistusest vajalikud järeldused teinud ning jätkaks vabaduses nüüdseks juba 5 aastat ja 9 kuud kestnud õiguskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaitsja ja süüdimõistetu määruskaebustes esitatud seisukohaga, mille kohaselt tulnuks I. Sööt kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni sätete kohaselt vabastada vangistusest automaatselt pärast poole karistusaja ärakandmist nagu näeb ette Soome karistusseadustik. Ringkonnakohus märgib, et kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 10 kohaselt peab elukohariik karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Nimetatud sättega on kooskõlas KrMS § 484 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega ning täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Täpsustatud karistuse täitmine toimub KrMS § 486 lg 1 kohaselt aga Eesti seadustes sätestatud korras. Eelnevast tuleneb, I. Söötile Soomes mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt

§-st 76).

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud I. Sööti kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille tulemusena asunud põhjendamatult seisukohale, et I. Sööti tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Väär on maakohtu väide, 4 mille kohaselt on I. Sööt vaatamata varasemale kriminaalkorras karistatusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seejuures ei ole maakohus tähele pannud, et käesolevat karistust kannab I. Sööt kuritegude eest, mis on toime pandud perioodil 01.09.1999 kuni 31.10.

1. Harju Maakohtu 16.10.2006 otsusega tunnistati ta aga süüdi kuritegude eest, mille toimepanemine leidis aset täpselt tuvastamata ajast kuni 14.11.
2. Seega toimus I. Sööti süüditunnistamine käesolevas kriminaalasjas küll pärast tema süüditunnistamist Harju Maakohtu 16.10.2006 kohtuotsusega, kuid süüteod leidsid aset ligi 10 aastat varem. Sellises olukorras on alusetu rääkida I. Sööti poolt kuritegude toimepanemise jätkamisest pärast eelmise karistuse ärakandmist. Ringkonnakohus möönab, et I. Sööt pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, kuid ei nõustu maakohtuga selles, et üksnes kuriteo raskus välistab tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Ringkonnakohus leiab, et ka

§ 184

lg-s 2 sätestatud kuriteo toime pannud isikul peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse I. Sööti isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. I. Sööt on vangistuses veedetud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses veedetud aega on ta kasutanud enesearendamiseks, osaledes psühholoogilisel nõustamisel ning individuaalvestlustes sotsiaaltöötajaga. Samuti on ta alustanud õpinguid TTÜ XXXX erialal. Vabanedes on I. Söötil olemas kindel elukoht, kuhu ta asub elama koos abikaasaga. Samuti on talle garanteeritud töökoht A T OÜ-s projektijuhina, kus tema igakuine töötasu on XXXX eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on I. Söötil seega olemas kõik eeldused õiguskuulekaks eluks. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et I. Sööt vabastati ka Harju Maakohtu 16.10.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseajal järgis I. Sööt kõiki kontrollnõudeid ning ühtegi rikkumist toime ei pannud. Seega on I. Sööt juba alates 18.09.2007, mil ta eelmise vangistuse kandmisest tingimisi vabanes, käitunud õiguskuulekalt. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et I. Sööti puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 9 alusel panna I.

Söötile kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning alluda elektroonilisele valvele. Asja materjalide kohaselt on I. Sööti karistusaja lõpp 27.07.2014. Seisuga 20.12.2011 on tal kandmata karistust 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva.

§ 76

lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab I. Sööti katseaja kestvuseks kuni 27.07.2014, s.o karistusaja lõpuni. Elektroonilist valvet kohaldada I. Sööti suhtes

§ 751lg 3 alusel 12 kuu jooksul.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau