1-12-6559/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6559 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pikka Jokelaineni (Jokelainen) esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku (Laasik) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätta Pikka Jokelaineni esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku kaebus Riigiprokuratuuri
3. juuni 2012 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
4. P. Jokelaineni lepinguline esindaja esitas 17.04.2012 kuriteoteate, milles palus algatada E.L. suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 tunnustel seoses sellega, et alates
5. aasta lõpust on kannatanu P. Jokelaineni elukaaslase B.L. endine abikaasa E.L. korduvalt ähvardanud P. Jokelainenit tappa, mistõttu viimasel on tekkinud hirm E.L. poolt tervisekahjustuste tekitamise ees.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse vägivallakuritegude teenistus koostas 02.05.2012 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Nimetatud teatises on märgitud, et avalduses nähtuvate asjaolude suhtes on ka varasemalt esitatud kuriteoteade, mille osas on koostatud otsus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatises on viidatud, et P. Jokelainenil on võimalus pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras Tartu Maakohtu poole ja esitada taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks.
7. Kannatanu esitas 30.04.2012 Tartu Maakohtule hagiavalduse lähenemiskeelu kohaldamise ning kahju hüvitamise nõuetes. Maakohus tegi 02.05.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-17355, millega rahuldas P. Jokelaineni taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas E.L. l tsiviilasja menetlemise ajaks läheneda P. Jokelainenile lähemale kui 10 m.
8. Kannatanu vaidlustas Lõuna prefektuuri teatise 08.05.2012 ning selgitas, et lisaks varasemalt esitatud faktilistele asjaoludele on lisandunud uusi ähvardusi ning E.L. poolt P. Jokelainen`i hirmutamine ning süstemaatiliselt ahistav käitumine on jätkunud ka pärast varasemate kuriteoteadete lahendamist, ühtlasi on E.L. ähvardused tõsiseltvõetavad ning kannatanu kardab nende elluviimist.
9. Lõuna Ringkonnaprokuratuur tegi 10.05.2012 määruse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnaprokuratuuri seisukoht oli, et E.L. ähvardused on ohutud ning nende kartmiseks puudub põhjus ning juhul, kui P. Jokelainen neid siiski kardab, on tegemist tema isikliku eripäraga, mis ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
10. Kannatanu vaidlustas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse 22.05.
12. Riigiprokuratuur koostas 12.06.2012 määruse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör oli seisukohal, et kuriteokaebuses kirjeldatud E.L. käitumine ja kõnepruuk ei täida KarS § 120 koosseisu ning kriminaalmenetluseks puudub alus. Riigiprokurör on seisukohal, et kuriteokaebuses kirjeldatud E.L. käitumine ja kõnepruuk on kahtlemata normaalset elutegevust häiriv, solvav ega ole tavapärastes inimsuhetes aktsepteeritatav, kuid ei täida KarS § 120 koosseisu. Riigiprokurör viitab Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-59-11 ning leiab, et P. Jokelaineni hirmutunne E.L. käitumisest tuleneb tema isiklikust eripärast, ähvardused ei tunduks keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale reaalsed ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust P. Jokelainenil ähvarduse täideviimist karta. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on E.L. kriminaal- ja väärteokorras karistamata, P. Jokilainen ei ole kordagi väitnud, et E.L. oleks teda või tema vara füüsiliselt rünnanud või üritanud seda teha ning väited E.L. vaimse haiguse ja relvade olemasolu kohta on paljasõnalised. Kaebuses esitatud taotluse sisu P. Jokelaineni esindaja taotleb Riigiprokuratuuri
13. juuni 2012 määruse tühistamist ja E.L. suhtes KarS § 120 järgi ähvardamise tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuse kohaselt puudub uurimisasutustel ühene ettekujutus menetluse lõpetamise alusest, Lõuna Prefektuuri, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrused on tehtud täiesti erinevatel õiguslik alustel ning iga uus kaebust lahendav organ on tuginenud uutele väidetele, mida ei ole käsitletud asja varasemal lahendamisel. Kaebuse esitaja hinnangul on Riigiprokuratuur pannud kannatanule alusetu ning kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus oleva tõendamiskoorma, kuigi kriminaalmenetluses ei ole tõendite kogumine mitte kannatanu vaid menetleja ülesanne, kuivõrd kannatanul puuduvad sellised võimalused ja volitused, mis on olemas prokuratuuril ja politseil. Kaebuse kohasel on kannatanu selgelt viidanud, kust ja kuidas on võimalik tõendeid saada ning selle asemel, et kontrollida kannatanu poolt esitatud ning kuriteole viitavaid asjaolusid, mis ongi kriminaalmenetluse eesmärk, on menetleja leidnud, et kannatanu ei ole neid asjaolusid piisavalt tõendanud ning on keeldunud tõendeid ise kogumast. Kaebuse kohaselt ei ole uurimisasutus kogunud mitte ühtegi tõendit ega teinud mitte ühtegi toimingut selleks, et kontrollida kannatanu poolt esitatud faktilist informatsiooni. Kaebusesse on märgitud kannatanu, kahtlustatava ja tunnistajate nimed, keda kaebuse esitaja hinnangul uurimisasutus oleks pidanud üle kuulama, et saada informatsiooni E.L. isiku ja vägivaldse käitumise kohta. Kaebuse täienduse kohaselt on lisaks Riigiprokuratuur ebaõigesti leidnud, et E.L. ei oma tulirelvi, kuna Lõuna Prefektuuri 30.08.2011 otsusest nr 263/1/11 tuleneb, et E.L. le on väljastatud relvaluba talle kuuluvale kaheksale jahipüssile. Lisaks on kaebuse täienduse kohaselt varasemas kriminaalmenetluses tuvastatud, et E.L. lõi B.L. näopiirkonda, kuid menetlus lõpetati 18.10.2011, kuna ei suudetud tuvastada, kas E.L. lõi B.L. tahtlikult ja -2- eesmärgipäraselt. Kaebuse esitaja hinnangul annab eeltoodu kinnitust väitele, et E.L. on olnud vägivaldne ja omab tulirelvi ning uurimisasutus on suhtunud kuriteoteatesse pealiskaudselt ning jätnud kannatanu poolt esitatud asjaolud kontrollimata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et P. Jokelaineni esindaja vandeadvokaat T. Laasiku kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses ja selle täienduses esitatud väited ja asjaolud alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.
15. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et prokuratuur on põhjendatult jätnud P. Jokelaineni ähvardamise tunnustel kriminaalmenetluse alustamata, kuna kuriteoteadetes kirjeldatud E.L. tegevus ei vasta ähvardamise tunnustele. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur oma määruses põhjalikult selgitanud, miks kuriteoteates kirjeldatud E.L. tegevus ähvardamise tunnustele ei vasta. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri vastavate seisukohtadega ja ei pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata.
16. Kuriteoteate kohaselt ahistas E.L. järjepidevalt P. Jokelainenit rohkete kõnede ja sõnumitega, sõnadega „die bitch“ ja „rot in hell“ ning sõitis kannatanule 16.12.2011 sõidukiga vastassuuna vööndi kaudu väga lähedale. Ringkonnakohtu hinnangul väljendavad E.L. poolt kaebuse kohaselt P. Jokelaineni aadressil tehtud solvangud küll E.L. viha ja lugupidamatust, kuid neist ei saa välja lugeda soovi P. Jokelainenit rünnata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks seetõttu eelkirjeldatud käitumine varem kriminaalkorras karistamata isiku poolt keskmisele mõistlikule objektiivsele inimesele alust karta sedavõrd intensiivse ründe, nagu tapmise toimepanemist. Samuti ei annaks eeltoodud käitumine alust arvata, et isik võiks kahjustada kaebuse esitaja kehalist puutumatust ja põhjustada talle tervisekahjustuse, kuna E.L. ei ole oma sõnade ega tegudega andnud mõista, et ta kavatseb P. Jokelaineni tervist või elu rünnata. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka kaebuses esitatud väited E.L. l relvade olemasolu kohta, arvestades, et käesolevas asjas ei ole kuriteoteates väidetud, et E.L. oleks P. Jokelainenit relvaga ähvardanud ning relvade olemasolu kui selline ei viita E.L. ohtlikkusele.
17. Ringkonnakohus möönab, et eelkirjeldatud käitumine on normaalses inimestevahelises suhtluses mitteaktsepteeritav ning võis P. Jokelaineni õigusi riivata, kuid nõustub Riigiprokuröriga, et P. Jokelainenil on antud olukorras võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras lähenemiskeelu kohaldamisega ning kriminaalõiguslikuks sekkumiseks E.L. ja P. Jokelaineni konflikti ei ole käesoleval juhul alust.
18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et prokuratuur on pannud kannatanule alusetu tõendamiskoorma ning leiab sarnaselt Riigiprokuratuurile, et kuriteoteates kirjeldatud asjaolud ei annaks ka nende tõendatuse korral alust E.L. süüdistamiseks P. Jokelaineni ähvardamises. Seetõttu ei oleks ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas tunnistajate ülekuulamine või muude menetlustoimingute tegemine asjakohane ega põhjendatud.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kaebuses esitatud väited selle kohta, et Riigiprokuratuuri määrus tuleks tühistada, kuna Lõuna Prefektuuri, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrused on tehtud erinevatel õiguslikel alustel ja põhjendustel. Lõuna Prefektuuri teatisest tuleneb, et avalduses nähtuvate asjaolude suhtes on ka varasemalt esitatud kuriteoteade, mille osas on koostatud otsus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Seega oli Lõuna Prefektuuri hinnangul tegemist kuriteoteatega, milles kirjeldatud asjaoludele oli juba varasemalt hinnang antud ning leitud, et kriminaalmenetlus tuleb jätta -3- alustamata. Nii Lõuna Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on oma määrustes samuti leidnud, et E.L. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, kuna tema poolt kuriteoteate kohaselt toimepandud teod ei vastaks kuriteo tunnustele. Seega on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur on menetluse alustamata jätmise põhjendamisel lihtsalt uuesti hinnanud E.L. käitumises kuriteotunnuste puudumist ning jõudnud õigele järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise osas.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et E.L. suhtes ähvardamise tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 120 järgi ei ole alust, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -4-