4-11-4716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2012.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Triin Pilberg Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi VLkaebus Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolli talituse inspektor Marina Kaasiku poolt 21.11.2011.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr XXX Menetlusosalised kaebuse esitaja VL kaebuse esitaja volitatud esindaja Ervin Nurmela kohtuväline menetleja MTA esindajad Kevin Siivelt; Andrei Plešanov Kohtuistungi toimumise aeg 31.jaanuar ja 25.mai 2012.a Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132135 otsustas:
- Rahuldada esitatud kaebus osaliselt.
- Tühistada Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolli talituse inspektor Marina Kaasiku poolt 21.11.2011.a koostatud otsus väärteoasjas nr XXX VL karistamises Tolliseaduse § 79 lg 1 ettenähtud väärteo eest ja VtMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamisel lõpetada asjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel.
- Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 29.juunil 2012.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Maksu ja Tolliameti 21.11.2011.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr XXX karistati kaebuse esitajat selle eest, et tema deklarant H OÜ tolliagendina, esitas 16.11.2010 H OÜ nimel ja A Aktsiaseltsi eest Põhja maksu- ja tollikeskusele tollideklaratsiooni nr XXX, millega deklareeris vabasse ringlusse lubamise protseduurile kauba kirjeldusega „elektrimootorite jahutid, jahutamiseks tsirkuleeriva õhuga" tariifse klassifikatsiooniga 8419899890, koguses 9 alust, kogu netomassiga 9000 kg, märkides tollideklaratsiooni lahtrisse 22 „valuuta/summa" kauba maksumuseks 22626 USD. Deklareeritud andmete kohaselt oli deklaratsioonilt tasumiseks kuuluvate maksude summa kokku 71780 krooni. Tegelik kauba maksumus oli aga 22626 eurot. Deklaratsioonis oli märgitud vale valuuta ühik. Õigete andmete puhul oli maksusumma kokku 94178 krooni. Seega oli valedeklareerimise tulemusel deklareeritud vähem makse 22398 krooni (1431.49 €) võrra. Selle tegevusega rikkus VL tolliseaduse (edaspidi TS) §-s 38 sätestatud deklarandi kohustust esitada tollideklaratsioonis õiged andmed ning realiseeris TS § 79 lg 1 ja maksukorralduse seaduse1 (edaspidi MKS) § 1531 lg 1 väärteokoosseisud. Kohtuväline menetleja karistas VL't TS § 79 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 (kaheksakümmend) eurot. 02.12.2011 esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus otsus tühistada. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole toime pannud ette heidetud väärtegu ja täitmata on väärtoekoosseisu subjektiivne koosseis. Kaebuse esitaja leiab, et ka olukorras, kus kohtuväline menetleja oleks tuvastanud korrektselt väärteo subjektiivse koosseisu esinemise oleks väärteomenetlus kaalutlusõiguse korrektse rakendamise korral tulnud lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette ka menetlusnormide rikkumist. 13.12.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse. 29.02.2012 ja 25.05.2012 toimusid antud asjas kohtuistungid. Kohtuväline menetleja jäi kohtus oma seisukoha juurde, kus leidis, et VL pani süüteo toime hooletusest, kuna antud juhul on tegemist tolliagendiga, kes iga päev töötab sellel ametikohal ja kes peab suhtuma kohusetundlikult oma töökohustustesse ja peab täitma neid korrektselt. Menetlusalune isik ise märkas ja ise tunnistas oma süüd. See omakorda tähendabki seda, et isik suhtus kohusetundetult oma ülesannete täitmisse. See etteheidetud viga ei oleks esinenud kui ta õigel ajal oleks seda märganud ja vea parandanud. Menetlusealuse isiku kaitsja Ervin Nurmela jäi kohtus oma esitatud kaebuse juurde. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb maakohtul väärteoasja arutada täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja nr 4-11-4716 materjale, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga ka väärteoprotokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Kaebuse esitaja on andnud kohtus ütlused, et deklaratsioonide täitmine on tema igapäevane töö ja sisestas andmed ka antud deklaratsioonile. Tegi seda hoolikalt ja ettevaatlikult ja kontrollis kõike sisestamise lahtreid. Enne esitamist kontrollis kõik andmed üle, kuid ei märganud viga valuuta lahtris. Viga tuli välja järgmisel päeval, kui helistati firmast ABB, kontrollis deklaratsiooni üle mitu korda ja alles siis märkas, et seal on dollarid aga mitte eurod. Kohe vormistas paranduse taotluse ja sõitis sadamasse, et see küsimus lahendada. Menetlusaluse isiku süüd tõendavad ka: 16.11.2010 deklaratsioon nr XXX mis oli esitatud VL poolt, millelt nähtub, et deklaratsiooni lahtris 22 on 2 märgitud kauba maksumuseks 22 626 USD. Kauba tegelik maksumus sept. 2010 arvel 4580025437 oli 22 626 eurot. 17.11.2010 VL taotlus deklaratsiooni korrigeerimiseks, millest nähtub, et palutakse korrigeerida kaubasumma valuuta lahtrit
- Euroopa Ühendus deklaratsioonidelt nähtub, et maksukohustus esitatud deklaratsiooni kohaselt oli 71 780 krooni ja parandatud deklaratsiooni kohaselt 94 178 krooni. Tolliseaduse § 79 lg 1 kohaselt valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist,- karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohus hinnanud tõendid kogumis loeb tuvastatuks, et VL esitas Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele deklaratsioonis nr XXX valed andmed, mille tulemusel oli tasumisele kuuluv maksusumma väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Seega on TS § 79 lg 1 objektiivne koosseis - tollile valeandmete esitamine - täidetud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtus on VL andnud ütlused, et töötab deklarandina selles vallas juba 7 aastat ja deklaratsioonide täitmine on tema igapäevane töö. Ka käesoleva deklaratsiooni kontrollis peale sisestamist üle aga lihtsalt ei märganud viga, kuna on 5 erinevat lehte ja iga lehe peal 15-20 lahtrit. Kohus leiab, et isik, kes vastutab deklaratsioonide esitamise eest peab omama kõrgendatud tähelepanu deklaratsioonide täitmisel ja olema piisavalt veendunud andmete õigsuses enne deklaratsiooni esitamist. Tahtliku delikti tunnuseks on isiku otsustus panna toime süütegu. VL ütlustest ja tegevusest nähtub, et tahtlus tema tegevuses puudus, seega saab kõne alla tulla üksnes ettevaatamatus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et tegemist on inimliku eksimusega. Antud asjaolu, et inimesed eksivad näitab ka kohtuvälise menetleja eksimus, mis menetluse käigus kõrvaldati ebaselguste lahendamise määrusega. Kohtu hinnangul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolas ja pani väärteo toime tähelepandamatusest ja just nimelt hooletu käitumine tingis vea deklaratsioonil. Kohus on seisukohal, et tõendatud on VL käitumises Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste esinemine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VL süü tollile valeandmete esitamisel on tõendamist leidnud ning kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud VL poolt toimepandud väärteo Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Vaatamata väärteokoosseisu esinemisele on kohus seisukohal, et VL suhtes alustatud menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s. o otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-9-07 p 9.1 märkinud järgmist: „Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse“. Menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel arvestab kohus, et VL süü väärteo toimepanemisel ei olnud suur ning tegemist ei olnud tahtliku teoga – faktiliselt asus ta deklaratsiooni parandama koheselt saades teada esinenud veast, mis näitab selgelt, et tegemist on seaduskuuleka inimesega. 3 Samuti on VL näol tegemist isikuga, kellel puuduvad varasemad sellealased rikkumised. Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et hoolimata deliktistruktuuri olemasolust on trahvi määramine 20 trahviühiku ulatuses kahtlemata ebaõiglane ja õiglustunnet riivav kuna tegemist on menetlusaluse isiku sellelaadse esimese rikkumisega. Kohus on veendunud, et VL poolt toime pandud teo tehiolud ei tingi karistusõiguslikku sekkumist, seda isegi mitte miinimummääras. Käesolevas väärteoasjas aset leidnud eksimust tolli deklaratsiooni vormistamisel ei saa pidada teoks, mis ilmtingimata tooks kaasa isiku karistamise, kõike eeltoodut arvestades kohus otsustab menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
- Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 4