1-10-15733/12

1-10-15733 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15733 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Zemtsovi määruskaebus Tartu Maakohtu
3. veebruari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Juri Zemtsovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Narva Linnakohtu 26.09.2003 otsusega mõisteti Juri Zemtsov süüdi KrK § 100; § 108 lg 2 p 4; § 115 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Harju Maakohtu 13.01.2010 otsusega mõisteti Juri Zemtsov süüdi KarS § 121 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 5000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul a´500 krooni. Karistusaja algus 13.09.2001 ja lõpp 12.09.
5. Tartu Maakohtu 03.02.2012 määrusega jäeti Juri Zemtsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta J. Zemtsov tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Zemtsovi näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt toime pannud raskeid, s.h esimese astme isikuvastaseid süütegusid. Käesolevalt kannab ta karistust erinevate kuritegude eest, millised ta pani toime vähem kui aasta möödumisel peale eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteo raskust arvestades on peetud vajalikuks karistada J. Zemtsovi tapmise süüdistuse eest seaduses sätestatud maksimummääras. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka vangistuse ajal on J. Zemtsov jätkanud vägivaldset käitumist, mille eest karistati teda 13.01.2010 kriminaalkorras rahalise karistusega. Vangla küll toetab J. Zemtsovi ennetähtaegset vabastamist, kuid on hinnanud teda kõrgohtlikuks. Kuigi kinnipeetaval ei ole viimasel ajal olnud vangistuses enam rikkumisi ja tal on vabaduses olemas toetav tugivõrgustik ning võimalus koheselt tööle asuda, ei ole eelpool toodud asjaolusid arvestades tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. Eelnimetatud kuritegude kogumi eest enam kui 1,5 aastat enne mõistetud karistuse ärakandmist süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Zemtsov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei arvestanud maakohus tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kõikide asjaoludega. J. Zemtsov viibib vanglas juba 10 aastat ning ta on kogunud vabanemisfondi raha, et ennetähtaegse vabastamise korral esialgu hakkama saada. Vanglas on ta tervise halvenenud, eriti halb on XXXX, kuid XXXX vastuvõtule pääsemist ei ole talle võimaldatud juba üle aasta. Arstiabi mittevõimaldamist põhjendatakse Tartu vanglal rahaliste vahendite puudumisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. J. Zemtsov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Narva Linnakohtu 09.04.1996 otsusega mõisteti ta süüdi KrK § 107 lg 1 järgi, s.o üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, vaatamata sellele on ta jätkanud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist ning käesoleval ajal kannab ta muuhulgas karistust tahtliku tapmise ja vägistamise eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J. Zemtsov on varem korduvalt karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele asuda. Siiski ei ole J. Zemtsov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud -2- karistused on täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Lisaks on ta jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist ka vangistuses. Harju Maakohtu 13.01.2010 otsusega mõisteti J. Zemtsov süüdi
6. a Murru vanglas toimepandud kuriteo eest KarS § 121 järgi ning karistati rahalise karistusega. Arvestades J. Zemtsovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuse väite osas, et vangla ei ole võimaldanud pöörduda XXXX vastuvõtule, selgitab ringkonnakohus, et vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 järgi on arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 järgi kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau