4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – 76,70 eurot 2)
9 alusel sundraha -2,5 palga alammäära – 725 eurot 3)
3 alusel surnute ekspertiiside maksumused kokku 696 eurot, DNA ekspertiiside maksumus kokku 2850 eurot, jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot, S.Železnõi suhtes tehtud isiku ekspertiisiakti maksumus 61 eurot, ambulatoorse ja statsionaarse kohtupsühhiaatrilise -kohtupsühholoogilise ekspertiiside maksumus kokku 1020 eurot, kokku ekspertiiside eest 4941 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: „nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-11-14005 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: Kriminaalasja juures asuvad: 1) mobiiltelefon Nokia 1100 sinise korpusega –
2 alusel tagastada tunnistaja RT(kui tunnistaja telefoni tagasi ei soovi – telefon hävitada); 2) mobiiltelefon Nokia 6230 musta värvi korpusega (kuulus tapetud A.Š ) – hävitada (A.Š vend endale ei soovinud); 3) nuga, vutlar – hävitada; 4) spordijalatsid Nike – tagastada Sergei Železnõile; 5) tapetu A.Š riided: sinine pikeesärk ja Northbridge jope – hävitada; 6) tapetu N.P riided: kapuutsiga pluus, must pikkade varrukatega pluus, hele kapuutsiga tuulejope – hävitada Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad 1) mobiiltelefon Sony Ericsson – hävitada; 2) mobiiltelefon Nokia 1616 (kuulus tapetud N.P ) – hävitada (N.P isa telefoni endale ei soovinud) 3) SIM-kaart – hävitada 4) A.Š riided: parempoolne varrukas koos hõlmaga, spordijalatsid, bokserid, sokid, teksad – hävitada; 5) N.P riided ja muud asjad: jalatsid, mustad retuusid, stringid, sokid, poolpikad püksid, tulemasin, klamber – hävitada; 6) DNA proovid, papillaarkurrustiku jäljed, laipade küüntealuste proovid, mobiiltelefonilt Sony Ericsson võetud proovid karpides, R.T auto ustelt võetud puuteproovid karpides, kaks plastpudelit – hävitada; 7) S.Železnõi jalatsite sisetallad ja Adidas dressipüksid – tagastada Sergei Železnõile 8) tapetu A.Š elukohast läbiotsimisel äravõetud noad – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Sergei Železnõid süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga tappa narkootilise aine müüja ning võtta temalt ära sularaha ja narkootiline aine, öösel vastu 18.07.2011 kella 05:20 ja 06:45 vahel Tallinnas XXX maja merepoolsel küljel, ründas seal narkootikume müünud A Š , lüües teda pähe rusika või jalaga, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja seejärel lõi S.Železnõi teda noaga korduvalt, vähemalt 7 korda, kaela piirkonda, mille tagajärjel A.Š sai eluohtliku 2 tervisekahjustuse ja suri kohapeal. Seejärel Sergei Železnõi võttis A.Š NOKIA 6230, imei koodiga XXX, tuvastamata maksumusega. ära mobiiltelefoni Kuna tapmist nägi pealt samas viibinud N P ja hakkas appi karjuma, lõi Sergei Železnõi ka teda korduvate noahoopidega pea, kaela, rindkere ja kõhu piirkonda, kokku vähemalt 15-l korral, tekitades sel viisil N P eluohtliku tervisekahjustuse, millesse ta suri kohapeal. Kuna kannatanu N.P osutas enne surma aktiivselt vastupanu, tekitas Sergei Železnõi temale hulgaliselt ka mitteeluohtlikke vigastusi, kuna peksis teda rusika või jalaga, tekitades nahamarrastused otsmikule, ninale, mõlemale põsele, alalõuale, huultele ja paremale labakäele ning tekitas N.P kaheksa lõikehaava mõlema labakäe sõrmedele ja kolm haava paremale kõrvale, mille tõttu N P , kes nähes eelnevalt A Š tapmist, pidi tundma surmahirmu ja enne surma kannatama korduvat