4-12-1377/8

4-12-1377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-12-1377 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi WEKkaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas’e esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 15.03.2012.a otsuse peale väärteoasjas nr XXX Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) WEK(isikukood XXX elukoht: XXX; õpilane) Kaebuse esitaja (menetlusaluse isiku kaitsja) vandeadvokaat Tanel Mällas (advokaadibüroo Luberg & Päts, asukoht: Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Pärnu mnt 139c/1, 11317 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 15.03.2012.a otsus väärteoasjas nr XXX ning lõpetada WEK suhtes ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o. otstarbekuse kaalutlusel.
2. Jätta rahuldamata WEK kaitsja taotlus hüvitada WEK’le menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus 2 Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad 15.03.2012.a otsusega väärteoasjas nr XXX karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor WEK’t ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Otsuse kohaselt sõitis WEK 17.02.2012.a kell 17:35 Tallinnas Endla tn 16 juures bussiliinil nr 17/065 ning menetlusalusel isikul puudus sõitjana ühissõidukis kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Sellise tegevusega rikkus WEK vastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määruses nr 52 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 10 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Nimetatud otsusele esitas WEK kaitsja kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega lõpetada kaebaja suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 alusel ning mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Kaebuses on välja toodud, et kaebaja seaduslik esindaja esitas kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollile vastulause, kuid vastustaja on otsuses sedastanud, et kaebaja ei ole vastulauset esitanud. Kaebaja seaduslik esindaja on oma vastulauses välja toonud, et kaebaja ei teostanud iseseisvalt makseid sõiduõiguse kohta, vaid seda tegid kaebaja vanemad, kes olid kindlad, et ka seekord on makse teostatud ning kaebajal on olemas õiguslik alus ühistransporti kasutada. Kaebaja esindaja soovis oma vastulauses, et menetleja viiks läbi kontrolli oma kontrollseadmete osas, kuna kaebajal oli paar nädalat enne toimunud intsident ning samuti pärast seda sõiduõigust kontrollitud ning kaebajal oli sõiduõigus olemas. Kaebaja palub otsuses vastulause arvestamata jätmine lugeda menetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Ühtlasi märgib kaitsja kaebuses, et kaebaja on isikuks, kes ei ole varasemalt õigusrikkumisi toime pannud. Kaebaja on olnud terve oma senise elu seaduskuulekas kodanik ning kaebaja poolt toime pandud õigusrikkumine on juhuslik episood ja mitte kaebaja enda käitumisest põhjustatud. Kaebuses on karistuse mõistmise osas viidatud ka VTMS §-le 30 lg
3. Kaebaja leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalne karistuse kohaldamise üldiste eesmärkidega – võimalusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega ning seetõttu mittevajalik. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 12.04.2012.a kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsus väärteoasjas nr XXX tühistamata. Kohtuväline menetleja möönab vastuses, et WEKlaekus vastulause, kuid see oli paljasõnaline ning sisutu. Kahjuks märkis otsust teinud ametnik ekslikult otsusesse, et vastulauset ei esitatud, kuigi täpne oleks olnud märkida, et vastulause oli sisutu, mistõttu jäeti ka arvestamata. Ilmselgelt ei ole see sellise kaaluga menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse kohtuvälise menetleja sisult õiguspärase lahendi tühistamiseks. Väide, et kohtuväline menetleja ei ole kontrollinud sõiduõiguse olemasolu või selle soetamist, on ümber lükatud andmebaasi väljatrükiga. Kuna WEK jättis märgistamata sõidutalongi kohe pärast esimest sisenemist ühistranspordivahendisse ega omanud ka elektroonset sõidupiletit, ei omanud WEK seega sõiduõigust tõendavat dokumenti kuni kontrollimise hetkeni, millega on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. WEK ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, jättes märgistamata sõidupileti, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et WEK pani süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust, st WEK kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks ühissõiduki kasutamiseks sõidupileti või muud sõiduõigust tõendava dokumendi omamist. Väärteoprotokollile menetlusaluse isiku poolt 3 märgitud ütluste kohaselt ei märganud ta, et sõiduõigus oli lõppenud, millega WEK on kinnitanud väärteo toimepanemist. Kuna kohtuväline menetleja on määranud minimaalse rahatrahvi, on karistus määratud vastavalt seadusele ning see on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud järgmised väärteoasja materjalid: - 17.02.2012.a kell 17:42 WEK suhtes koostatud väärteoprotokoll nr XXX; - Veiko Kulla avaldus WEK väärteomenetluse materjalidega tutvumiseks; - loetelu isikukoodiga nr XXX isikule väljastatud ID-piletitest; - WEK seadusliku esindaja VK vastulause 17.02.2012.a väärteoprotokollile; - otsus väärteoasjas nr XXX. 20.04.2012.a teavitas kaitsja ning 02.05.2012.a WEK seaduslik esindaja VK, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 02.05.2012.a esitas kaitsja ka seisukoha Tallinna Munitsipaalpolitsei arvamusele. Kaitsja avaldab, et kohtuväline menetleja püüab vastulause mittearvestamisega õigustada oma tähelepandamatust või ükskõiksust kaebaja õiguste suhtes. Selliselt on kohtuväline menetleja läbi viinud kogu menetluse. Nii ei ole kohtuväline menetleja teavitanud kaebaja suhtes väärteoprotokolli koostamisest tema seaduslikule esindajale nagu seda näeb ette VTMS § 70 lg
4. Kaebaja seadusliku esindaja poolt väärteoasja materjalidega tutvumise hetkel koosnes toimik ainult väärteoasja protokollist. Täna on kohtuväline menetleja esitanud kohtule dokumente juba 7 lehel. Seega on kohtuväline menetleja kogunud ilmselt täiendavaid tõendeid või muud materjali ilma, et sellest oleks olnud teadlik kaebaja. Nimetatud uute dokumentide osas ei ole kaebajal olnud võimalik oma seisukohta avaldada olnud. Samuti jääb kohtuvälise menetleja seisukoht arusaamatuks selles osas, kas kaebaja pani teo toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtuvälise menetleja järeldust, et kaebaja poolt väärteoprotokollile kirjutatud selgitusega kinnitab kaebaja väärteo toimepanemist, ei ole kaebaja kunagi eitanud. Ühtlasi on WEK kaitsja esitanud ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks, milles palub määrata WEKle kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest menetluskulu (kulud valitud kaitsjale) hüvitamine täies mahus. Taotluses ei ole välja toodud hüvitamisele kuuluvat summat, küll on aga taotluse lisas märgitud 2 summat – arve nr 118t summas 422,28 eurot ja arve nr 147t summas 327,96 eurot. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja ja kaitsja kirjalikud seisukohad ning kontrollinud väärteoasja nr XXX materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. ÜTS § 547 lg 1 sätestab vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Tallinna Linnavolikogu
5. novembri 2010.a määruse nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ /edaspidi Kord/ § 10 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. 4 Väärteootsuse kohaselt on WEK väärtegu tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja ID-pileti väljavõttega. Menetlusalune isik on andnud väärteoprotokollis ütlusi, mille kohaselt sõitis bussis number 17 ilma piletita, kuukaart oli aegunud ja polnud märganud. Väärteoasja materjalide juures olev WEK ID-pileti loetelust nähtub, et ajavahemikul 07.02.2012.a – 17.02.2012 kell 19:40:30 puudus WEK ka ID-pilet. Pilet on ostetud 17.02.2012.a kell 19:41:12, s.o peale WEKetteheidetavat väärtegu, mis on toime pandud 17.02.2012.a kell 17:
6. Kohus on seisukohal, et kaebuses märgitu ei ole aluseks WEK suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses väärtekoosseisu puudumisega. Kohus küll nõustub kaebuses märgituga, mille kohaselt oleks pidanud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus olema kajastatud ka väärteootsuses, kuna sellekohane nõue on toodud VTMS §-s 74 lg 1 p 8, kuid selle mittekajastamist ei hinda kohus selliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Vastulauses toodu on kokkuvõtlikult kajastatud kaebuses, mille kohaselt oli vastulause esitamise eesmärgiks, et menetleja viiks läbi kontrolli oma kontrollseadmete osas, kuna kaebajal oli paar nädalat enne toimunud intsident ning samuti pärast seda sõiduõigust kontrollitud ning kaebajal oli sõiduõigus olemas. Lähtudes ID-pileti väljavõttes kajastatud pileti ostmise alguse ja lõpu kuupäevadest ajavahemikul 02.09.2011 – 17.02.2012 (02.09.2011 – 02.10.2011; 28.11.2011 – 27.12.2011; 08.01.2012 – 06.02.2012; 17.02.2012 k. 19:40:30 – 17.03.2012), saab väita, et kehtiv ID-pilet oli 2 nädalat enne käesolevat väärtegu olemas, mistõttu ei pea kohus kaebaja viidet eelnevale intsidendile asjakohaseks. Samas ei saa väita, et etteheidetava teole eelnenud ajal oleks WEK olnud tagatud igapäevane ID-pileti olemasolu. Väljavõttest nähtub, et ka varasemalt on olnud perioode, mil kehtivat ID-piletit ei ole ning ID-pileti kehtivuse lõppemise meeldetuletuseks oli alati tellitud SMS 2 päeva enne lõppemist. Juhul, kui vastulause esitanu oli veendunud, et WEK oli sõiduõigus olemas, oleks tal sellise väite kinnituseks piisanud väljavõttest vms dokumendist, mis tõendanuks WEKostetud kehtiva ID-pileti olemasolu väärteoprotokollis märgitud ajal. Seda enam, et vastulause kohaselt on WEK sõiduõigust tõendava dokumendi ostnud alati tema vanemad. Kuna vastulause esitaja on asunud aktiivsele kaitsepositsioonile, tulnuks ka ise astuda samme, mis kinnitanuks väärtekoosseisu puudumist. Kohtuväline menetleja on õigustatult lähtunud väärtekoosseisu tuvastamisel menetlusaluse isiku ütlustest ning ID-pileti väljavõttest, mis kehtivat ID-piletit ei näita. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vajadus asuda hindama ID-piletit kontrolliva tehnika korrasolekut ning vastavat taotlust ei ole esitatud ka kohtule laekunud kaebuses. Kuna väärteootsus on koostatud õiguspäraselt saadud tõenditele tuginedes, ei saa ka ID-pileti väljavõtte puudumine ajal, mil menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tutvus väärteoasja materjalidega, olla aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud dokument oli väärteoasja materjalide juures enne väärteootsuse koostamist ning seega ka ajal, mil kaitsja tutvus väärteoasja materjalidega kaebuse esitamiseks. Kuna väärteotoimik koosneb väärteoprotokollist, seadusliku esindaja avaldusest väärteoasja materjalidega tutvumiseks, ID-pileti väljavõttest, vastulausest ja väärteootsusest, jääb kohtule arusaamatuks kaitsja väide, et kõikide väärteoasja materjalide osas ei ole kaebajal olnud võimalik oma seisukohta avaldada olnud. Lähtudes väärteoasjade materjalidest, kus puudub teave selle kohta, kas kohtuväline menetleja on viivitamatult teavitanud WEK vanemat väärteoprotokolli koostamisest, s.o täitnud VTMS § 70 lg 31 sätestatud nõuet, on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul vastavat nõuet eiranud ning kaebuse esitaja on nimetatud rikkumisele õigustatult viidanud. Kuna aga menetlusaluse isiku 5 seaduslik esindaja käis väärteoasja materjalidega tutvumas õigeaegselt ning on esitanud ka vastulause, kinnitab see seadusliku esindaja teadlikkust WEK etteheidetavast teost ning kohus ei loe kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 70 lg 31 sätestatud nõude eiramist selliseks rikkumiseks, mis oleks toonud kaasa ebaseadusliku otsuse. Samas möönab kohus, et nimetatud sätte järgmine on objektiivse ja ausa menetluse eelduseks ning selle täitmisesse tuleb suhtuda tähelepanelikult ja kohusetundlikult, tagamaks menetlusaluse isiku arusaam tema suhtes läbiviidud menetlusse, samuti on see oluline kaitseõiguse seisukohalt. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus kaebuses toodud asjaolusid sellisteks menetluslikest rikkumisteks, mis oleksid toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Kuna menetlusalune isik on rikkumist kinnitanud, WEK ei olnud 17.02.2012.a kell 17:35 ühistransporti kasutades esitada kontrolliõigusega ametiisikule sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti kontrollija esimesel nõudmisel, on WEK rikkunud Korra §-s 10 lg 2 sätestatut ning tema tegevuses on realiseeritud ÜTS § 547 lg 1 objektiivne koosseis. Samuti sisaldub WEK käitumises nõutav subjektiivne koosseis. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuivõrd WEK ei veendunud enne ühistranspordi kasutamist selle õigust tagava dokumendi kehtivuses ning mistahes muud sõiduõigust tõendavad dokumendid tal puudusid, pani ta väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Küll aga nõustub kohus, et kaebuses toodud seisukohad on aluseks WEK suhtes alustatud menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s. o. otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-9-07 p 9.1 märkinud järgmist: „Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse“. Menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel arvestab kohus, et WEK süü väärteo toimepanemisel ei olnud suur, tegemist ei olnud tahtliku teoga ning varasemad õigusrikkumised WEKl puuduvad. Arvestades menetlusaluse isiku alaealisust ning sellest lähtuvalt tema seotust vanematest nii rahalisi võimalusi kui ka igapäevase elu korraldamist silmas pidades, ei pea kohus põhjendatuks karistada WEK koheselt rahatrahviga. Kohus on veendunud, et WEK poolt toime pandud teo tehiolud ei tingi karistusõiguslikku sekkumist, seda isegi mitte miinimummääras. Samuti puudub WEK karistamiseks avalik menetlushuvi. Alaealise puhul, kes siiani on käitunud vastutustundlikult, ei saa esmakordset rikkumist pidada teoks, mis ilmtingimata tooks kaasa tema karistamise, jättes tähelepanuta ülalloetletud asjaolud menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi kaebuses on karistuse mõistmise osas viidatud VTMS §-le 30 lg 2, ei pea kohus põhjendatuks nimetatud sätet kohaldada, kuna vastav säte eeldab väärteomenetluse lõpetamist ühes väärteoasja materjalide üleandmisega alaealiste komisjonile, kuid ülalmärgitud asjaoludele tuginedes ei leia kohus, et WEK oleks antud rikkumist silmas pidades isikuks, kes jääks alaealiste komisjoni järelevalve alla. 6 Kuna VTMS § 23 võimaldab valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, mitte VTMS § 30 sätestatud alustel, jätab kohus kaitsja taotluse hüvitada WEK menetluskulud (kaitsjatasu) rahuldamata. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
7. Kohtunik