Kriminaalasi nr 1 –07- 16197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Rahvakohtunikud: Ülle Rosin ja Vello Pajo Kohtuistungisekretär Marg

§ 289

,

§ 201

lg 2 p 2, 3,

§ 394

lg 2 p 2 ja 3 järgi; Helmo Hainsoo, süüdistuses

§ 289

järgi; Tõnu Jaanimets, süüdistuses

§ 22

lg 3- § 201 lg 2 p 2, 3,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi.

süüdistatav: Erki Aavik, isikukood 36110150248, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Tartu Ülikool, Mereinstituut, koordinaator, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend vahistamine ja viibis vahi all 02.11.2006 kuni 15.01.2007.a. Tõkend: kautsjon. ja elukohast lahkumise keeld. Kaitsja : vandeadvokaat Moonika Mägi. süüdistatav: Helmo Hainsoo, isikukood 34802256542, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ Luha Consult, juhatuse liige, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Kaitsja : vandeadvokaat Sirje Must. süüdistatav: Tõnu Jaanimets, isikukood 35809150297, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, OÜ Roval Grupp juhatuse liige, kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja : vandeadvokaat Aadu Luberg. Menetlusosalised ja nende kaitsjad 1 Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Kohtuistungi toimumise aeg Eelistung 08.01.2008a, kohtuistungid: 21.-25.04.2008, 12.13.05.2008, 01.-02.09.2008, 04.-09.09.2008, 29.09.2008, 21.-22.10.2008, 27.10.2008, 05.-06.11.2008, 03.-04.12.2008, 04.02.2009, 01.04.2009, 07.-08.04.2009, 19.-20.05.2009, 08.-09.06.2009, 03.08.2009, 05.-06.11.2009, 10.11.2009, 05.01.2010, 10.02.2010, 15.-17.02.2010, 19.02.2010, 22.02.2010a. Juhindudes KrMS § 126 lg3p.1,2, § 301, § 309 lg.2, §311, § 312, § 313 lg.1, § 314, § 175 lg.1 p.1,2,3,5, 9, § 180 lg.1, § 181 lg.1, § 189 lg.2 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1.Süüdi tunnistada Erki Aavik

§ 289

(alates 15.03.2007

§ 2172lg.1) järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 4 (neli) aastat.

Süüdi tunnistada Erki Aavik

§ 201

lg.2 p.1, p.1, 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Erki Aavik

§ 394

lg.2 p.3 järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 2 (kaks) aastat 6(kuus) kuud. Õigeks mõista Erki Aavik

§ 289

(alates 15.03.2007

§ 2172lg.1) järgi Tõnu Janimetsa töölevõtmisega seonduvas episoodis Kr

MS § 301 alusel. Mõistetavad karistused liita

§ 64lg.1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

Liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Erki Aavikule mõista 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldada Erki Aaviku suhtes

§ 74

lg.1, lg.2 ja lg.3 sätteid ja määrata, et Erki Aavikul tuleb temale mõistetud vangistusest kohe ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust. Vangistust 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud tinigmuslikult ei pöörata täitmisele, kui Erki Aavik temale määratud 3(kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)kohustus allude kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5)kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viietesistkümneks päevaks.

§ 68

lg.1 alusel lugeda Erki Aavikul karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (02.11.2006 kuni 15.01.2007) 2 kuud 14 päeva. Erki Aavikul jääb vangistust kanda 3 (kolm) kuud 16 päeva. Kohus saadab Erki Aavikule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab 2 karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks loetakse süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määrata Erki Aavik käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2.Õigeks mõista Helmo Hainsoo

§ 289

(alates 15.03.2007.a.

2172 lg.1) järgi KrMS § 309 lg.2 alusel tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu. 3.Õigeks mõista Tõnu Jaanimets

§ 22lg.3- § 201 lg.2 p.2,3 järgi tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista Tõnu Jaanimets

§ 344lg.1 järgi Kr

MS § 309 lg.2 alusel kuriteo puudumise tõttu. Õigeks mõista Tõnu Jaanimets

§ 345lg.1 järgi Kr

MS § 309 lg.2 alusel kuriteo puudumise tõttu. 4.Tõkend – elukohast lahkumise keeld Helmo Hainsoo ja Tõnu Jaanimets*a kohtuotsuse jõustumisel. suhtes jätta ära Tõkend – elukohast lahkumise keeld Erki Aaviku suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni. Tõkendi- kautsjon- kohaldamine Erki Aaviku suhtes lõpetada kohtuotsuse jõustumisel ja kohtuotsuse jõustumisel tagastada kautsjonisumma Advokaadibüroo Concordia deposiitarvele nr . 221018785507 Swedbankis. 5. Võtta vastu AS Werol Tehased loobumine tsiviilhagist 53 778 636.92 krooni saamiseks. 6. Eesti Vabariigi tsiviilhagi 13 870 000 krooni saamiseks jätta rahuldamata. 7.

§ 83lg.3 p.2 alusel konfiskeerida 62 000 EUR-i, s.o.

969 673,80 krooni OÜ Sikuti Advokaadibüroo (äriregistri kood 10249999) arvelduskontol nr 222032025242 AS Swedbangas, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 10.07.2006 kui rahapesu objektiks olnud raha.

1. Arestitud vara: 8.1.vabastada aresti alt Erki Aavikule kuuluv vara, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 20.11.2006 : Konto nr 10002029118000 AS-s SEB Eesti Ühispank; Konto nr 221015978359 AS-s Hansapank; Konto nr 1100194860 AS-s Hansapank; Väärtpaberikonto nr 99000735603 AS-s Hansapank. * Haagis „Vihe”, mudel- K8041, reg nr 470 BN, VIN kood- 25002AKSJ; * Sõiduauto Toyota Carina E, väljalaskeaasta 1997, reg nr 090 MCG, VIN koodSB153ABK00E185368; * Järgmised väikelaevad koos mootorite ja navigatsiooniseadmetega: - väikelaev, reg nr AMA-340, ehitusaasta 1983; 3 - väikelaev, reg nr AMA-341, ehitusaasta 1986; - väikelaev, reg nr AMA-342, ehitusaasta 1985; - väikelaev, reg nr AMA-560, HIN-kood: FI-BUS0129JO, ehitusaasta 2001; - väikelaev, reg nr ASA-498, ehitusaasta 1994; - väikelaev, reg nr PMA-126, ehitusaasta
2. * jahirelvade kogu, mis koosneb järgmistest relvadest:
3. vintpüss Sako P 54 kal. 22 LR nr.37370
4. jahipüss Fabarm Max Lux kal.12 nr.2003914
5. vintpüss Heym kal. 375 Holland&Holland nr.38600
6. kombineeritud püss Krieghoff Trumpf kal.12/7x57 R nr.91213
7. jahipüss Krieghoff Extra kal. 12 nr.26968
8. vintpüss Sako kal. 222 REM nr. 974754
9. vintpüss Sako kal. 6,5x55 nr.935270
10. jahipüss Aya kal. 20 nr. 494-9816-03
11. püstol Jericho 941 FS kal. 9x19 nr. 117117
12. jahipüss Tikka 512 S kal 12 nr. T20830
13. Dakota kal. 7 mm Rem Mag nr. 0509
14. vintpüss Heym kal 375 Holland&Holland nr.82549
15. vintpüss Schmidt Rubin K 31 kal. 7,5x55 nr.114129
16. revolver Taurus 73 kal. 32 S&W nr.41151BR
17. vintpüss Sako DLX L 691 kal. 30-06 nr. 844783
18. Dumoulin Imperial Magnum kal. 505 Gibbs nr.15357
19. vintpüss Hauptmann kal 7x57 nr.
20. 8.2.Vabastada aresti alt Helmo Hainsoole kuuluv vara, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 04.06.2007: Konto nr 335052330008 AS-s Sampo Pank. - Helmo Hainsoole kuuluv kinnistu katastritunnusega 61901:004:0032 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. - Helmo Hainsoo`le kuuluvad järgmised mootorsõidukid: reg nr 190 MEA, sõiduki mark JEEP CHEROKEE, väljalaskeaasta 2004, VIN kood 1J8G6E8534W177471; reg nr 134 DMC, sõiduki mark DAEWOO MUSSO, väljalaskeaasta 1999, VIN kood KPTE0B1DSXP
21. - Helmo Hainsoo`le kuuluvad järgmised tulirelvad: üheraudne jahipüss TOZ-54, kal. 12 nr 6555; - Helmo Hainsoo`le kuuluv 40 000 krooni suurune ainuosalus OÜ-s Luha Consult (äriregistri kood 10736067). 8.3.vabastada aresti alt Tõnu Jaanimetsale kuuluv vara (pangakontod), mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 20.11.2006: Konto nr 1101046946 AS-s Hansapank; Konto nr 221008112258 AS-s Hansapank; Konto nr 17000470458 Nordea Pangas; Konto nr 17000579472 Nordea Pangas.
22. Asitõendid: 9.
23. asitõendid, mis asuvad kriminaalasja juures KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vaheline leping nr ECT-4/16 (E4-9/1)- 4 3-l lehel; - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 1 (lepingu lisa nr P-4/43-E, sõlmitud 02.07.2004)- 1-l lehel; - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 2 (lepingu lisa nr P-4/61-E, sõlmitud 29.07.2004)- 1-l lehel; - 21.09.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Tetra Invest saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6094 - 1-l lehel; - 13.10.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Agroleks saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6582 - 1-l lehel. - CD plaat telefonivestluste salvestistega. -CD-plaat ekspertiisiaktiga nr . IA-0076-05/6955 - kaks Cargobusi originaalkviitungit - xxxxxxxxxx omakäeline kirjutis, 9.
24. Tagastada Tõnu Jaanimetsa kaitsjale tema poolt esitatud järgmiste tõendite originaaleksemplarid: - Venemaa miilitsast saadetud originaalvastus seoses xxxxxxxxxxxx - 17.01.05.a. otsus TetraInvesti trahvimise kohta ja originaalnõue sama menetluse kohta 5-l lehel. 9.
25. AS Werol Tehased raamatupidamise dokumentatsioon 2004/2005 majandusaasta kohta 115 köites (22 pakendit) tagastada kohtuotsuse jõustumisel AS-le Werol Tehased. 9.4.Helmo Hainsoo kasutuses olnud arvuti, mis on antud vastutavale hoiule AS-le Werol Tehased, vabastada asitõendi staatusest ja hoidmiskohustusest. 10.OOO Tetra Invest taotlus OÜ Sikuti Advokaadibüroo kontol oleva 62000EUR-i, s.o. 969 673,80 krooni vabastamiseks aresti alt jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud: 1.Mõista välja Erki Aavikult sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või a/a 221023778606 Swedbankis, viitenumber
26. 2.mõista välja Erki Aavikult menetluskuludena: 29980 krooni ekspertiisikulude katteks, 10202.81 krooni tunnistajatasude katteks, 15 294,80 krooni kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulude katteks, kokku mõista menetluskulude katteks välja 55477.61 (viiskümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend seitse krooni 61 senti) krooni. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber
27. 3.kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 15 294.80 krooni Helmo Hainsoo kaitsjale vandeadvokaat Sirje Must ja 2543.40 krooni Tõnu Jaanimetsa kaitsjale vandeadvokaat Aadu Luberg jäävad riigi kanda. 4.Tõlkekulu kohtueelses menetluses 1981.20 krooni ja kohtumenetluses 1590,17 krooni jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 5.kannatanu Eesti Vabariigi esindaja menetluskulud jäävad kannatanu kanda.
28. Helmo Hainsoo menetluskulud (kulud õigusabile KrMS § 175 lg.1 p.1) jäävad riigi kanda. Kuluhüvitise määramise kohta on koostatud määrus. 5
29. Tõnu Jaanimetsa menetluskulud (kulud õigusabile KrMS § 175 lg.1 p.1 ja muud menetluskulud § 173) jäävad riigi kanda. Kuluhüvitise määramise kohta on koostatud määrus. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber
30. Makse selgituses tuleb märkida asja number ja isiku nimi, kelle menetluskulu katteks tasutakse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, edastatakse need kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks üldmenetluses 21.12.2007.a. Süüdistus on esitatud järgmistel asjaoludel: Erki Aavik valiti AS Werol Tehased juhatuse liikmeks 09.06.2003 ning kutsuti tagasi 20.12.
31. Erki Aavik, olles alates 09.06.2003 kuni 20.12.2004 AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mis tulenesid: - ÄS § 306 lg 1, mille kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt sama paragrahvi lg 4 korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. - AS Werol Tehased aktsionäride poolt erakorralisel koosolekul 06.01.2004 kinnitatud põhikirja punktist 4.1., mille kohaselt aktsiaseltsi juhib ja esindab 1-6 liikmeline juhatus ning punktist 4.3., mille kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. - 01.09.2003 Erki Aavik`uga sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktist 3.1., mille kohaselt juhatuse liige juhib aktsiaseltsi ja arendab aktsiaseltsi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, aktsiaseltsi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt sama lepingu punktile 3.
32. esindab juhatuse liige aktsiaseltsi kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning organisatsioonidega nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda. Vastavalt sama lepingu punktile 3.
33. juhatuse liige korraldab ja vajadusel muudab aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. Vastavalt sama lepingu punktile 3.9.juhatuse liige korraldab aktsiaseltsi toodete turundust ja müüki ning avalike suhetega seotud tegevust. Vastavalt sama lepingu punktile 3.10.juhatuse liige korraldab personalitööd. Vastavalt Erki Aavik`uga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktile 2.
34. valiti Erki Aavik 09.06.2003 AS Werol Tehased juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, selhulgas juhatuse üldjuhtimine. Vastavalt lepingu punktile 3.
35. juhib juhatuse liige AS-i ja arendab ASi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, AS-i põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt lepingu punktile 3.
36. on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne. Vastavalt lepingu punktile 3.
37. tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või juhatuse liikme teenistusülesannetest, võib juhatuse liige teha 6 ainult nõukogu nõusolekul. Vastavalt lepingu punktile 3.
38. juhatuse liige kohustub hoiduma mistahes tegevusest, mis kahjustab AS-i huve või mainet. Vastavalt lepingu punktile 3.
39. kohustub juhatuse liige järgima äriseadustikus sätestatud piiranguid juhatuse liikme tegevusele. Erki Aavik oli ametiisik

§ 288mõistes.

Helmo Hainsoo valiti AS Werol Tehased juhatuse liikmeks 06.02.2003 ning kutsuti tagasi 31.05.

1. Helmo Hainsoo, olles alates 06.02.2003 kuni 31.05.2006 AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mis tulenesid: - ÄS § 306 lg 1, mille kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt sama paragrahvi lg 4 korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. - AS Werol Tehased aktsionäride poolt erakorralisel koosolekul 06.01.2004 kinnitatud põhikirja punktist 4.1., mille kohaselt aktsiaseltsi juhib ja esindab 1-6 liikmeline juhatus ning punktist 4.3., mille kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. - 17.02.2003 Helmo Hainsoo`ga sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktist 2.2., mille kohaselt juhatuse liikme ülesanneteks on äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. punkti 2.2.
2. kohaselt oma volituste piires äriühingu nimel läbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine; punkti 2.2.
3. kohaselt asjaajamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, ühiskondlike organisatsioonide, avalikõiguslike juriidiliste isikute ja teiste isikute, ettevõtjate ja ühingutega; punkti 2.2.
4. kohaselt äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine, töösisekorra, raamatupidamise eeskirjade, personmaliarvestuse, varade hindamise, käibe ja hoidmise, dokumentide vormistamise, registreerimise ning arhiveerimise korra, toormaterjali kokkuostmise ja toodangu realiseerimise ja muude äriühingu tootmisning müügitegevuse piisavaks ning efektiivseks reguleerimiseks vajalike nõuete kehtestamine ning nendest kinnipidamise tagamine. Vastavalt sama lepingu punktile 2.
5. on juhatuse liikmel õigus esindada äriühingut, s.h. sõlmida lepinguid ja äriühingu nimel alla kirjutada dokumentidele üksnes seadusega äriühingu põhikirjaga ning äriühingu siseste dokumentidega ettenähtud juhtudel ja korras. Vastavalt Helmo Hainsoo`ga 17.02.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu nr E4-2/10 p.-le 2.2.
6. on juhatuse liikme ülesandeks eelkõige äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. oma volituste piires äriühingu nimelläbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine, seaduse, äriühingu põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu otsustega seatud nõudeid ja piiranguid arvestades. Vastavalt sama lepingu punktile 2.2.
7. on juhatuse liikme ülesandeks äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine, töösisekorra, raamatupidamise eeskirjade, personaliarvestuse, varade hindamise, käibe ja hoidmise, dokumentide vormistamise, registreerimise ning arhiveerimise korra, toormaterjali kokkuostmise ja toodangu realiseerimise ja muude äriühingu tootmis- ning müügitegevuse piisavaks ning efektiivseks reguleerimiseks vajalike nõuete kehtestamine ja nendest kinnipidamise tagamise. Vastavalt sama lepingu punktile 2.
8. peab juhatuse liige juhinduma oma tegevuses õigusaktidest, äriühingu põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest, nõukogu seaduslikest korraldustest, headest äritavadest ja äriühingu huvidest. Sama lepingu punkti 2.
9. kohaselt võib juhatuse liige igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid teha ainult nõukogu otsuse alusel. Vastavalt samale punktile on juhatuse liige kohustatud koheselt informeerima nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadusest vastava otsuse tegemiseks. Vastavalt 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktile 2.8., kuulub eelarve täitmine alalisele jälgimisele eelarvekohustusliku isiku poolt vastavalt tema pädevusele. Helmo Hainsoo oli ametiisik

§ 288mõistes.

7 Erki Aavik ja Helmo Hainsoo, olles ametiisikud

§ 288

mõistes, ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal Vastavalt 10.06.2004 AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta eelarvele nägi nõukogu ette rapsiseemne varumise tulenevalt tehase maksimaalsest pressimisvõimsusest, s.o. kokku 72 500 tonni ulatuses. Nimetatud eelarve kinnitamisel määras nõukogu ka lisaks maksimaalsele rapsiseemne varutavale kogusele ette rapsiseemne varumise piirkonnad, milleks olid Eesti, Läti ja Leedu. Vastavalt nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvele pidi AS Werol Tehased juhatus varuma rapsiseemet alljärgnevalt: Eestist 48 000 tonni ehk 66%; Lätist 16 500 tonni ehk 23%; Leedust 8 000 tonni ehk 11%. Nimetatud AS Werol Tehased nõukogu seaduslikku korraldust eirates varusid 2004 aasta juunist kuni 2005 aasta veebruarini AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik, Helmo Hainsoo ja nimetatud juhatuse liikmete poolt töölepingu alusel tööle võetud Tõnu Jaanimets AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades rapsiseemet sõlmides lepinguid eeluurimise kindlaks tegemata kohtades, alljärgnevalt: - 02.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Erki Aavik`u isikus lepingu nr E49/37 AS-ga Eesti Viljasalv, mille kohaselt pidi AS Eesti Viljasalv tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga september 2004 ning kogumaksumusega 3 632 000 krooni, s.o. 3 632 krooni tonni kohta. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt kohustus AS Werol Tehased teostama rapsi ostuks ettemaksu summas 2 000 000 krooni ning ülejäänud summa tasumise kohustusega 10 päeva jooksul pärast rapsiseemne vastuvõtmist. Nimetatud lepingu kohaselt teostas AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv 04.08.2004 ettemaksu summas 319 000 EUR-I, s.o. 4 991 265,4 krooni, millisest summas kandis AS Eesti Viljasalv AS-le Werol Tehased viimase palvel seoses tekkinud likviidsusraskustega 11.08.2004 tagasi summa 3 000 000 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv ettemaksu kokku 1 991 265,4 krooni. 27.09.2004 esitas AS Eesti Viljasalv AS-le Werol Tehased arve nr 240515, mille kohaselt tuli AS-l Werol Tehased tasuda AS-le Eesti Viljasalv rapsiseemne eest koguses 905 tonni, kogumaksumusega 3 878 612,8 krooni (km-ga), s.o. kokku 3 632 krooni tonni kohta. AS Werol Tehased tasus nimetatud arve eest 28.09.2004 summas 1 000 000 krooni ning 04.10.2004 summas 887 347,4 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv lepingu nr E4-9/37 alusel kokku 3 878 612,8 krooni. Nimetatud lepingu alusel AS-le Werol Tehased kaupa ei laekunud. AS Eesti Viljasalv tagastas saadud ettemaksust AS-le Werol Tehased 25.08.2005 tasaarvelduskokkuleppe ning 02.08.2004 sõlmitud rapsi/rüpsi ostu-müügi lepingu nr WR08/47 lõpetamise kokkuleppele alusel 2 508 756,1 krooni ning sama kokkuleppe alusel teostas tasaarvelduse Vene Föderatsiooni firmaga OOO Tetra Invest summas 539 526,5 krooni. 07.09.2005 juhatuse otsuse nr E1-4/12 alusel kanti AS-le Eesti Viljasalv teostatud ettemaksust, summas 483 734,92 krooni lootusetu võlgnevusena kahjumisse. Nimetatud tegevusega tekitati AS-le Werol Tehased kokku 483 734,92 krooni suuruse kahju. - 28.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Erki Aavik`u isikus lepingu nr E49/40 Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille kohaselt pidi UAB Tikras Kelias tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 10 000 tonni tarnetähtajaga järgmiselt: perioodil oktoober-november 2004 mahus 5 000 tonni, kogumaksumusega 17 093 911 krooni, s.o. 3 419 krooni tonni kohta; perioodil detsember 2004 kuni jaanuar 2005 mahus 5 000 tonni, kogumaksumusega 17 093 911 krooni, s.o. hinnaga 3 419 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis UAB Tikras Kelias ajavahemikul august 2004 kuni märts 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 9 299,25 tonni, kogumaksumusega 33 769 326,57 krooni (s.o. hinnaga 3 631 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 975 086,47 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 1 067 412,46 krooni. 8 - 31.01.2005 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/40 (040928/112WETK) Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille kohaselt pidi UAB Tikras Kelias tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2 500 tonni tarnetähtajaga 18.02.2005, kogumaksumusega 563 250 EUR-I, s.o. 8 812 947 krooni, s.o. 3 525 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis UAB Tikras Kelias veebruaris 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 2 753,6 tonni, kogumaksumusega 9 742 184,63 krooni (s.o. hinnaga 3 538 krooni tonni kohta). - 11.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/19 Läti firmaga Agrobaltic Agency Ltd, mille kohaselt pidi Agrobaltic Agency Ltd tarnima AS-le Werol Tehased ukraina päritoluga rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga 2004 aasta

1. nädal, s.o. 23.08-29.08.04, kogumaksumusega 220 000 EUR-I ehk 3 442 252 krooni, s.o. hinnaga 3 442,25 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Agrobaltic Agency Ltd augustis 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 006,02 tonni, kogumaksumusega 3 846 966,49 krooni (s.o. hinnaga 3 824 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 97 142,55 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 317 726,59 krooni. - 27.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/39 Läti Vabariigi firmaga Agrobaltic Agency Ltd ning sõlmis 29.12.2004 nimetatud lepingu lisa nr 1, mille kohaselt pidi Agrobaltic Agency Ltd tarnima AS-le Werol Tehased ukraina päritoluga rapsiseemet kokku mahus 1760 tonni tarnetähtajaga 27.09.-29.12.2004, kogumaksumusega 360 800 EUR-I ehk 5 645 293 krooni, s.o. hinnaga 3 208 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Agrobaltic Agency Ltd novembris-detsembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 759,6 tonni, kogumaksumusega 6 041 462,67 krooni (s.o. hinnaga 3 433 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 33 845 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 192 914,28 krooni. - 19.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/22 Eesti firmaga Grain Marketing OÜ, mille kohaselt pidi Grain Marketing OÜ tarnima ASle Werol Tehased vene päritoluga rapsiseemet kokku mahus 5000 tonni tarnetähtajaga augustseptember 2004, kogumaksumusega 16 976 561 krooni, s.o. hinnaga 3 395 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Grain Marketing OÜ perioodil august-november 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 5 085,66 tonni, kogumaksumusega 17 635 880 krooni (s.o. hinnaga 3 468 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 313 515 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 8 108 krooni. Nimetatud eelarvet ületavaks rapsiseemne ostuks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liisng poolt antud laenu, intressiga 5,5 %. Kokku kulutati nimetatud rapsiseemne ostuks 12 504 171,79 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 284 739, 54 krooni. - 15.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/23 (8/2004) Ukraina firmaga TŠP Tair, mille kohaselt pidi TŠP Tair tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga august-november 2004, kogumaksumusega 185 000 EUR-I, s.o. 2 894 621 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis TŠP Tair perioodil septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 730,45 tonni, kogumaksumusega 2 653 430 krooni (s.o. hinnaga 3 633 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 214 325 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 15 000 krooni. - 31.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/23 (12/2004) Ukraina firmaga TŠP Tair, mille kohaselt pidi TŠP Tair tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 230 tonni tarnetähtajaga august-november 2004, kogumaksumusega 42 500 EUR-I, s.o. 665 763 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta. 9 Nimetatud lepingu alusel tarnis TŠP Tair oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 249,94 tonni, kogumaksumusega 883 370 krooni (s.o. hinnaga 3 534 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 46 405 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 1 403 485,94 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 36 631, 08 krooni. - 07.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/31 Eesti firmaga AS Eesti Viljasalv, mille kohaselt pidi AS Eesti Viljasalv tarnima AS-le Werol Tehased leedu päritoluga rapsiseemet alljärgnevalt: 680 tonni tarnetähtajaga september 2004, kogumaksumusega 146 894,53 EUR-I, s.o. 2 298 400 krooni, s.o. hinnaga 3 380 krooni tonni kohta; 1320 tonni tarnetähtajaga september 2004, kogumaksumusega 283 039,13 EURI, s.o. 4 428 600 krooni, s.o. hinnaga 3 355 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis AS Eesti Viljasalv septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku vastavalt 680,72 tonni, kogumaksumusega 2 399 649,12 krooni (s.o. hinnaga 3 525 krooni tonni kohta) ja vastavalt 1 72 455,39 krooni. - 01.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/42 Eesti firmaga Eesti Viljasalv AS, mille kohaselt pidi Eesti Viljasalv AS tarnima ASle Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 700 tonni, tarnetähtajaga oktoober-november 2004, kogumaksumusega 2 310 000 krooni, s.o. hinnaga 3 300 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Eesti Viljasalv AS oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 222,32 tonni, kogumaksumusega 736 439,6 krooni (s.o. hinnaga 3 312,5 krooni tonni kohta). Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 2 446 436,50 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 60 504,55 krooni. - 16.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/41 Leedu Vabariigi firmaga ZAO Kesko Agro Lietuva, mille kohaselt pidi ZAO Kesko Agro Lietuva tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 3000 tonni, kogumaksumusega 621 000 EUR-I ehk 9 716 539 krooni, s.o. hinnaga 3 239 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis ZAO Kesko Agro Lietuva septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 3 016,65 tonni, kogumaksumusega 10 107 325 krooni (s.o. hinnaga 3 351 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 168 688 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 151 070,73 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 9 787 538,33 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 222 183,12 krooni. - 04.06.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr 01/06/RUS/EST Vene Föderatsiooni firmaga OOO Agroleks, mille kohaselt pidi OOO Agroleks tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2000 tonni, kogumaksumusega 440 000 EUR-I ehk 6 884 504 krooni, s.o. hinnaga 3 442 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu p. 6.
2. kohaselt kandis AS Werol Tehased 29.06.2004 maksekorralduse nr 964 alusel (Hansapank) firmale OOO Agroleks ettemaksu summas 110 000 EUR-I, s.o. 1 721 126 krooni. Nimetatud lepingu alusel tarnis OOO Agroleks 12.08.2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 50,52 tonni, kogumaksumusega 10 177 053,49 krooni (s.o. hinnaga 3 505 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 3 643,16 krooni. AS Werol Tehased poolt firmale OOO Agroleks teostatud ettemaksu summast 1 547 715,67 krooni kandis AS Werol Tehased juhatuse 17.08.05 otsuse nr E1-4/9 alusel ebatõenäoliselt laekuva nõudena 2005 aasta juuli kuu kahjumisse. - 15.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E49/43 Eesti firmaga PK Oliver AS, mille kohaselt pidi PK Oliver AS tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 300 tonni tarnetähtajaga oktoobris-novembris 2004, kogumaksumusega 982 500 krooni, s.o. hinnaga 3 275 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis PK Oliver AS 16.novembril 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 287,1 tonni, kogumaksumusega 993 401 krooni (s.o. hinnaga 3 460 krooni tonni kohta), mis sisaldas tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 53 147,85 krooni. - 02.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/32 Läti Vabariigi firmaga SIA Maize-M, mille kohaselt pidi SIA Maize-M tarnima ASle Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni, kogumaksumusega 216 000 EUR-I ehk 3 379 666 krooni, s.o. hinnaga 3 380 krooni tonni kohta tarnetähtajaga kuni 01.10.
3. Nimetatud lepingu alusel tarnis SIA Maize-M 17.-30.september 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 042,15 tonni, kogumaksumusega 3 632 688 krooni (s.o. hinnaga 3 485,8 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 15 022 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 80 845,51 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 3 617 655,56 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 94 651,25 krooni. - 17.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/34 Ukraina firmaga Rise-Agroservice, mille kohaselt pidi Rise-Agroservice tarnima ASle Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2000 tonni, kogumaksumusega 370 000 EUR-I ehk 5 789 242 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta tarnetähtajaga 31.09.
4. Nimetatud lepingu alusel tarnis Rise-Agroservice augustis-septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 998,3 tonni, kogumaksumusega 3 111 199,65 krooni (s.o. hinnaga 3 116,5 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 220 486,39 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 2 894 621 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 77 390,91 krooni. - 24.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/35

§ 288

mõistes, ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal. Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Erki Aavik ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Erki Aavik temaga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 3.1., 3.3., 3.5, 3.

1. ja 3.15 sätestatud nõudeid. Lisaks eeltoodule rikkus juhatuse liige Erki Aavik 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktis 2.
2. sätestatud nõudeid. Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Helmo Hainsoo ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Helmo Hainsoo temaga 17.02.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 2.2.1., 2.2.4., 2.
3. ja 2.
4. sätestatud nõudeid. Lisaks eeltoodule rikkus juhatuse liige Helmo Hainsoo 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktis 2.
5. sätestatud nõudeid. Seega pani Helmo Hainsoo toime

§ 289

(alates 15.03.2007.a.

§ 217-2 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamise, millega tekitati suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Lisaks eeltoodule süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, 20.06.2003 Tallinnas, omamata AS Werol Tehased nõukogu nõusolekut, korraldas AS Werol Tehased igapäevase majandustegevusega mitteseonduva makse tegemise, summas 2 000 000 krooni advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja deposiitarvele nr 221022509698 Hansapangas, märkides makseselgituseks “AS Werol Tehased 221010162063 vastavalt lepingule WEB0301 Werol Tehaste nimel tehingute sooritamiseks”. Tegelikkuses puudus Erki Aavik`ul kavatsus kasutada deponeeritud rahasummat AS Werol Tehased huvides tehingute tegemiseks, mis seisnes alljärgnevas: 18 20.06.2003 esitas Erki Aavik OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjaliku ülesande, milles kohustas OÜ-t advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja AS Werol Tehased poolt ülekantud raha, summas 1 650 000 krooni kandma laenuna enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirma OÜ Tivolett arveldusarvele nr 221002110201 Hansapangas, mida põhjendas esitatud ülesandes rapsiseemne ostude finantseerimisega. 01.07.2003 esitas Erki Aavik OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjaliku ülesande, milles kohustas OÜ-t advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja AS Werol Tehased poolt ülekantud raha, summas 349 890 krooni kandma laenuna enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirma OÜ Tivolett arveldusarvele nr 221002110201 Hansapangas, mida põhjendas esitatud ülesandes rapsiseemne ostude finantseerimisega. Tulenevalt Erki Aavik`u poolt esitatud kirjalikest ülesannetest teostas OÜ advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja 20.06.2003 AS Werol Tehased poolt deponeeritud raha, summas 1 650 000 krooni ning 03.07.2003 AS Werol Tehased poolt deponeeritud raha, summas 349 980 krooni ülekande OÜ Tivolett arveldusarvele. Erki Aavik, andes OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjalikud ülesanded AS Werol Tehased poolt deponeeritud rahasummade ülekandmiseks enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxa seotud varifirmale OÜ Tivolett tekitas endale faktilise valduse AS Werol Tehased poolt ülekantud rahale, summas 2 000 000 krooni. Nimetatud tegevusega tekitas Erki Aavik AS-le Werol Tehased kokku 2 000 000 krooni suuruse kahju. Vastavalt ÄS § 306 lg 2 peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vastavalt ÄS § 306 lg 3 peab juhatus teatama nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Vastavalt ÄS § 307 lg 2 on juhatuse liikmed aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Vastavalt ÄS § 315 lg 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt Erki Aavik`uga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktile 2.1. valiti Erki Aavik 09.06.2003 AS Werol Tehased juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, selhulgas juhatuse üldjuhtimine. Vastavalt lepingu punktile 3.1. juhib juhatuse liige AS-i ja arendab ASi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, AS-i põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt lepingu punktile 3.3. on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne. Vastavalt lepingu punktile 3.5. tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või juhatuse liikme teenistusülesannetest, võib juhatuse liige teha ainult nõukogu nõusolekul. Vastavalt lepingu punktile 3.13. juhatuse liige kohustub hoiduma mistahes tegevusest, mis kahjustab AS-i huve või mainet. Vastavalt lepingu punktile 3.15. kohustub juhatuse liige järgima äriseadustikus sätestatud piiranguid juhatuse liikme tegevusele. 19 Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Erki Aavik ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Erki Aavik temaga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 3.1., 3.3., 3.5, 3.13. ja 3.15 sätestatut nõudeid. Seega pani Erki Aavik toime

§ 289

( alates 15.03.2007.a.

§ 217-2 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadustega kaitstud õigustele ja huvidele. Peale selle süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, olles AS Werol Tehased juhatuse liige alates 09.06.2003.a. kuni 20.12.2004.a., kellele oli pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioon ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o ametiisik

§ 288

mõttes, omastas AS Werol Tehased raha alljärgnevalt: Erki Aavik palus AS-is Werol Tehased töötavalt ostu-müügi agendilt Tõnu Jaanimets`alt abi Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest nimele arveldusarve avamiseks Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka. Teades Erki Aavik`u kavatsust AS-le Werol Tehased kuuluv raha omastada, avas Tõnu Jaanimets lepingulise esindaja OÜ Express Enterprises vahendusel 26.05.2004.a. Tallinnas, omamata OOO Tetra Invest tegevdirektor xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastavat volitust, OOO Tetra Invest nimele Aizkraukles Banka pangas pangakonto nr 146900308260301. 04.06.2004.a., s.o pärast nimetatud pangakonto avamist, sai Tõnu Jaanimets Aizkraukles Banka panga lepinguliselt esindajalt OÜ-lt Express Enterprises volituse, mille alusel väljastati hiljem Tõnu Jaanimets`ale Aizkraukles Banka pangast OOO Tetra Invest nimele avatud pangakonto kasutamiseks deebetkaart CIRRUS nr 6763774004095885 ning internetipanga dokumendid. Nimetatud volituse alusel saadud OOO Tetra Invest deebetkaardi ning internetipanga dokumendid andis Tõnu Jaanimets Tallinnas, Mustamäe tee 4 asuvas AS Werol Tehased Tallinna kontoris üle Erki Aavik`ule. 02.06.2004.a. andis Erki Aavik AS Werol Tehased pearaamatupidajale xxxxxxxxxxxxx korralduse kanda Tõnu Jaanimets`a poolt avatud ja enda käsutuses olevale OOO Tetra Invest pangakontole Aizkraukles Banka pangas 26.05.2004.a. AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel sõlmitud lepingu nr ECT-4/16 alusel üle ettemaksusumma 75 000 EUR-i 3000 tonni rapsiseemne eest. Korraldust andes oli Erki Aavik teadlik, et nimetatud leping AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel on võltsitud. Erki Aavik`u poolt antud korralduse alusel teostas AS Werol Tehased pearaamatupidaja Kaja Pärn 03.06.2004.a. ettemaksu tasumise summas 75 000 EUR-i Erki Aavik`u käsutuses olevale ülalnimetatud OOO Tetra Invest pangakontole. Kirjeldatud tegevusega omastas Erki Aavik AS Werol Tehased vara summas 75 000 EUR-i (ehk 1 173 495 krooni), s.o suures ulatuses. Sellega pani Erki Aavik toime

§ 201lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ametiisiku poolt suures ulatuses. Peale selle süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud

§ 289järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

korraldanud AS Werol Tehased arvelt OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja deposiitarvele nr 221022509698 Hansapangas ülekande tegemise summas 2 000 000 krooni ja hiljem eeltoodud rahasumma ülekandmise enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirmale OÜ Tivolett, millise tegevusega tekitas endale faktilise valduse AS Werol Tehased poolt ülekantud rahale summas 2 000 000 krooni, eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning ennast kui vara 20 tegelikku omanikku, korraldas Erki Aavik 25.06.2003 OÜ Tivolett arveldusarvelt Hansapangas nr 221002110201 makse summas 1 050 000 (s.o. suures ulstuses) krooni enda osalusega firma OÜ Neospark arveldusarvele Hansapangas nr 1120255459, märkides makse selgituseks “laenuleping”. OÜ-le Neospark ülekantud rahasummat kasutas Erki Aavik 27.06.2003 endaga seotud firmale OÜ-le Neospark AS Saare Finants poolt esitatud arve nr 785 tasumiseks ning xxxxxxxxxxxxxxxxe 31.01.2001 tulenevast laenulepingust laenu summas 600 000 krooni tagasimaksmiseks. tema olles eelnevalt toime pannud

§ 201lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

olles omandanud 02.06.2004 AS Werol Tehased poolt Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest pangakontole Aizkraukles banka pangas üle kantud 75 000 EUR-i, eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning ennast kui vara tegelikku omanikku kandis Erki Aavik 09.06.2004 62 000 EUR-i (s.o. suures ulatuses) eelneva kokkuleppe alusel oma tuttava xxxxxxxxxxxxx pangakontole nr 1102564540 Hansapangas ning märkis makse selgituseks „REAL ESTATE SALES-PURH. AGREEMENT; NO. EST4/AGR-6”. xxxxxxxxxxxxo võttis Erki Aavik`u poolt tema pangakontole ülekantud raha summas 62 000 EUR-i (969 469,20 krooni) 10.06.2004 summas 500 000 krooni ja 11.06.2004 summas 463 000 krooni välja ja edastas Erki Aavik`ule. 07.01.2006 kandis xxxxxxxxxxxx Erki Aavik`u korraldusel viimase poolt temale üleantud sularaha, summas 990 000 krooni oma isiklikule pangakontole nr 1102564540 Hansapangas ning Erki Aavik`u korraldusel konverteeris Kristi Saarso nimetatud rahasumma eurodeks (summas 62 000 EUR-i) ja teostas 13.01.2006 Erki Aavik`u korraldusel pangaülekande viimase poolt osutatud OÜ Sikuti Advokaadibüroo pangakontole nr 221010354295 Hansapangas. Sellega pani Erki Aavik toime

§ 394lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

rahapesu vähemalt teist korda ja suures ulatuses, s.o. omandas, valdas, kasutas ja andis üle kuriteo tulemusena saadud vara ning sooritas sellega tehinguid ja toiminguid, mille eesmärk ja tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Tõnu Jaanimetsa süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 29.09.2003-02.08.2004 AS-is Werol Tehased ostu-müügi agendina aitas kaasa AS Werol Tehased juhatuse liikme Erki Aavik`u poolt toimepandavale omastamisele sellega, et avas 26.05.2004 Tallinnas Erki Aavik`u palvel Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka lepingulise esindaja OÜ Express Enterprises vahendusel omamata OOO Tetra Invest tegevdirektor xxxxxxxxxxxxxxxxi vastavat volitust Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest nimele pangakonto nr 146900308260301. 04.06.2004, s.o. pärast nimetatud pangakonto avamist sai Tõnu Jaanimets Läti Vabariigis asuva panga Aizkraukles Banka panga lepinguliselt esindajalt OÜ-lt Express Enterprises volituse, mille alusel väljastati hiljem Tõnu Jaanimets`ale Aizkraukles Banka pangast firma OOO Tetra Invest nimele avatud pangakonto kasutamiseks deebetkaart CIRRUS nr 6763774004095885 ning internetipanga dokumendid. Nimetatud volituse alusel saadud firma OOO Tetra Invest deebetkaardi ning internetipanga dokumendid andis Tõnu Jaanimets Tallinnas, Mustamäe tee 4 asuvas AS Werol Tehased Tallinna kontoris üle Erki Aavik`ule. Nimetatud tegevuse tulemusena oli AS Werol Tehased juhatuse liikmel Erki Aavik`ul võimalik kanda võltsitud 20.05.2004 kuupäevaga AS Werol Tehased ja firma OOO Tetra Invest vahelise rapsiseemne ostu-müügi lepingu nr ECT-4/16 alusel AS Werol Tehased arveldusarvelt 03.06.2004 75 000 EUR-i, s.o. 1 173 495 krooni OOO Tetra Invest nimele avatud ja faktiliselt Erki Aavik`u kontrolli all olevale pangakontole nr 146900308260301 Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka. Seega aitas Tõnu Jaanimets kaasa 1 173 495 krooni, s.o. suures ulatuses omastamisele Erki Aavik’u poolt. 21 Sellega pani Tõnu Jaanimets toime

§ 22lg 3- § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

aitas kaasa ametiisiku poolttemale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele suures ulatuses. Peale selle süüdistatakse Tõnu Jaanimets’a selles, et saades 13.10.2004.a. AS Werol Tehased raamatupidamisest saldokinnituse, mille AS Werol Tehased pidi kohale toimetama Vene Föderatsiooni firmale OOO Agroleks, võltsis Tõnu Jaanimets, seni kindlakstegemata kohas, saldoteatisel firma OOO Agroleks tegevdirektori xxxxxxxxxxxx allkirja. Saldoteatisega soovis AS Werol Tehased Vene Föderatsiooni firmalt OOO Agroleks kinnitust selle kohta, et Vene Föderatsiooni firmale OOO Agroleks on 29.06.2004.a. AS Werol Tehased poolt teostatud ettemakse summas 110 000 EUR-i, s.o. 1 722 160 krooni laekunud. Tõnu Jaanimets võltsis saldokinnitust selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Sellega pani Tõnu Jaanimets toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

dokumendi, mille alusel on õigus omanada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. Peale selle süüdistatakse Tõnu Jaanimets`a selles, et tema 2004.a. sügisel esitas AS Werol Tehased raamatupidamisele Jõgevamaal Painkülas eelnevalt võltsitud Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest saldokinnituse 03.06.2004 AS Werol Tehased poolt teostatud makse, summas 75 000 EUR-i, s.o. 1 173 495 krooni laekumise kinnitamiseks selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. 2004.a. sügisel esitas AS Werol Tehased raamatupidamisele Jõgevamaal Painkülas eelnevalt tema poolt võltsitud Vene Föderatsiooni firma OOO Agroleks saldokinnituse 29.06.2004 AS Werol Tehased poolt teostatud makse, summas 110 000 EUR-i, s.o. 1 722 160 krooni laekumise kinnitamiseks selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Sellega pani Tõnu Jaanimets toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest. Kohus kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus alates 21.aprillist 2008 kuulas ära kannatanute esindajad, tunnistajad, süüdistatavad, uuris kirjalikke tõendeid. Tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kohus kindlaks süüdistatavatele esitatud süüdistustega seonduvad asjaolud, mis on käsitletud järgnevalt esitatud süüdistuste kaupa. 22 I Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole

§ 289

(alates 15.02.2007

§ 2172lg.1) järgi esitatud süüdistus.

1. Erki Aavik ja Helmo Hainsoo olid ametiisikud. Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo süüdistus

§ 289

, alates 15.03.2007

§ 2172lg.1 järgi.

Süüdistus on esitatud

§ 289

järgi selles, et süüdistatav pani toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kehtis

§ 289

, mistõttu süüdistus, millega tahetakse neile ette heita ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikku ärakasutamist, on esitatud põhjendatult ja õigesti

§ 289järgi, s.o.

teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel.

§ 2

lg.1 sätestab: kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.

§ 2

lg.1 nõude täitmiseks tuleb kontrollida, kas süüdistatavatele inkrimineeritav tegu oli süütegu selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse ehk

§ 289kohaselt.

Selleks tuleb kontrollida süüteokoosseisu elementide 1) ametiisik (ametiseisund) 2) ebaseaduslik ärakasutamine 3)olulise kahju tekkimine (või eesmärk tekitada) 4)teise isiku seadusega kaitstud huvid (või avalikud huvid) olemasolu süüdistatava käitumises. Kui on kontrollitud kõigi

§ 289

elementide täidetus selle konkreetse etteheidetava süüteo puhul, tuleb kontrollida, kas selline süütegu on süüteona karistatav ka mõne käesoleval ajal kehtiva paragrahvi järgi

–is.

§ 289

kaotas kehtivuse 15.03.2007.

§ 2172

lg.1 sätestab: Seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis,- karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sellisest sõnastusest nähtub, et seadusandja on kriminaliseerinud seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise tingimusel, et sellega on tekitatud suur varaline kahju ja puudub

§ 201koosseis.

Seadusandja ei ole sellise süüteokoosseisu inkrimineerimise tingimuseks seadnud erilise isikutunnuse olemasolu toimepanijal. Kontrollimaks, kas tegu, mis kuni 15.03.2007 oli kvalifitseeritav

§ 289

järgi, on käesoleval ajal kvalifitseeritav näiteks

§ 2172

lg.1 järgi, tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatava käitumises esinevad kõik

§ 289

elemendid ja kas esinevad ka

§ 2172lg.1 elemendid ehk leida nende süüteokoosseisude ühisosa.

Kui selliselt kontrollitud käitumine on karistusväärne nii

§ 289

järgi ehk süüteo toimepanemise ajal kui ka

§ 2172

lg.1 järgi ehk kohtuotsuse tegemise ajal (ja ka nende vahele jääval ajal), on võimalik isiku süüdi tunnistamine teo toime panemise ajal kehtiva seaduseätte alusel. Kontrollimist vajavad süüteokoosseisu elemendid

§ 2172

lg.1 järgi on: 1) seadusest või tehingust tulenev teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õigus 23 2) ja selle õiguse ebaseaduslik ärakasutamine (mida nimetatakse

§ 2172

lg.1 esimeseks alternatiiviks) või 3)teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine (mida nimetatakse

§ 2172

lg.1 teiseks alternatiiviks) 4)suure varalise kahju tekitamine esimeses või teises alternatiivis näidatud tegevusega. Esmalt tuleb kontrollida, kas E.Aaviku ja H.Hainsoo puhul on tegemist ametiisikuga ehk erilise isikutunnusega subjektiga. Ametiisik on määratletav

§ 288

järgi: Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole on esitatud süüdistus tegevuse eest juhatuse liikmena. Puutuvalt süüteo koosseisulisse tunnusesse„ametiisik“, märgib kohus järgmist: Asjas ei ole vaidlust selles ja tõendatud on, et E.Aavik oli AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isik, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. E.Aaviku juhtimisfunktsioonid tulenesid nii seadusest kui ka lepingust. 01.09.2003 E. Aavik`uga sõlmitud juhatuse liikme lepingu (tl.14-19 kd.50) punkt 2.

1. sätestab: Werol Tehased AS nõukogu otsusega 9.juunist 2003 valiti Erki Aavik Werol Tehased AS juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, sealhulgas juhatuse üldjuhtimine; punkt 3.
2. sätestab: juhatuse liige juhib aktsiaseltsi ja arendab aktsiaseltsi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, aktsiaseltsi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest; punkt 3.
3. sätestab: juhatuse liige esindab aktsiaseltsi kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning organisatsioonidega nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda; punkt 3.
4. sätestab: juhatuse liige on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne; punkt 3.
5. sätestab: juhatuse liikme põhiülesanne on Werol Tehased AS-i majandusliku olukorra parandamine ja peaeesmärk kasumisse jõudmine (äritegevuse ja/või toetuste kaudu) või käesoleva lepingu kehtivuse perioodil kasumi teenimiseks ja majanduslikult edukaks tegevuseks eelduste loomine kooskõlas AS strateegia ja huvidega; punkt 3.
6. sätestab: võttes arvesse asjaolu, et AS on tegevuse algusest peale olnud püsivalt kahjumis, korraldab juhatuse liige AS-i arendustegevust eesmärgiga kujundada AS kasumlikult tegutsevaks äriühinguks; punkt 3.
7. sätestab: võttes arvesse ASi pikaajalist kahjumit korraldab ja vajadusel muudab juhatuse liige ASi strateegiliste ja äriplaanide ning aastaaruannete koostamist, aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. punkt 3.
8. sätestab: juhatuse liige korraldab aktsiaseltsi toodete turundust ja müüki ning avalike suhetega seotud tegevust, võttes arvesse AS püsiva kahjumi tõttu kujunenud turupositsiooni; punkt 3.
9. sätestab: juhatuse liige korraldab personalitööd. Punkt 4.1.
10. andis juhatuse liikmele õiguse taotleda nõukogu koosoleku kokkukutsumist ükskõik millise AS-i tööga seotud küsimuse lahendamiseks, kui ta peab vajalikuks nimetatud küsimuse arutamist nõukogus. Asjas ei ole vaidlust ka selles ja tõendatud on, et H.Hainsoo oli AS WErol Tehased juhatuse liige. 17.02.2003 on sõlmitud juhatuse liikme leping (tl.5-10 kd.50), mille p.2.
11. sätestab, et juhatuse liige koos teiste nõukogu poolt valitud juhatuse liikmetega moodustab äriühingu juhatuse kui aktsiaseltsi juhtimisorgani, mis esindab ja juhib äriühingut Äriseadustikus ja teistes seadustes ning õigusaktides sätestatu kohaselt. Lepingu p.2.
12. järgi on eelkõige juhatuse liikme ülesanneteks äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. (p.2.2.1.) oma volituste piires äriühingu nimel läbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine seaduse, äriühingu põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu otsustega seatud nõudeid ja piiranguid arvestades. P.2.2.
13. järgi on juhatuse liikme ülesanneteks ülesannete täitmine, mis on vajalikud äriühingu eesmärkide saavutamiseks…; p.2.2.
14. järgi äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine; p.2.
15. järgi oma tegevuses juhindub 24 juhatuse liige õigusaktidest, äriühingu põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest, nõukogu seaduslikest korraldustest, headest äritavadest ja äriühingu huvidest. E.Aavikule ja H.Hainsoole kui ametiisikule omased juhtimisfunktsioonid tulenesid ka seadusest - Äriseadustikust, mille § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning lg 4 järgi juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. (redaktsioon ühetaoline nii aastal 2003-2004 kui ka käesoleval ajal). ÄS § 306 lg.2 järgi juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg.3 paneb juhatusele kohustuse teatada nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. ÄS § 315 reguleerib juhatuse liikme vastutust: lg.1 – juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt; lg.2: juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. See on aastatel 31.12.2002-01.01.2006 kehtinud redaktsioon. Alates 01.01.2006 kehtib ÄS § 315 lg.1 ja lg.2 järgmises redaktsioonis:

§ 288mõistes ja tal oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus.

Helmo Hainsoo, olles valitud juhatuse liikmeks, oli samuti ametiisik

§ 288mõistes ja tal oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus.

Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg.2 sätestab käesoleval ajal ja ka 2004-2005: Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. § 4 lg.2 järgi on ametiisik ka (p.22) riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liige;

§ 288

sätestas alates 01.09.2002: Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. 01.07.2004 lisandus §-le 288 lg.2, jättes varasema redaktsiooni muutmata kujul lõikeks1. 25 Alates 15.03.2007 kehtib

§ 288järgmises redaktsioonis: § 288. Ametiisiku mõiste

§ 288

redaktsioonide muutustest nähtub, et alates 15.03.2007 on eraõiguslikus juriidilises isikus juhtimisfunktsioone omav isik käsitletav ametiisikuna vaid

§ 293-298 nimetatud kuritegudes.

See tähendab, et E.Aavik ja H.Hainsoo, kes oli juhatuse liige eraõiguslikus juriidilises isikus AS Werol Tehased (TsÜs § 24, § 25 lg.1, § 26 lg.2, § 28 lg.1, § 31 lg.1, lg.2, lg.3, Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2 ja Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2), ei ole pärast 15.märtsi 2007 käsitletav ametiisikuna ja temale ei saa inkrimineerida tegevust ametiisikuna nendes süütegudes, milles on nõustav ametiisiku mõistele vastamine käesoleval ajal kehtiva

§ 288järgi.

Kõike seda arvestades olid Erki Aavik ja Helmo Hainsoo aastatel neile inkrimineeritavate süütegude toimepanemise ajal ametiisikud

§ 288ja Korruptsioonivastase seaduse mõistes.

2.Tööjaotus juhatuse liikmete vahel ja kohustuste võtmise õigus. AS Werol Tehased juhtimisorgan- juhatus – juhtis äriühingu tööd kaheliikmelisena. Kohus leiab, et juhatuse liikmed olid omavahel teinud valiku, et Erki Aavik on juhatuse esimees. ÄS § 311 järgi: kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. 26 Ehkki äriühingul oli kahest liikmest koosnev juhatus, olid nad kasutanud võimalust jagada juhtimisülesanded. Äriseadustik ega muud õigusaktid ei keela ka kaheliikmelises juhtimisorganis valida juhatuse esimeest. Samasugune praktika oli ka AS-s WErol Tehased, kus H.Hainsoo valimisel nõukogu poolt juhatuse liikmeks 06.veebruaril 2003 senise juhatuse liikme xxxxxxxxxxxx kõrvale, otsustas nõukogu määrata xxxxxxxxxxxx juhatuse esimeheks (nõukogu otsus 06.02.2003 tl.1 kd.50 ). Asja materjalide hulgas ei ole juhatuse otsust Erki Aaviku valimise kohta juhatuse esimeheks. Samas annavad süüdistatavad ütlusi, et nad arutasid asju omavahel, kooskõlastasid, mõnikord vormistasid ka kirjalikult. Ei, nad kahekesi ei hääletanud ja heitsid omavahel selle üle nalja (E.Aaviku ütlused). Seetõttu leiab kohus, et juhatuse kirjaliku otsuse puudumine juhatuse esimehe valimise kohta ei tähenda, et juhatuse liikmed ei ole omavahel teinud otsustust selle kohta, kes on juhatuse esimees. Et AS WErol Tehased nõukogu pani E.Aavikule juhtpositsiooni juhatuses ja äriühingu töö juhtimisel, nähtub nõukogu otsusest, millega E.Aavik valiti juhatuse liikmeks (nõukogu protokoll 09.06.2003 tl.11 kd.50) ja tema vastutusvaldkonnaks määrati äriühingu, sealhulgas juhatuse üldjuhtimine. E.Aaviku positsioon juhatuse esimehena ja temale pandud ootused kajastuvad ka nõukogu poolt määratud töötasus, seda võrdluses juhatuse liikme tasuga. Lisaks juhatuse liikme tasule leppis äriühing kokku ka lisatasu maksmises E.Aavikule temalt oodatava arendusülesande täitmise eest (tl.19 kd.50). E.Aavik valiti juhatuse liikmeks 09.06.2003 ja juba 05.08.2003 juhatuse otsuse all on fikseeritud tema positsioon: juhatuse liige (tl.22 kd.50). Sellest alates on juhatuse otsustel all positsioonijaotus: juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo. Juhatuse otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) jaotas juhatus omavahel ka vastutusvaldkonnad, millest nähtub, et kõik äriühingu üld- ja strateegilise juhtimisega ja arendustegevusega seonduv kuulub E.Aaviku vastutusalasse. Juhatus otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) otsustas jagada juhatuse vastutusvaldkonnad nii, et Helmo Hainsoo vastutusvaldkonnaks jäid kvaliteedijuhtimine, raamatupidamine, tehase administratiivse töö korraldamine, turvalisuse tagamine, haldusasjad, transpordi- ja logistika korraldamine, laomajandus, töökaitse- ja ohutus, keskkonnakaitseküsimused, toiduhügieen, kindlustusküsimused, tootmise, labori ja tehnikaosakonna töö korraldamine. Erki Aaviku vastutusvaldkondadeks olid üld- ja strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, arendustegevus, ettevõtte kommertstegevuse suunamine, tooraine ostmine, toodangu müük, kaubandustegevus, turundus, reklaam, avalikud suhted, HRM, lobby. Nõukogu Erki Aaviku valimisel juhatuse liikmeks (otsus 09.06.2003 tl.11-13 kd.50) määras Erki Aaviku vastutusvaldkonnaks juhatuse liikmena äriühingu, sealhulgas juhatuse, üldjuhtimine. Järgmine juhatuse otsus, mis on juhatuse poolt tehtud pärast E.Aaviku nimetamist juhatuse liikmeks, on dateeritud 05.08.2003 ja see on alla kirjutatud juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo poolt. Põhikiri (kinnitatud 06.01.2004) p.4.2 järgi: nõukogu võib määrata juhatuse liikme vastutusvaldkonna ja sellisel juhul on juhatuse liikme õigus aktsiaseltsi esindada piiratud tema vastutusvaldkonnaga, kui nõukogu ei otsusta vastutusvaldkonna määramisel teisiti. Tunnistajad, kes töötasid või töötavad praegu AS-s Werol Tehased, teevad oma ütlustes vahet Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo juhtimisülesannetel: Tunnistaja xxxxxxxxx annab ütlusi: kui Aavik tuli juhatuse esimeheks, pakkusime välja muuta majandusaastat; juhatuse esimees oli Aavik; sain juhatuse esimehelt korralduse raha Tetra Investile üle kanda, oli juhatuse esimehe faks. Kui Aavik tuli juhatuse esimeheks, tõi ta palju uut mõtteainet kaasa. Nõupidamistel räägiti lahti, millised riskid me võtame ja milliseid võime võtta. Juhatus koos meeskonnaga kavatses palgata maakleri, kes aitaks tehasel varumist korraldada. Tunnistaja teab läbi Hainsoo, et Hainsoo pidas eelarvevälise varumisega seoses nõu nõukogu esimehe xxxxxxxxxxxx. Hainsoo kaalus tagasiastumist perioodil 2004 27 septembris - novembris, kui tekkisid raskused seoses ülevarutud rapsitehingutega. Lahendusi oli raske leida, mitmel korral teadustas meile, et paneb ameti maha, kuid meie palvel siiski jätkas. Kui xxxxxxxxxxxx oli tehtud raport olukorrast seemneportfellis, võttis xxxxxxxxg tunnistajaga ühendust, et olukorda ja andmeid täpsustada. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et tehase meeskonnal oli veendumus, et Mildola ostumüügini jõutakse, … rääkisime ka, õigemini juhatus Aaviku isikus, et on räägitud ministeeriumile. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et Weroli Tallinna kontoris töötasid müügiosakond, mina, sekretär, juhatuse esimees. Aavik oli juhatuse esimees. Küsimusele „kas juhatus pidas ka koosolekuid“ vastab personalijuht-juristina töötanud tunnistaja: nad kohtusi, tõenäoliselt küll. Werol kasutas rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja dokumendihaldusstandardit ISO 9000, seda auditeeriti. Tunnistajale teadaolevalt juhatuse koosolekuid ei protokollitud, tema käes ei ole neid olnud, olid otsused. Juhatuse otsused tulid nii, et juhatus ütles, et võttis vastu otsuse, tunnistaja vormistas arvutis. Tunnistaja ei tea, kas juhatuse koosolekuid üldse oli, hääletamiste üle tema teada arvestust ei peetud. Tunnistaja xxxxxki ja süüdistatava E.Aaviku ütlustest nähtub, et juhatuse koosolekuid ei protokollitud. xxxxxxx e-kiri koos manustega (tl.155 kd.55 kd.) loob pildi sellest, kuidas toimus juhatuse otsuste tegemine: xxxxxxxxxxxxvormistas need Tallinnas ja saatis H.Hainsoole Painkülla allakirjutamiseks.Vaidluse all ei ole ja on tõendatud, et Erki Aavikule kui AS Werol Tehased juhatuse esimehele ja Helmo Hainsoole kui juhatuse liikmele oli usaldatud AS-le Werol Tehased kuuluv vara: neist kummalgi kui juhatuse liikmel oli juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenev õigus ja kohustus korraldada AS Werol Tehased raha liikumist, pidada AS WErol Tehased nimel läbirääkimisi majandustegevuse vallas, teha tehinguid äriühingu nimel, võtta äriühingule varalisi kohustusi ja otsustada rahaliste vahendite kasutamine. Sellega oli E.Aavikul ja H.Hainsool teise isikueraõigusliku juriidilise isiku (TsÜS § 25 lg.1) AS WErol Tehased- vara käsutamise õigus ja AS-le Werol Tehased kohustuste võtmise õigus.

1. AS Werol Tehased eelarve suurus 2004/2005 majandusaastal 2.
2. Ettevõtte tootmisvõimsus. Tunnistaja xxxxxxxxxxx kes töötas AS-s Werol Tehased ostuosakonna juhatajana aastal 2001- juuni 2004 andis kohtuistungil ütlusi, et eelarve nägi ette 71 276 tonni rapsiseemne varumise majandusaastaks. Eelarve koostamisel lähtuti tehase pressimisvõimsusest, et tehas töötaks täiskoormusega ja see oli maksimaalne kogus seemet, mis oli vaja tootmiseks. Pressimisvõimsus kuus oli umbes 6000 tonni. Sama nähtub majandusaasta eelarve materjalidest: ööpäevas töödeldakse keskmiselt 205 tonni rapsiseemet (tl.116 kd.4), tootmismahtude kohta on püstitatud eesmärk ostu- ja müügiosakonnale rapsiseemet 5974 tonni kuus, 71276 tonni aastas, õlikooki 45 456 tonni aastas, toorõli 24 993 tonni aastas ja rafineeritud õli 23 839 tonni aastas, varuda rapsiseemet lepingute alusel kokku 72500 tonni, müüa lahtist rafineeritud õli 20 542 tonni, pakendatud rafineeritud õli 3 333 tonni, õlikooki 45 346 tonni, vähemal määral müüa ka söödaõli, suurendada käivet kauplemisvaldkonnas, s.h. kauplemist lahtise rafineeritud õliga 2400 tonni, pakendatud rafineeritud õliga 1933 tonni ja õlikoogiga 17150 tonni (tl.115-126 kd.4). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu esimees. Tunnistaja andis ütlusi (tl.214-221 kd.I), et Weroli aastane pressimisvõimsus oli 72000 tonni, selle järgi määrati eelarves varutava seemne kogus. Oli võimalik ka, et varumisel oli kõikumine, kilo pealt ei ole võimalik varuda, see kõikumine võis olla kuu tootmismahu ulatuses – 6000 tonni seemet. See oli juba piisavalt suur kõikumine, rohkem ei oleks tohtinud eksida (tl.217). 28 Süüdistatav Helmo Hainsoo andis ütlusi (tl.120-121 kd.IV), et (kuni arenguplaanide arvutamiseni, tulevikuplaanide ja laienemiste sisulise arutamiseni) oli selge, mis oli tehase pressimismaht ja aastane seemnevajadus- see oli 72500 tonni aastas ja 200 tonni ööpäevas ja varumise 72500 tonni nägi ette ka eelarve. Kauplemistegevusena oli kirjas kauplemine õliga, toorõliga ja rapsikoogiga. Suuline presentatsioon nõukogule oli juhatuse esimehe poolt ka seemnele. Nõukogu seemnega kauplemiseks nõusolekut ei andnud, andis õlile ja koogile. Seemnega kauplemiseks oleks pidanud olema eraldi organisatsioon, tütarfirma. Tunnistajaxxxxxxxxxxxx (tl.173-174 kd.I) ütlustest nähtub, et arvutuse aluseks oli keskmine päeva seemnekulu norm ja tehase tegelik tootmisvõimsus, selle järgi aastane seemnevajadus umbes 77000 tonni. Tunnistajal kui tehase direktoril oli kohustus korraldada selle koguse rapsiseemne töötlemine. Süüdistatav Erki Aavik annab ütlusi (tl.147 kdIV), et 72000 tonni oli Weroli reaalne rapsiseemne pressimisvõimsus, mitte tootmisvõimsus- rapsi töötlemis- ja tootmisvõimsus oli tunduvalt suurem, rafineerimisvõimsus kaks korda suurem pressimisvõimsusest. Kõik need tõendid tõendavad, et AS Werol Tehased enda pressimisvõimsus oli 72500 tonni rapsiseemet aastas. See tähendab, et seemnekogus, mis on varutud üle 72500 tonni, peab leidma muu rakenduse ja seda ei ole võimalik tehases ära töödelda (pressida). Kohus leiab, et E. Aaviku ütlused selle kohta, et tl.119 kd.4 olevad eelarvenumbrid kajastavad Weroli esialgse, 1999.aastast pärineva äriidee ideaalmudelit, on illustratiivsed ega omanud tähendust 2004.a. eelarve juures, on vastuolus ja ümber lükatud muude uuritud tõenditega. Neist tootmise ja varumise numbritest eelarve raames on rääkinud kõik nõukogu liikmed, ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes töötasid igapäevaselt äriühingus. See tähendab, et need numbrid olid need, mida järgiti ja mis omasid tootmise korraldamisel tähtsust. Ka E.Aavik kinnitab ise sealsamas ütluste käigus, et eelarvest tuleb välja, kui palju pidi ühe või teise asjaga tegelema, näiteks 72500 tonni varuma (tl.147 kd.IV). 2.
3. Eelarve ettevalmistamine ja kinnitamine. Tunnistaja xxxxxxxxx, kes oli pearaamatupidaja alates aastast 1999 ja septembrist 2003august 2004 ka finantsjuht, andis eelarve ettevalmistamise ja koostamise kohta ütlusi (tl.137164 kd.I): tehase täisvõimsus on 210 tonni rapsi ööpäevas ja 74000 tonni aastas. Sellisest võimsusest lähtudes koostati varumisplaan ja eelarve. Tunnistaja ülesanneteks olid ka eelarve koostamine, eelarve täitmise jälgimine, selle analüüs ja majandustegevuse kindlustamine käibevahenditega. Majandusaasta eelarve koostamiseks oli kinnitatud eelarvestamise kord. Ettevõttel oli eelarvekomitee, kuhu kuulusid juhatuse liikmed, tunnistaja ja tehase direktor. Eelarve koostati põhimõttel „alt üles“, alates osakondade juhatajate poolt esitatud eelarvetaotlustest. Põhieesmärk oli, et ettevõte peab töötama täisvõimsusel. Eelarvekohustuslased osakondade juhid vastutasid oma osakonna poolt koostatud eelarve ja selle täitmise eest, varutud tooraine hind omas suur osakaalu valmistoodangu hinnas. Ostuosakonnas tegeles eelarve koostamisega osakonna juhataja xxxxxxxxxx, kes esitas eelarve algmaterjalid, tema töökohustuste hulka kuulus nii eelarve koostamine kui ka eelarve täitmise jälgimine. xxx tegi prognoosid, eelarve alused, tema on üks firma vastutajatest. Isik peaks vastutama selle eest, mida kokku kirjutab. xxx ise pidas väga täpset arvestust, millised muutused toimuvad. Infot vahetasime tihedalt, tarnegraafikute jälgimine oli raamatupidamisse sissetulev info, mida võrdlesime meile esitatud arvetega. Kinnitatud eelarve lisas olid täpsustatud piirkonnad, kust toimub varumine. Tehase algusest peale oli kindlaksmääratud varumispiirkond Eesti, mujalt ostmisel lisanduvad täiendavad logistilised kulud. Nõukogu koosolekul arutati, et prioriteet nr.1 on osta Eestist, mis on ka kõige odavam. Olid kindlalt 29 väljakujunenud partnerid. Kui Eestist tuli rapsi puudu- siis edasi Läti, Leedu. Kõik pidi toimuma vastavalt varumisgraafikule, kuid eelarves märgitud territooriumid ei tähendanud, et mujalt ei või tehinguid teha. Eesmärk oli, et tehas töötaks. Juhuks, kui oli ikaldus, olid ostujuhil tagavaravariandid Lätist, Leedust, et tootmine seisma ei jääks, tal oli kõigiga läbi räägitud. Tunnistaja arvates ei saa liigitada, et see leping on eelarveline või see eelarveväline. Varumislepingute sõlmimisel planeeriti tarneaeg ja lepiti kokku hinnavalem, vastavalt sellele kujunes ladustamise vajadus. Seemne varumiseks koostas ostuosakond varumisplaani, see kuulus eelarve juurde ja selles arvestati ka kulusid, nt. hoiustamiskulusid. Eelarvet ületava seemne ostuks ei olnud varumisplaani, see tuli ootamatult. Tunnistaja sai sellest tehases teada nii, et raudteejaamast helistati, et kaup on kohal. Ka ostuosakonnas xxxxx ei teadnud sellest. Siis helistati Tallinnasse, kust jurist saatis faksi teel lepingud. Pearaamatupidajana töötanud tunnistaja ei tea, mis eesmärgil rapsiseemet eelarveväliselt varuti. Tehasel polnud võimsust, et seda kõike ümber töötada ja Hansaliisingus oli käibekapitali saamiseks läbi räägitud eelarves ja plaanides ettenähtud kogusest 72000 tonni lähtudes.. Eelarve sisaldas rapsikoogi ja õliga kauplemistegevust, rapsiseemnega kauplemist ette nähtud ei olnud. Tl.342-346 kd.3 on eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise kord, kinnitatud 18.10.2003, millest nähtub eelarve koostamine etappide kaupa alates müügiosakonnast vastavalt müügiprognoosile, mille alusel koostab ostuosakond hiljemalt 20.märtsiks tooraine varumisplaani (p.3.1.5), juhatus kinnitab varumisplaani hiljemalt 1.aprill (p.3.1.6). Pärast nõukogu poolt kinnitamist on äriühingu eelarve eelarvekohustuslike üksuste juhtidele täitmiseks kohustuslik (p.3.1.11). P.6 määratleb eelarvekohustuslikud üksused ning A- ja Bkategooria eelarvekohustuslased, kelle hulgas B kategooria eelarvekohustuslasena xxxxxxxxxx ostuosakonnas. Tunnistaja xxxxxxxxxt, kes oli ostuosakonna juhataja juunini 2004, andis (tl.4-23 kd.III) eelarve ettevalmistamise ja koostamise kohta samasisulisi ütlusi tunnistaja xxxxxxxxx: Majandusaasta eelarvestamisel pidi iga osakonna juhataja tegema oma lõigu kohta asjad. Tunnistaja pidi tegema seemne varumise eelarve: kui palju, mis ladudes ja mis hinnaga hakkab seemet tulema. Tunnistaja lähtus seda tehes eelarvestamise korrast ja eelarve täitmise korrast. 2004/2005 majandusaasta kohta koostas tunnistaja eelarve projekti ostuosakonna varumise kohta. . Varuda tuli nii palju kui võimalik, Eestist ja kui ei jätku- vaadata väljastpoolt. Augustis- septembris lõuna poolt juurde, mis puudu tuli- Läti, Leedu, Ukraina. Tl. 341 kd.3 on esialgne varumiskava, kus näidatud ka need võimalused, kui Eestist tuleb vähem või rohkem seemet. Eesti firmade puhul, kellega oli kokku lepitud, et varutakse ära kogu saak, oli planeeritud hälve 15% lepingu mahust. Selles tabelis (tl.341) on kirjas kõik firmad, kellega käisid läbirääkimised ja lepingud läksid ka kõik käiku, v.a. Valmiera ja Kesko Agro. Eesti firmadega olid tabeli tegemise ajaks lepingud sõlmitud, tabel tehtud juunis
4. See on abitabel, mis oli eelarve koostamise aluseks. AS Werol Tehased nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadeti välja 18.06.2004 (tl.114 kd.4). AS Werol Tehased nõukogu arutas 2004/2005 majandusaasta eelarvet ja investeeringute eelarvet koosolekul 30.06.2004 (tl.111-113 kd.4). Eelarve arutelu toimus eelarveprojekti alusel (tl.115-133 kd.4). Aruteluks esitatud eelarveprojektist nähtub, et eelarve eelduseks on võetud tõsiasi, et tehas töötab pressimise täisvõimsusel 347 tootmispäeval aastas, ööpäevas töödeldakse keskmisel 205 tonni rapsiseemet kvaliteedinäitajatega 40% õlisus ja 7,5% niiskus. Tootmismahuks planeeritakse (eesmärk ostu- ja müügiosakonnale) 71 276 tonni aastas, õlikooki 45 456 tonni aastas, toorõli 24 993 tonni aastas ja rafineeritud õli 23 839 tonni aastas. Rapsiseemne varumine on kavandatud piirkondadest: Eesti, Läti, Leedu, millest Eestist 48000 tonni ehk 66%, Lätist 16500 tonni ehk 23% ja Leedust 8000 tonni ehk 11%. Baashinnaks eelarve koostamisel on võetud MATIF-i futuuride prognoos seisuga 10.06.2004, mille järgi on augustikuu futuur 236 EUR-i 30 ehk 3693 krooni tonn, novembrikuu futuur 240 EUR-i ehk 3755 krooni tonn, veebruarikuu futuur 257 EUR-i ehk 4021 krooni tonn ja märtsikuu futuur 262 EUR-i ehk 4099 krooni tonn. Planeeritud müügitulu rafineeritud õlist (lahtine) on eelarveprojekti järgi 7% suurem eelmise majandusaasta tulust, pakendatud rafineeritud õlist 43% suurem eelmise aasta selle toote müügitulust, õlikoogi müügitulu 12% suurem eelmise aasta müügitulust, müügitulu kasv toorõli müügist on kavandatud 122% võrreldes eelmise aasta müügituluga, söödaõli müügitulu 20% suurem võrreldes eelmise majandusaastaga. Uus valdkond on kauplemine, mis moodustab üldisest käibekasvust 75%(kogu käibekasv planeeritud 31%). Kauplemine on planeeritud järgmiste toodetega: rafineeritud lahtine õli- 2400 tonni, rafineeritud pakendatud õli- 1933 tonni, õlikook 17150 tonni. Turunduse eelarves on planeeritud 2005/2006 majandusaasta alguseks järgmised eesmärgid ja tulemused: rapsikoogi müük on tõusnud 33%, on tõusnud pakendatud õli müük 45% ja lahtise õli müüks 22%, Olivia kvaliteetõli turuosa tõstmine Eestis 50%-le, Olivia brändi ja tuntuse tõstmine Eestis, Rootsi ja Venemaa turgude lisandumine, kahe uue toote lisamine. Majandusaasta müügituluks on planeeritud 425 014 016 krooni, brutokasum 42 507 766 krooni, aruandeaasta puhaskasum pärast lootusetute võlgade arvestamist jääb - 3 722 480 krooni. Rapsi finantseerimine (hoiustamine) on arvestatud Avena tehingu baasil (ilma selleta oleks kulude kokkuhoid umbes 3 miljonit krooni). Realiseeritud toodete kuluks on planeeritud 382 506 250 krooni, kaupade, toorme, materjali osakaal kõigis kuludes 83,67%. Investeeringuid on planeeritud majandusaastaks 3 286 500 krooni ulatuses. Eelarve arutelu kohta on protokollitud muu hulgas, et tooraine finantseerimise osa on eelarvesse kavandatud arvestades tehingut Avena Nordic Grain-ga. On toimunud arutelu teemal, kui suur osa peaks olema riskidest kaetud. Käibekapitali puuduse kohta tooraine varumiseks on nõukogu esimees märkinud, et käibekapital tuleks vajadusel leida mujalt, omanik on niigi panustanud 100 miljonit krooni. Kui kauplemise maht läheb suuremaks kavandatust, tuleb teha uus äriühing, kuna tehasel puudub kapital kauplemisest lähtuvate riskide võtmiseks. Nõukogu koosoleku protokollis on fikseeritud, et nõukogu kinnitas ühehäälselt 2004/2005 majandusaasta eelarve vastavalt lisale, milles müügitulu 425 014 016 krooni, brutokasum 42 507 766 krooni., kinnitati ka investeeringute eelarve mahuga 3 286 500 krooni. Need tõendid tõendavad, et AS WErol Tehased poolt esitati eelarve projekt nõukogule arutamiseks pärast eelarveprojekti põhjalikku ettevalmistamist ja läbiarutamist tehases, see ei olnud esialgne või ideaalmudel. Sellele oli eelnenud eelarvekohustuslaste ettevalmistustöö, prognooside tegemine, võimalike finantseerijate otsimine. Kannatanu Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) esindaja xxxxxxxxxxxxxxx kes oli AS Werol Tehased nõukogu liige 2002-2006, andis kohtuistungil (tl.116-135 kd.I) ütlusi, et eelarve koostamise põhimõtteks oli, et seemet tuleb varuda nii palju kui on pressimisvõimsus, s.o. 200-210 tonni seemet ööpäevas ja vastavalt pressimisvõimsusele kinnitas nõukogu eelarve 72 500 tonni. Peamine seemnekogus tuli osta tootjatelt Eestist otse. Suuna suurendada otselepingute mahtu Eestist võttis nõukogu 2003.a. alguses, kuna raps oli ainus põllumajanduskultuur Eestis, mis ilma riiklike toetusteta andis põllumeestele kasumit. Eesmärk oli sõlmida lepingud pikaajaliselt ette ära, et põllumees seemet mulda pannes teaks, et saab kauba Werolile maha müüa. . Kuna Eesti seeme ei saa alati augustis valmis, tuli august ja september katta lõuna poolt saadud seemnega, Lätist ja Leedust. 48000 tonni tuli varuda Eestist, ülejäänu Lätist -Leedust. Kui oleks ilmnenud olukord, et neilt turgudelt ei saa vajalikus koguses seemet, oleks juhatus pidanud nõukogule teatama ja küsima võimalust uue turu lisamiseks. Selle küsimuse oleks saanud püstitada augustikuu nõukogu koosolekul. Riskide katmiseks ostmisega Venemaal ja Ukrainast oleks pidanud küsima nõukogult loa. Juhatus seda küsimust nõukogu ees ei püstitanud. Eelarves oli 31 kavandatud kauplemistegevus õliga, Weroli rafineerimisvõimsus on 40000 tonni aastas, s.o. peaaegu kaks korda suurem pressimisvõimsusest. Arutati toorõli sisseostmist ja rafineerimist, kuid siis pidanuks olema juba ostja, kellele suudetakse see kogus õli maha müüa. Sellise ostja leidmine oli kaheldav. UAB Tikras Kelias ostis ära põhilise osa Werolis toodetud õlist, dikteeris sellega tingimusi, oleks olnud hea, kui selle ostja kõrvale oleks tekkinud ka mõni teine. Oli kavandatud kauplemine kvaliteetse koogiga ja odavama koogiga (šrotiga) Rapsiseemnega kauplemist ette nähtud ei olnud. Raha kauplemistegevuseks oleks tulnud laenata. Eelarveprojekti sai nõukogu juhatuse- Aaviku ja Hainsoo- käest. Oli nõukogu initsiatiiv, et põhiosa tuleb varuda Eestist, kui vajalikku kogust Eestist ei saa, siis Lätist ja Leedust. Eestist oli võimalik varuda, prognoosid põhinesid statistikal. Nõukogu kinnitas majandusaasta eelarve esimesel arutamisel, varem oli otsustatud, et eelarve projekti arutatakse kaks korda enne vastuvõtmist. Ei pearaamatupidajal xxxxxxxxxxx, juhatuse liikmetel ega finantsjuhil ei olnud vastuväiteid või eriarvamusi, et eelarve esialgse projektina kinnitatakse. Tunnistaja xxxxxxxxxx kes oli AS Werol Tehased nõukogu liige andis kohtuistungil (tl.164-172 kdI) ütlusi, et 2004/2005 majandusaasta eelarve kinnitati vastavalt tehase pressimisvõimsusele, umbes 70000 tonni seemet tuli varuda. See pidi kindlasti sisaldama ka varu, umbes 10-15% juhuks kui näiteks leping üles öeldakse. Varumise põhipiirkonnad olid Eesti ja Baltikum. Eelarves otseselt ei määratud, kust varuda, seda selgitati juhatuse poolt ja põhitarnijad olid Eesti, Läti, Leedu, mida kaugemalt varuda, seda kallim. Kuna Werol on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, siis oli suund toota kohalikust toorainest võimalikult palju. Tehasele vajaliku seemnekoguse varumiseks oli olemas rahaline kate, vähemalt oli see läbi mõeldud. Kauplemine õli ja õlikoogiga oli ette nähtud, kui on võimalus saada soodsalt, siis rafineerida, seemnega kauplemist ei mäleta et oleks olnud. Eelarves olid versioonid, selleks tuli leida vahendid. Laenuvõtmise oleks nõukogu pidanud kinnitama. Juhatus varus rohkem kui majandusaasta eelarve ette nägi, nõukogu ei andnud volitusi seemne varumiseks üle tehase pressimisvõimsuse. Juhatus neid volitusi ka ei küsinud. Seeme ei ole maailmas kunagi otsas ja kliima ei ole halb Rotterdami sadamas. Alati saab osta, küsimus on vaid hinnas. Tuleb pöörduda nõukogu poole, vaadatakse läbi ja kui on põhjendatud, otsustatakse. Ettevõtte ülesehitamiseks eraldati Eesti riigi vahendid, seega pidi asjal olema mõte Eesti riigi põllumehe jaoks. Ei olnud eesmärk maailmast kokku osta, vaid oli visioon teha ettevõte, kuhu Eesti inimestel oleks võimalik rapsi müüa. Ülevarumine oli keelatud. Tunnistaja xxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates aastast 2002 ja andis ütlusi (tl.210-214 kd.I), et rapsiseemne varumine majandusaastaks oli Werolis reguleeritud ettevõtte eelarvega. Nõukogu juhtis seda vastavalt Äriseadustiku loogikale, eelarve täitmise kontrolli ja personalipoliitika kaudu, eelarves oli ette nähtud varumismaht. Seemne varumismaht majandusaastaks 2004/2005 ületas 100000 tonni, tegelikult varuti üle eelarve 30000 tonni, mis on tugev risk. Nõukogu seadis seemne varumiseks koguselise piirangu ja varumispiirkonnad, kust varuda, oli kõigepealt Eesti. Tehast hoiti üleval Eesti põllumajanduse edendamiseks, ta oli Eesti riigi jaoks oluline ja pigem regionaalpoliitilise funktsiooniga. Põllumajanduspoliitika üks suund oli rapsi kasvatamine. Põhiline oli, et toimida kasumlikult ja lähtudes soodsamatest hindadest. Kauplemistegevus oli hästi ette võetud, valmistoodanguga kauplemine oli uus asi, eelkõige oli valmistoodangu turustamine, sellega kauplemine, võibolla mõeldi ka rapsi ostu ja müügiga seonduvaid tegevusi. Kauplemistegevuseks eelarvega ettenähtud mahus olid olemas finantsallikad, eelarvet ületavas osas mitte. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu esimees ja ta andis kohtuistungil (tl.214-221 KdI) ütlusi: ettevõtte majandusaasta eelarve koostamine ja kinnitamine on üks ettevõtte juhtimise moodus. Juhatus näitab ära oma plaanid ja nõukogu jälgib, kas juhatus toimetab nendes seatud piirides. Weroli pressimisvõimsus oli 72000 tonni rapsi aastas, eelarves tuli ära näidata, kust seeme ostetakse, hind ja kogus. Eelarve nägi ette 32 ka ostmise piirkonnad. Tuli osta Eestist, selleks WErol Tehas omal ajal tehtigi. Mingi osa võis varuda väljastpoolt, kuna Eestis algab rapsi koristamine hiljem. Nõukogu koosolekul presenteeriti rapsi ostmist firmade lõikes ja see oli ka juhatusele kohustuslik. Täpselt kilopealt ei saa varuda, suures plaanis nii. Eelarve tegemise perioodil kevadel tõi juhatus selle plaani, et kaubelda seemnega. Nõukogu seda heaks ei kiitnud, oli suure riskiga asi ja kapitali ei olnud, et minna kauplema, kapital oli oma majandustegevuseks. Kauplemine nähti ette õliga, koogiga ja rafineerimisel olid ka vabamad käed. Kauplemist seemnega eelarves ette nähtud ei olnud, ei planeeritud hakata konkureerima rapsikasvatajatega turul. Kauplemistegevuseks rahalist katet planeeritud ei olnud, oli väikse koguse õli ja koogi edasimüümine. Äriplaan Mildola ostuks käidi välja kevadel, riik oleks jäänud vähemusaktsionäriks, garanteeritud hinda ei olnud teada. Nõukogu seda heaks ei kiitnud. Juhatus ei pidanud kinni majandusaasta kinnitatud eelarvest. Kui varumisega on probleeme, tuleb juhatusel informeerida nõukogu. Eelarve oli eelmise aasta omast suurem selle võrra, mis oli mõeldud koogi ja õli võimalikeks ostudeks. Mõte oli kogu rafineerimisvõimsus ära kasutada ja seepärast sai käivitatud suurem eelarve, mitte seemne ostuks. Umbes 30000 tonni oli ülevarumine ja see jõudis juba Eestisse vale hinnaga, see oli liiga suure riski võtmine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige 2004-
5. Andis kohtuistungil ütlusi (tl.221-223 kdI), et eelarve on ettevõttele põhiseaduse eest, mida tuleb järgida. Seemnevarumine 2004/2005 pidi toimuma vastavalt pressimis- ja rafineerimisvõimsusele, et tehas töötaks ja teeniks Eesti talupoegi, kellel oleks, kuhu rapsi müüa. Varumispiirkonnad olid eelarves Baltimaad, need olid eelarves fikseeritud. Eelarves olid ette nähtud kauplemine - õli müük, koogi müük, muud tooted. Aavikul oli mitu äriplaani, need nõukogu poolt heakskiitu ei saanud. Oli seemne ülevarumine, seemet varuti üle pressimisvõimsuse. Aavik ületas ülevarumisega oma volitusi, ta – suure äri tuhinas- varus Mildola jaoks rapsiseemet. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates maikuust 2004 kuni maini 2005 (tl.245-252 kd.II), andis kohtuistungil ütlusi, et eelarvestamisel planeeriti rapsiost Eestist ja puudujääv osa Baltikumist. Nõukogu kinnitas eelarve varumiseks riikide lõikes, ettevõtete kaupa ei olnud. Eelarvekogus oli ettenähtud vastavalt tehase võimsusele suurusjärgus 70000 tonni. Kauplemistegevusest oli planeeritud rafineeritud õli ja koogiga kauplemine, see tuli uue tegevusena sisse. Kauplemist rapsiseemnega ette nähtud ei olnud. Nõukogu arutas ka äriplaane- Mildola äriplaani, kevadel ja augustis. Sügisel olid üksikud äriprojektid ja koostöövõimalused nõukogule tutvustamiseks. Nõugu arutas Mildolaga ühinemise plaani, tegi ettepaneku seda täiendada, heaks seda ei kiidetud. Juhatus ületas majandusaasta eelarves nõukogu poolt kinnitatud rapsiseemne kogust, nõukogu ei olnud seda heaks kiitnud ega teadnud sellest. Juhatuse kohustus on kooskõlastada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud nõukoguga. Rapsi ülevarumist nõukoguga kooskõlastatud ei olnud. Nõukogu ei kiitnud rapsi ülevarumist ka hiljem heaks. Mildola äriplaani arutati, kuid mitte nii täpselt, et keegi oleks saanud polt või vastu olla, hääletamist- kes poolt, kes vastu- ei toimunud. 2004/2005 majandusaasta eelarve võeti vastu kohe kui see nõukogule esitati. Tunnistaja xxxxxxxxxxx oli AS WErol Tehased direktor ja andis kohtuistungil ütlusi (tl.173185 kd.I), et eelarve koostamiseks oli juhend, osakonnajuhatajad koostasid selle oma pädevuse piirides, eelarveprojektid edastati juhatusele, siis oli osakondade viisi eelarve kaitsmine ja selle põhjal pandi kokku lõplik eelarve. Varutava rapsi kogus oli eelarves lähtudes tehase tegelikust tootmisvõimsusest, aluseks keskmine päevane seemnekulu norm, aastane seemnevajadus umbes 77000 tonni. Rapsivarumise piirkondi prognoositi alati. Esimene oli Eesti, siis kaugemale- Läti, Leedu. Varem oli ostetud ka Ukrainast ja Valgevenest. Tl.119 kd.4- on prognoositavad piirkonnad. Oli ette nähtud kauplemine 33 õlikoogi ja õliga, seemnega kauplemisest oli eraldi juttu. Kauplemise jutt tuli hiljem täiendava projektina, mida alustati ettevõtte huvides. Juhatuse koosolekutel ja igapäevases töös oli sellest juttu. Algul tuli jutt ja siis võeti selleks inimene tööle. Seemnevarumise aluseks oli tehasest lähtuv tootmisvõimsus, lepinguid tehti alati 10-15% rohkem kui tehase võimsus, et võimalik kõikumine ära katta. Tunnistaja vastutas tehase tootmise eest ja tema kohustus oli ettenähtud kogus tehases ära töödelda. 2004.a. oli tehas tugevas alakoormuses, seisis suvel tooraine puuduse tõttu. Seisak hooldustöödeks on 14 päeva. Seemne varumisel planeeriti tarneajad ja koostati varumisplaan. Seemet ei saa võtta tootmisse enne kui 60 päeva pärast koristust, arvestati saagikoristusaega, ladustamisvõimalusi. Kauplemistegevuse idee tuli vajadusest laieneda, tugevdada oma positsioone turul. Kaubelda mõeldi toodetega, mida kasutame või toodame või selleks vajaliku toorainega. Tunnistaja arvates idee seemnega kauplemiseks oli ühise meeskonnatöö otsus: osakonnajuhatajad, juhatus. Meeskond oskas välja mõelda uusi asju. Tuli otsustada aja ja raha jaotamist õli, koogi ja seemne vahel, hinnata riske ja võtta arvesse turumuutusi. Tunnistaja arvab, et ka nõukogu oli teadlik kollektiivsest plaanist müüa rapsiseemet. Kõik need kirjalikud (nõukogu koosoleku otsus ja selle juurde kuuluvad lisad eelarve kohta) ja isikulistest allikatest pärinevad tõendid tõendavad, et AS Werol Tehased majandusaasta eelarve aastaks 2004/2005 kinnitati vastavalt tehase tootmismahule rapsiseemne varumiseks koguses 72500 tonni ja selleks majandusaastaks kavandati ka kauplemistegevust väikeses mahus rapsiõli ja rapsikoogiga. Nõukogu nägi ette seemnevarumise Eestist ja Lätist ja Leedust. Tõendid, mis seda kinnitavad ja mida kohus uuris, tõendavad ühtlasi ka seda, et AS-s Werol Tehased oli mõnede töötajatega arutatud kava hakata kauplema rapsiseemnega, sellest kavast räägiti ka nõukogu koosolekul, kuid nõukogu seemnega kauplemiseks luba ei andnud. Samad uuritud tõendid kinnitavad ka seda, et Erki Aavik vedas äriplaani Soome Vabariigi Mildola tehasega ühinemiseks või selle ostmiseks AS Werol Tehased poolt, selle plaaniga olid viidud kurssi mõned AS Werol Tehased töötajad ja seda plaani esitleti mitmel korral nõukogu koosolekul. Arutelud nõukogus ei olnud lõppjärgus, nõukogu pidas esitatud plaani pealiskaudseks, tegi ettepanekuid seda täiendada, nõukogus otsustamisjärku Mildolaga seotud kava ei jõudnud. Süüdistatav E.Aaviku ütlused selle kohta, et eelarve lugemine nõukogus pidi toimuma kolmel korral, kuid eelarve kinnitati juba pärast esimest lugemist, viitavad väitele, et juhatusel oli olemas veel täiendavaid projekte, mida kavatseti eelarve järgmistel lugemistel esitada. E.Aavik annab ütlusi ka selle kohta, et pearaamatupidajal oli lisatud eelarve projekti juurde lisamaterjali, mis oli illustratiivne ja millel ei olnud sisulist tähendust. Maikuus esitati nõukogule väga mahukas eelarve projekt. Toimikus ei ole üldse õiget eelarvet ja kuskil on ka päris eelarve (tl.148 kdIV). Toimikus on nõukogule esitatud eelarve esimene projekt, juhatus eeldas, et järgneb kolm lugemist ja muutused pidid tulema tegevuse käigus. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustes on viiteid, et eelarve arutelu nõukogus oli esialgselt kavandatud rohkemale kui ühele korrale. 2.
6. Eelarve õiguslik tähendus. Kohus leiab, et