Obsah (6)

§ 238§ 130§ 180§ 175§ 179§ 176

1-12-1957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1957 (11230115802) Kohtunik Külli

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu vangistuse) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 1 päev (05.11.11) eelvangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (3 kuud 29 päeva vangistust) 16.06.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 27(kakskümmend seitse päeva) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks (

§ 130lg 41 alusel) J.

Kolsanov kohtusaalist vahi A võtta ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda

1. märts 2012.a. Tõkend vahi all pidamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse (6 kuud 27 päeva vangistust) ärakandmisel.
2. Välja mõista Juri Kolsanovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstavast tasust 75 (seitsekümmend viis) eurot, sundtoomise kulud 18,38 eurot (kaheksateist eurot ja 38 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank Pangas, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida ka süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-12-
3. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. SÜÜDISTUS Juri Kolsanov 04.11.2011 kella 21 paiku Tallinnas Xxx asuvas korteris tõukas tugevalt õlaga TK, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu seina, lõi ära oma vasaku õla ja põlve ning tundis füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Juri Koslanov toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et J. Kolsanovi süü kannatanu kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. J. Kolsanovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, uue kuriteo pani ta toime katseajal ning väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. J. Kolsanovit on varasemalt karistatud rahalise karistusega, nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, samuti määratud üldkasulik töö, mis ei ole aga tulemusi andnud. Prokurör taotles J. Kolsanovi karistamist reaalse vangistusega 9 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra. 6-kuulisest vangistusest lugeda kantuks 1 päeva eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel 3 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna J. Kolsanov on toimetatud kohtuistungile kohtumenetlusest kõrvalehoidumise tõttu sundkorras, taotles prokurör karistuse täitmise tagamiseks võtta J. Kolsanov vahi A kohtusaalist. Kaitsja ei vaidlustanud esitatud süüdistust ega kvalifikatsiooni, kuid leidis, et on võimalik on J. Kolsanovile määrata leebem karistus. Kannatanu vigastused ei olnud suured. Prokuröri taotletud karistus on ebaproportsionaalne süü suurusega. Kuna J. Kolsanov on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, palub kaitsja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav J. Kolsanov leidis, et ta võis lükata kannatanut või riivata, täpselt ei oska öelda, kuna oli sel õhtul joonud. Leidis, et talle võiks karistuseks määrata üldkasuliku töö. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kuigi J. Kolsanov ise ei olnud kindel selles, kas ta tõukas kannatanut tugevalt õlaga, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu seina, lõi ära oma vasaku õla ja põlve ning tundis suurt valu, leiab kohus, et J. Kolsanovile süüks arvatud tegu kannatanu kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - Kannatanu TK ütlustest nähtub, et 04.11.2011.a olid nad kodus Xxx korteris. J. Kolsanov oli viina joonud ja kella 21.00 muutus ta agressiivseks, tuli talle (T. ) koridoris vastu, tõukas teda õlaga ning kannatanu kukkus vastu seina. Tõukamisest tundis ta füüsilist valu. Tõukamise tagajärjel valutab tal vasak õlg ja vasaku jala põlv. Teadvust ta ei kaotanud ning arstiabi ei vajanud. J. Kolsanov hakkas teda ja tema tütart ähvardama, et kui nad politsei kutsuvad, siis nad kahetsevad. Seda, et J.Kolsanov teda tõukas, nägi pealt ka tema tütar A. Tütar helistas politseisse kolmel korral, lootis, et Juri rahuneb, aga Juri ei teinud seda. J. Kolsanov võttis ära ka tütre mobiiltelefoni, viskas maha ja astus jalaga puruks. Ta kardab enda ja tütre elu ja tervise pärast (tl. 4). - Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistaja A K ütlustega, mille kohaselt 04.11.2011.a oli J.Kolsanov kodus väga purjus, muutus agressiivseks ja hakkas teda ning ta ema ähvardama. Umbes kell 21.00 kutsus ta esimest korda Jurile politsei. Pärast seda hakkas J. Kolsanov neid jälle ähvardama. Nägi, kuidas ta ema tuli koridorist ja läks kööki, Juri tuli talle vastu ning tõukas tugevalt ema õlaga. Ema kukkus tõuke tagajärjel vastu seina. Emal valutab nüüd vasak õlg ja vasaku jala põlv. Siis ta kutsus uuesti politsei. Arvas, et J. Kolsanov rahuneb maha, aga ta ei rahunenud, oli agressiivne ja ähvardas neid pidevalt. Öösel helistas ta uuesti politseisse, Juri nägi seda ja muutus jälle agressiivseks, võttis ta telefoni, viskas maha ja astus jalaga puruks. Juri on teda ka varem peksnud ning ta on teinud eelnevalt peksmiste kohta avaldusi politseisse (tl. 8). -Piirkonnapolitseiniku ettekandest nähtuvalt, olles 05.11.2011.a autopatrullis, said nad kell 01.48 väljakutse aadressile Xxx, kus oli agressiivne meesterahvas. Selleks osutus J. Kolsanov, kes toimetati politseijaoskonda kainenemisele (tl.10). -J. Kolsanov on kahtlustatavana andnud ütlusi, mille kohaselt viibis ta 04.11.2011.a kodus Tallinnas Xxx, oli alkoholijoobes. Alkoholi oli tarvitanud naabrite juures ning koju jõudes läks ta kohe magama. Ei mäleta, kas korterisse jõudes viibis koridoris TK või mitte. Kui T. K 4 oli