1-09-6807/51

1-09-6807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-6807 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Kožemjakini ja tema kaitsja Ljudmila Tšeussova määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Kožemjakini ja tema kaitsja Ljudmila Tšeussova määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti Aleksei Kožemjakin temale Harju Maakohtu 21.01.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 21.01.2010 otsusega mõisteti A. Kožemjakin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 26.11.2008 ja lõpp 26.05.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja ning prokuröri arvamuse, leidis, et A. Kožemjakin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et A. Kožemjakini kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Kožemjakin on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Varem on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise ja varavastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. A. Kožemjakinit on karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. Ta samastab ennast kriminaalse subkultuuriga, ega väärtusta töö tegemist. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tal on kalduvus toime panna vastutustundetuid ja mõtlematuid tegusid. A. Kožemjakini suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et A. Kožemjakini puhul on olemas tõenäoline kõrge uue kuriteo toimepanemise ja käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A. Kožemjakin palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebusest tulenevalt on A. Kožemjakin valmis seaduskuulekaks eluks vabaduses. Tema väärtushinnangutes on toimunud muutused. Ta on aru saanud oma vigadest ja käitumisest. Nii vangla kui ka kriminaalhooldaja ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise vastu. Vangla keeldus võimaldamast keevitaja ameti õpet, kuna õpe kestab kauem kui A. Kožemjakin karistuse kandmiselt vabaneb. A. Kožemjakin leiab, et vangla süü tõttu ei ole ta omandanud uusi tööoskusi. Vangla on pakkunud ainult koristaja tööd, kuid seda A. Kožemjakin teha ei saa, kuna tal on XXXX vastu allergia. Vabaduses on tal olemas kindel töökoht ja sissetulek. Lubab enam mitte kuritegusid toime panna. Lähedased on nõus teda aitama. Vanglakaristuse eesmärk on käesolevaks ajaks saavutatud. Maakohus ei hinnanud tõendeid õiglaselt. Kohus oleks pidanud lähtuma ainult faktilistest ja objektiivsetest asjaoludest, mida antud juhul ei ole tehtud. Kohtunik ei olnud erapooletu ega objektiivne kui väitis, et A. Kožemjakin ei allu kriminaalhooldusele ja rikub endiselt õiguskorda. A. Kožemjakini kaitsja esitas samuti määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada A. Kožemjakin vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt ootavad A. Kožemjakini vanemad teda koju ning tal on alaealine laps, kes vajab isa. A. Kožemjakin asub elama tema emale kuuluvasse korterisse aadressil XXX. A. Kožemjakinil on vaja kiiresti vabaneda, et asuda tööle ja oma last ülal pidada. Seadusandja on sätestanud võimaluse tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks sõltumata eelnevast karistusest ning toimepandud kuriteo laadist. Juriidiliselt ei ole korrektne väita, et varasemad karistused näitavad elektroonilise valve kohaldamise võimatust. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, kuidas A. Kožemjakin käituks juhul, kui ta oleks allutatud elektroonilisele järelevalvele. A. Kožemjakin on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud ning on motiveeritud koheselt tööle asuma ja elama seaduskuulekalt. Kohe pärast vabanemist läheb ta tööle OÜ-sse K. See asjaolu on jäetud vaidlustatavas määruses arvestamata. Kriminaalhooldusametnik ei vaidle vastu A. Kožemjakini vabastamisele. A. Kožemjakin püüdleb õppimise ja kõrgete moraalsete väärtuste poole. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on A. Kožemjakinile garanteeritud töökoht ja pidev sissetulek. A. Kožemjakin kinnitas, et ta on teinud järeldused oma endisest elust. Juhul, kui kohus annab talle võimaluse, kavatseb ta kohtu ja riigi usaldust õigustada ning tõestada seda ausa töö ja seaduskuuleka käitumisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2- Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Kožemjakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Kožemjakini näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 20.01.2011 oli A. Kožemjakin suunatud vanglas majandustöödele, mille tegemisest ta keeldus. 13.04.2011 määruses A. Kožemjakini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse otsustamisel on ringkonnakohus märkinud, et A. Kožemjakinil tuleb muuta oma suhtumist töötegemisse ja asuda vanglas tööle ning hoiduda distsipliinirikkumistest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Kožemjakin on määratud majandustöödele 25.04.2011-24.07.2011 ja 17.10.2011-16.01.2012, isik keeldus taas tööle asumast. Teda on karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest kartserisse paigutamisega. Eeltoodust nähtub, et A. Kožemjakin ei ole varasemast ringkonnakohtu määruses antud suunistest järeldusi teinud ega tööle asunud. A. Kožemjakini väide temal XXXX suhtes tekkivast allergiast on paljasõnaline ja tõendamata ning kuna selle kohta puudub vastav arsti poolt väljastatud tõend, ei ole A. Kožemjakini väide tõsiseltvõetav. Tööst keeldumine näitab, et A. Kožemjakin ei väärtusta lihtsa töö tegemist ning on omaks võtnud kriminaalsele subkultuurile omase käitumise. Samas ei teadvusta A. Kožemjakin endale, et oma madala haridustaseme ja eriala ning töökogemuse puudumise tõttu on käesoleval ajal vabaduses raskendatud ka lihttöö leidmine. A. Kožemjakini poolt kohtule esitatud K OÜ garantiikiri, millele kaitsja oma määruskaebuses viitab kui A. Kožemjakinile töökohta kindlustavale ettevõttele, ei ole arvestatav. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on K OÜ esitanud viimase majandusaasta aruande 2009 aastal ja selles kajastatu kohaselt ettevõte aktiivselt tegutsenud ei ole ning mingit majandustegevust ettevõttes tänaseni toimunud ei ole. Seega puudub A. Kožemjakinil vabaduses kindel töökoht ja sissetulek. A. Kožemjakini määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et vangla süü tõttu ei ole tema omandanud uusi tööoskusi ega eriala, on alusetu. Viru Vangla 29.09.2011 selgitustaotlusele esitatud vastusest (tl 78) nähtub, et A. Kožemjakin ei ole ise avaldanud soovi omandada peale keevitaja eriala ühtegi teist eriala. Puidupingitöölise eriala õppimist oleks vangla talle võimaldanud. Keevitaja eriala võimaldamisest on vangla keeldunud põhjendatult ning seda on vastuses ka selgitatud. Vanglale ei ole alust teha etteheited selles, et A. Kožemjakin on jätnud omal valikul haridustee pooleli ning ei ole peale XXXX lõpetamist asunud eriala õppima. Ringkonnakohus leiab, et A. Kožemjakini enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab taas vangla poolt kehtestatud normide täitmata jätmine tööst keeldumise näol, mis näitab, et A. Kožemjakin ei ole oma suhtumist ega hoiakuid veel muutnud. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole A. Kožemjakin suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline -3- eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Kuigi vangla ja kriminaalhooldaja toetavad A. Kožemjakini tingimisi enne tähtaega vabastamist, märgib ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. A. Kožemjakinil tuleb muuta oma suhtumist ja asuda vangla poolt pakutavale tööle ning hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumistest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk