Kriminaalasi nr. 1-11-6887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2012.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär

§ 25lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ellina Volkova Kar

S § 392 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 90 (üheksakümne) miinimumpäevamäära (3,20 eurot) ulatuses, s.o summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista Ellina Volkova’le rahaline karistus 60 (kuuekümne) miinimumpäevamäära (3,20 eurot) ulatuses, s.o summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 28.06.2012.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - sundraha summas 435 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 345,36 eurot. Asitõendid ja salvestised: 1 Xanax tablett originaalblisterpakendis (hoiustatakse EMTA uurimisosakonnas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 28.06.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o alates 28.06.2012.a. SÜÜDISTUSE SISU Tema saabus 19.01.2011.a kella 14.30 paiku Leedu Vabariigist saabuva lennuga (Eesti Vabariigi lipu all lendava Estonian Air lennuga OV174) ning üritas seejuures ilma nõutava eriloata toimetada läbi Lennart Meri nimelise Tallinna lennujaama üle Eesti Vabariigi riigipiiri riigist sisse temale kuuluva rahakoti vahele peidetud üht tabletti originaalblisterpakendis sisalduvat tootja Pfizer ravimit Xanax 1mg, mis sisaldas endas narkootilist ainet alprasolaami. Kuritegu jäi lõpule viimata Ellina Volkova´st olenematutel põhjustel. Nimelt leiti ja võeti narkootilist ainet alprasolaami sisaldav ravim temale teostatud tollikontrolli käigus tollitöötajate poolt ära. Seega süüdistuse kohaselt, pani Ellina Volkova toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Ellina Volkova kohtuistungile ei ilmunud, kutse edastatud lähisugulasele(õde), vastavalt, politseiasutuse teatisele viibib Ellina Volkova Hollandis (tl 83). Nii prokurör kui ka kaitsja pidasid põhistatuks kriminaalasja menetlemist tagaselja. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Ellina Volkova süüdistunnistamist ja KarS § 392 lg 1 – § 25 lg 2 alusel rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, millest arvata lühimenetluse korras maha 1/3 ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 192 eurot. Ellina Volkova kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja palus karistada isikut rahalise karistusega, milline jätta tingimuslikult kohaldamata. Samuti palus kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT: Kohus märgib esmalt, et süüdistatav kohtuistungile ei ilmunud, kuid kohtuistungil pidasid kaitsja ja prokurör võimalikuks kriminaalasja arutamist ilma süüdistatava osavõtuta. Kohus nõustub antud juhul kaitsja ja prokuröri seisukohaga selles, et võimalik on arutada kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta. Antud juhul on süüdistatava E. Volkova õde O. S kohtukutse vastu võtnud, seega tuleb lugeda kohtukutse kättetoimetatuks KrMS § 165 lg 2 tähenduses. Kohus 2 viitab, et vastavalt politseiasutuse teatisele, süüdistatavale kohtukutset isiklikult üle anda ei õnnestunud, süüdistatava venna sõnul elab E. Volkova Hollandis ning tema täpsemaid kontaktandmeid ei ole teada (tl 83). Kohus leiab, et on piisav alus arvata, et süüdistatav viibib Hollandi Kuningriigis, antud asjaolu kinnitavad lisaks eelpool viidatud teatisele ka E. Volkova kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (tl 10), milles toodud kahtlustuse kohaselt saabus E. Volkova Eestisse Amsterdamist, samuti E. Volkova ütlused, mille kohaselt soovis ta Amsterdamis tööle asuda. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks arutada süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd süüdistatava asukohta Eesti Vabariigis ei ole võimalik tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale (isik pidi olema teadlik on käivast kriminaalmenetlusest, kohtukutse on edastatud tema elukoha aadressile täisealisele perekonnaliikmele), tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus märgib, et kriminaalasja arutamist süüdistatava E. Volkova osavõtuta on pidanud võimalikuks nii kaitsja kui prokurör. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid on piisavad kriminaalasja arutamiseks ilma süüdistatava osavõtuta, ka on isik eeluurimisel tunnistanud end süüdi talle süüks pandava kuriteo toimepanemises. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et Ellina Volkova tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis.

Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid, E. Volkova on süüvõimeline isik. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Ellina Volkova süü kuriteokatses, mis oli suunatud ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele, tõendamist leidnud. E. Volkova on kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt kinnitanud, et hankis tema emale arsti poolt väljakirjutatud ravimi Xanax tableti, mis teda rahustab, tema sõnul ei olnud ta teadlik, et selle loata toimetamine üle riigipiiri on keelatud. Kohus leiab, et Ellina Volkova pani kuriteokatse toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama, et teostab loata psühhotroopse retseptiravimi toimetamise üle riigipiiri ning seda ka möönma. Ellina Volkova süüd tõendavad: - Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/11/213 (19.01.2011.

1. a)/tl 2-3/, millest nähtub, et 19.01.2011.a ajavahemikul alates 14.30 kuni 15.20 teostati reisija Ellina Volkova isiklike asjade läbivaatus. Reisija saabus Eestisse Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaama kaudu Eesti lipu all sõitva lennukiga (OV174) Vilniusest. Läbivaatuse käigus leiti ja võeti ära üks tablett Xanax 1mg, mis leiti isiku rahakoti vahelt. Tegemist on keelatud kaubaga. Tablett oli suletult originaalblisterpakendis. -kahtlustatava Ellina Volkova ülekuulamisel antud ütlused (19.01.2011.
2. a)/tl 9-11/, millest nähtub, et ta tunnistab end kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi. Ta sõitis 17.12.2010.a Amsterdami, et seal töötamiseks dokumente vormistada. Ta võttis ema käest kaasa tabletid, mis rahustavad teda. Ravimi oli emale välja kirjutanud arst. - asitõendite vaatlusprotokoll /tl 13-14/, milles vaadeldi ühte lillakat värvi tabletti, mille ühel küljel on märge UPJOHN 90. Tablett on kinnises blisterpakendis. Pakendi esimene külg on läbipaistvast plastikust, pakendi tagumine külg on fooliumist, kirjetega Pfizer, Xanax 1mg tabletid ALPRASOLAAM. Pakendi teine tabletipesa on tühi. Tabletti hoiustatakse EMTA Uurimisosakonna seifis. 3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo, mis jäi katsestaadiumisse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel peab kohus võimalikuks arvestada asjaolu, et E. Volkovat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tegemist on olnud õiguskuuleka isikuga. Kohus märgib, et seadusandja on kuriteo eest, millises E. Volkovat süüdistatakse, näinud võimaliku karistusliigina ette nii rahalise karistuse ja vangistuse. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik täita antud juhul ka kergemaliigilise karistusega, karistades E. Volkovat rahalise karistusega. Kohus arvestab karistusliigi valikul ka asjaolu, et tegemist oli väikeses koguses (1 tbl) loata psühhotroopse ravimi üle riigipiiri toimetamisega, süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, isik on oma tegu tunnistanud ja kahetsenud. Kuna isik on oma tegu kahetsenud on alust arvata, et isik on juba oma teguviisi hukka mõistnud ning hoidub edaspidiselt uute süütegude toimepanemisest. Kohus viitab, et KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Karistusmäära valikul peab kohus võimalikuks lähtuda nii sündmuse tehioludest, kui süüdistatava isikust. Antud juhul tuleb karistusmäära puhul seega arvesse võtta seda, et kuritegu seostus väikeses koguses (1 tbl) psühhotroopse aine loata üle riigipiiri toimetamisega, millise isik oli hankinud enda tarbeks, samuti seda, et isik andis tollikontrollis vabatahtlikult keelatud aine välja ning ka seda, et isik on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks kohaldada E. Volkova suhtes rahalist karistust määras, mis jääks alla sanktsiooni keskmist ning kohaldada tema suhtes rahalist karistust 90 päevamäära ulatuses. Kuivõrd kriminaaltoimiku materjalide põhjal E. Volkova 2009. ja 2010.a. tulu ei deklareerinud, ka puuduvad andmed talle tehtud väljamaksete kohta, tuleb lähtuda KarS § 44 lg-s 2 toodud minimaalsest päevamäärast (3,20 eurot). Tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 kuulub lühimenetluses süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavale mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning seega on E. Volkova lõplikuks karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 192 eurot. Tulenevalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul leiab kohus, et kuna E. Volkova on varem kriminaalkorras karistamata isikuks ning isik on kriminaalmenetluse subjektiks olemise käigus juba mõistnud oma teo keelatust, seda kahetsenud, on võimalik vabastada isik tingimuslikult rahalise karistuse kandmisest. Kuivõrd 4 isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, on alust arvata, et isik on oma väärtushinnanguid muutnud, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 sätteid ja jätta E. Volkova suhtes mõistetav karistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui isik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha (435 eurot) ja kaitsjatasud (kogusummas 345,36 eurot). Kohus peab antud juhul võimalikuks arvestada asjaoluga, et E. Volkoval esineb raske majanduslik olukord, mis on tinginud tema lahkumise Eestist pikemaajaliselt tööotsingutele välisriiki ning kohus leiab, et seega on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 1 alprasolaami sisaldava ravimi Xanax tablett, milline kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Kohus juhindub KrMS 126; § 175, § 179, § 180, § 269 lg 2 p 1, § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts Kohtunik 5