koridoris, siis temast möödudes võis talle tahtmatult õlaga ka vastu minna, kuid sellise tegevusega ta kannatanule tugevat füüsilist valu ei põhjustanud. Kõva häälega võis ta rääkida siis, kui otsis hiljem oma pükstetaskust kaduma läinud 10 eurot. Kui ta nägi, et naise ( A K ) telefonilt oli politseisse helistatud, viskas ta telefoni vastu maad, sest leidis, et saavad asjad ise omavahel klaaritud. Kui korterisse tulid politseinikud, siis Tatjana ja A rääkisid tema kohta, et ta on terrorist ja peksab kõiki, kuid see olevat väljamõeldis (tl.30-31). Kohtuistungil ei taotlenud J. Kolsanov enda ülekuulamist, kuid vastas kohtule, et süüdistus on talle arusaadav, ta võis kannatanut lükata ja saab aru, et T. K võis valu tunda. Viimases sõnas ta kahetses, et kõik selliselt välja kukkus ning leidis, et ilmselt tuleks tal alkoholist loobuda. Tuginedes kannatanu ja tunnistaja ütlustele, kes annavad J. Kolsanovi vägivaldse käitumise osas kokkulangevaid selgitusi, loeb kohus tuvastatuks J. Kolsanovi poolt kannatanu tugeva tõukamise, mille tagajärjel viimane kukkus, lõi ära oma õla ja põlve ning tundis füüsilist valu. On eluliselt usutav, et kergest lükkamisest või lihtsalt riivamisest vastu õlga inimene ei kuku ega tunne ka sellist valu ja ohtu enda tervisele, mis tingiks politsei poole pöördumise eesmärgiga lõpetada teda kahjustav tegevus. Kuna kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt kukkus kannatanu pärast tõukamist vastu seina, pidi hoop olema tugev ning ilmselgelt ka füüsilist valu põhjustav. Arvestades asjaolu, et enne kannatanu tõukamist oli J. Kolsanov nii tema enda kui kannatanu ja tunnistaja sõnade kohaselt tarvitanud ohtralt alkoholi, ei pruugi ta ise mäletada täpset sündmuse käiku, samuti võib ta anda erinevaid ütlusi enda õigustamise eesmärgil ning võimaliku karistuse vältimiseks. Kohus leiab, et J. Kolsanovi süü vägivalla teos oma elukaaslase ema T. K vastu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistusregistri teatise (lk. 15-20) kohaselt on J. Kolsanovit eelnevalt korduvalt karistatud nii kuritegude kui väärtegude eest. Väärteoasjades mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Viimati karistati J. Kolsanovi KarS § 121 järgi Harju Maakohtu 16.06.2011.a otsusega vangistusega tingimisi (vägivallateod oma elukaaslase vastu 05.02.11.a.) ning uue kuriteo on ta toime pannud katseajal. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on J. Kolsanovi riskifaktoriks agressiivne käitumine alkoholijoobes; J. Kolsanov on väitnud, et ta võib vabalt ka vanglasse minna, kuna see ei olevat talle probleem; oma isikuvastaste kuritegude põhjusi ei pea ta tähtsaks, pigem juhuslikeks ja temast olenematuteks (tl.13). Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest, s.o J. Kolsanovi süü suurusest, arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil oma viimases sõnas, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 121 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 3 aastat. 5 Kohus on seisukohal, et J. Kolsanovit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Legaalsed sissetulekud tal puuduvad, maksmata on mitmed rahatrahvid erinevate väärtegude eest ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Kohus leiab, et J. Kolsanovit tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna kriminaalhooldus ei olnud tema puhul piisavaks vahendiks uue kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks. Oma mitteilmumisi kriminaalhooldusametniku juurde on ta põhjendanud terviseprobleemidega; ta on isik, kes kuritarvitab alkoholi. Kohus ei pea võimalikuks asendada J. Kolsanovile mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga. Mõistes J. Kolsanovile reaalse vangistuse, siis lähtudes eelkõige süü suurusest, peab kohus võimalikuks mõista seda väiksemas määras kui taotles prokurör. Kannatanule põhjustati küll füüsilist valu, kuid tema suhtes tarvitatud vägivald ei põhjustanud kannatanule tervisekahjustusi, mis oleksid vajanud arstiabi. Kohus peab põhjendatuks karistada J. Kolsanovit 6-kuulise vangistusega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 4 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 1 päev (05.11.11). Kuna uue kuriteo pani J. Kolsanov toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel pöörata täitmisele eelmise - 16.06.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et J. Kolsanov hakkas kohtumenetlusest kõrvale hoiduma ning istungile tuli ta toimetada sundkorras, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta J. Kolsanov

§ 130

lg 41 alusel mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks vahi A kohtusaalist ning vangistuse alguseks tuleb lugeda 27.03.2011.a. Tõkend vahi all pidamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Menetluskulud.

§ 180

lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot. Vastavalt

§-le 173 lg 1 p 2 on kriminaalmenetluse kuluks ka erikulud ning lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Kuna 19.03.2012.a kohtmääruse alusel on J. Kolsanovi suhtes kohaldatud sundtoomist kohtuistungile ning

§ 176lg 1 p 2 kohaselt on sundtoomise kulud erikulud, tuleb J.

Kolsanovil hüvitada ka sundtoomise kulud, mis vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 26.03.2012.a õiendile (tl. 65) on 18,38 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel osa kaitsjatasust riigi kanda, sest kõigi menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. 6 Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on

§-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313. Kohtunik