Täitur märgib, et ta esitas avalduse rahatrahvi arestiga asendamiseks mais 2009, kohus sai selle kätte 28.05.2009. Taotluse esitamise hetkel ei olnud trahvi täitmiseks antud 18-kuuline tähtaeg möödunud. Seega, taotluse esitamine trahvi asendamiseks arestiga kolm kuud enne trahvi täitmise aegumist on igati põhjendatud. Täidetud olid ka teised asenduskaristuse kohaldamiseks esitatavad nõuded, s.o TMS § 201 lg 2 loetletud asjaolud. Asjaolu, et kohtul ei õnnestunud määrata trahvi asendamist ning seda rakendada ettenähtud aja jooksul, ei muuda kohtutäituri taotlust põhjendatuks. Kohtutäitur viitab ka, et väärteoasjas tehtud otsuse täitmisele pööramist reguleerib
TMS § 202 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 (kehtib alates 01.01.2010) kohaselt aegub tähtaegselt, s.o otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmine, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsus jõustus 28.02.2008, see pöörati täitmisele 09.06.2008 ja nii on kohtuotsus täidetav ka käesoleval ajal. Nimelt leiab kohtutäitur, et käesolevalt kohalduvad 01.01.2010 sisseviidud seadusemuudatused ja seda vaatamata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele, millest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega juba kord kehtestatud ja kehtima hakanud reegel jääb kehtima ning ei muuda tagasiulatuvalt isikute olukorda kehvemaks. Kohtutäituri hinnangul aga asjaolu, et täitmise protsessi on pikendatud, võlgniku jaoks iseenesest olukorda halvemaks ei muuda. Isikule on kord juba määratud rahaline karistus, selle suurus ei muutu ega halvenda seetõttu ka tema olukorda. Pikeneb vaid tähtaeg, mille jooksul isik saab oma kohustust täita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 05.02.2010 määrus tuleb tühistada ja kohtutäitur J. Rumjantseva taotlus S. Vlasovsile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on kohtumääruse tegemisel ja oma seisukoha kujundamisel lähtunud kuni 31.12.2009 kehtinud KarS-i redaktsioonist, s.o võtnud täitmise aegumise kohaldamisel aluseks KarS § 82 lg 1 p 3 sätte, mille kohaselt on väärteoasjas tehtud otsust võimalik täita 18 kuu jooksul alates selle jõustumisest. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendused, miks kohus ei ole oma otsustuses aluseks võtnud 01.01.2010 kehtima hakanud KarS-i redaktsiooni. Nimelt muudeti KarS § 82 lg 1 p 3 ja paragrahvi täiendati lõigetega 4 ning 5. Muudatuse eesmärgiks oli täpsustada täitmise aegumise regulatsiooni. Seega, lähtuvalt käesoleval ajal kehtivast KarS § 82 lg 1 p 3, otsust ei asuta täitma, kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
lg 2 näeb ette, et määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse
peatüki sätteid, arvestades
16. peatüki sätetega.
lg 1 p 4 kohaselt saadab ringkonnakohus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks
sätestatu alusel.
lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise. Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruses põhjenduste puudumist selle kohta, miks maakohus kohtutäituri taotluse läbivaatamisel võttis aluseks just kuni 31.12.2009 kehtinud seaduse redaktsiooni, tuleb lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Ringkonnakohus ei saa käesolevalt võtta seisukohta maakohtu määruse seaduslikkusest ja põhjendatusest, kuivõrd määrusest ei nähtu maakohtu vastav arutluskäik. Seega tuleb kohtutäitur J. Rumjantseva taotlus asenduskaristuse kohaldamise nõudes saata Tartu Maakohtule uuesti arutamiseks. Maarika Kuusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.