tugevat füüsilist valu. Sergei Železnõi tegutses kaht inimest tappes sihipäraselt, kaalutletult ja julmalt, mis väljendus tema põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Kahe inimese tapmisega seoses röövimisega, või omakasu eesmärgil, julmal ja piinaval viisil, pani Sergei Železnõi toime mõrva, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 114 p. 1, 3, 5 järgi. Otsuse põhjendus 18.07.2011.a. teostati Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse vanemerimenetleja J.Soo poolt Põhja-Tallinna linnaosas 5.liini maja 10 ümbruses, trepikojas ja korteris nr. 4 vaatlus, kuhu olid kaasatud kaks kriminalisti ja kohtuarst. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et trepi ees maapinnal lebab selili asendis mitmete torkelõikehaavadega kaelal meesterahva surnukeha. Trepist vasakul maja seina ääres lebab vasakul küljel samuti mitmete torke-lõikehaavadega naise surnukeha. Sündmuskoha vaatluse kohta koostati vaatlusprotokoll ja sündmuskoht fotografeeriti (II kd. lk. 14-75). Surnute ekspertiisiaktides märgitu kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et tapetud meesterahvas oli A Šuvalov ja naisterahvas N P ((II kd. lk. 86-87, 107). Surnu ekspertiisiakt nr. 366 tõendab, et A Š surma põhjuseks olid torke-lõikehaavad mõlemal pool kaelal, mis tüsistusid ägedaks verekaotuseks välimisest ja sisemisest verejooksust ning tekkis äge südamepuudulikkus. Kokku tuvastati tapetu kaelal seitse eluohtlikku torke-lõikehaava. (II kd. lk. 86-92). Surnu ekspertiisiakt nr. 365 tõendab, et N P surma põhjus oli analoogne A Š surma põhjusega, ainult et tema kehal oli 15 eluohtlikku torke-lõikehaava, milledest 2 asetsesid näos, 8 kaelal, 1 rindkeres, 1 paremal õlal, 3 kõhuõõnes (II kd. lk.106-115). Seega on leidnud tõendamist, et A Š ja N P surm oli vägivaldne. Kuigi Sergei Železnõi keeldus kohtus isegi ütlemast seda, kas ta tunnistab või eitab talle esitatud süüdistust, on ta kohtueelses menetluses 20.07.2011.a. kahtlustatavana ülekuulamisel vähemalt niipalju öelnud, et ta end süüdi ei tunnista. Kohtuistungil avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused
lk. 167-171). Kohtuvaidlustes süüdistatava kaitsja ei vaidlustanud Sergei Železnõi poolt A.Š ja N.P tapmist, kuid ei nõustunud kuriteo kvalifitseerimisega KarS § 114 p. 1 ja 5 järgi, leides, et süüdistatava käitumisest ei nähtunud erakordset jõhkrust kannatanute suhtes ning kannatanuid enne surma ei piinatud ega nende kehasid pärast surma ebardlikult moonutatud. Piisavalt ei ole leidnud tõendamist ka tapmine omakasu ajendil. Sergei Železnõi poolt A Š ja N P tapmine on tõendatud tunnistaja RT ütlustega. Tunnistaja ei viibinud sündmuskohal ega näinud tapmist pealt, kuid talle rääkis kuriteost Sergei Železnõi ise. Seega teab RT süüdistatava sõnadest, et ta läks koos N P A Š juurde eesmärgiga saada narkootikume. Kuna S.Železnõil raha ei olnud, võttis ta kodunt kaasa noa, et narkootikumide müüja ära tappa ja seejärel narkootikumid omastada. N.P tappis süüdistatav sellepärast, et too hakkas karjuma. Kuigi
lg 21 kohaselt ei loeta tõendiks sellist tunnistaja ütlust, 3 millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on sellel sättel ka erandeid.
lg 21 lg 3 lubab arvestada tõendina teiselt isikult kuuldut, kui selles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Rääkides R.T le kahe inimese tapmisest, tunnistas S.Železnõi kuriteo toimepanemist ja R.T ütlusi saab kohus arvestada tõendina S.Železnõi vastu.
sama sätte alusel kinnitavad S.Železnõi süüd talle esitatud süüdistuses ka tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja Kristjan Kase ütlused. Teostades S.Železnõi elukohas tema kinnipidamist, tunnistas süüdistatav talle A.Š ja N.P tapmised üles. Süüdistatav näitas politseinikele kätte ka noa asukoha, millega ta need inimesed oli tapnud. Nuga asus elutoas kummutil rätiku peal ja oli märg. Järelikult oli seda vahetult enne politseinike tulekut pestud. S.Železnõi korteri läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise tulemusena võeti kaasa ka kaks paari musti NIKE spordijalatseid (III kd. lk. 84-97). Jalatsitele tehti ekspertiis ning jäljeekspertiisiakti nr. 11E-TJ0054 arvamuse kohaselt olid tapmise kohal fotole jäädvustatud ühe jalatsijälje fragmendid sarnased ekspertiisiks esitatud jalatsipaari (punaste paeltega botased) mustrielementidega (III kd. lk. 150-162). Seega tõendab jäljeekspertiisiakt S.Železnõi viibimist kohas, kust 18.07.2011.a. hommikul leiti A.Š ja N.P surnukehad. N.P ja S.Železnõi tutvumise kohta andis ütlusi tunnistaja R.T . Nendest ütlustest nähtub, et tunnistaja ja S.Železnõi tarbisid ööl vastu 18.07.2011.a. Koskla tänaval tunnistaja maja kõrval autos alkoholi, kui möödus üks naisterahvas, kelle S.Železnõi autosse kutsus. Edasi tarvitati alkoholi juba kolmekesi. Mingil hetkel tunnistaja läks koju ja S.Železnõi jäi naisterahvaga, kelle nimi oli N , kahekesi. Järgnevaid sündmusi tapmise kohta kuulis ta juba S.Železnõi käest, kes hommikul kella 9-10 paiku tema juurde tuli. Autot kontrollides avastas ta oma telefoni puudumise, mille kohta S.Železnõi selgitas, et tema telefon jäi sinna, kus ta kaks inimest oli tapnud ning pakkus talle kompensatsiooniks teist Nokia telefoni, mis pidavat olema tapetud noormehe oma. R.T soovis siiski oma telefoni tagasi ja tema ettepanekul sõideti Koplisse kohta, kus S.Železnõi tapatöö korda saatis. Sündmuskohal oli politsei ja koht oli politsei lintidega ümber piiratud. Seega nad vahetult sündmuskohale ei pääsenud. Seda, et öösel R.T ja S.Železnõi juurde autosse istunud naisterahvas oli N P , tõendab äratundmiseks esitamise protokoll. R.T on talle näidatud fotodelt ära tundnud just N P , kui isiku, kellega tutvus ööl vastu 18.07.2011.a. (III kd. lk. 129-133). Kriminaalasja kohtueelses menetluses on tehtud hulgaliselt DNA ekspertiise, kuid mingit olulist teavet need tõendamiseseme asjaolude kohta ei sisalda, sest põhiliselt on arvamused sellised, et DNA sisaldumist ei saa välistada või ei saa kindlalt välistada. Kui esimest saab veel kuidagi kaudse tõendina kasutada, sest sel juhul on segaprofiilis esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid, siis teisel juhul on segaprofiilis esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest, kuid lookustes on üks või kaks võrdlusisiku alleeli puudu. Sellise arvamuse kohta on Riigikohus lahendis nr. 3-1-1-63-08 p. 17.4 öelnud, et see ei ole käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Eelöeldu alusel ei ole tõendiks DNA ekspertiisiakt nr. 11E-GE0788 (II kd. lk 128-131). Ekspertiisiakti nr. 11E-GE0806 arvamus (II kd lk. 135 – 140). tõendab, et S.Železnõi korterist äravõetud nuga on käes hoidnud S.Železnõi, kuna käepidemelt leiti tema DNA-d ning S.Železnõi DNA-d leiti ka tema botaste sisemiselt küljelt. Sama eksperdiarvamuse kohaselt R.T autost ära võetud mobiiltelefoniga Nokia on kokku puutunud S.Železnõi ja N.P , kuna ei välistata nende bioloogilise materjali sisaldumist mobiiltelefonilt võetud proovides. Ekspertiisiakti nr. 11E-GE0985 arvamus ei välista, et sündmuskohalt leitud mobiiltelefoniga Nokia 1100, mis kuulus R.T , on kokku puutunud S.Železnõi (II kd. 144-146). Viimatinimetatud ekspertiisiaktid kinnitavad R.T ütlusi, mida S.Železnõi talle rääkis, et R.T telefoni võttis ta autost A.Š juurde minnes kaasa ja tapmiskohalt lahkudes võttis kaasa A.Š mobiiltelefoni. Kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus veendumusele, et A.Š ja N.P tapjaks 18.07.2011.a. varahommikul oli S.Železnõi. 4 Süüdistuse kohaselt tapeti A.Šuvalov omakasu motiivil, et võtta ära sularaha ja narkootiline aine. Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlane tegutseb mistahes ainelise kasu saamiseks. Käesoleval juhul on R.T ütlustega tuvastamist leidnud, et S.Železnõi tappis A.Š sellepärast, et tahtis temalt ära võtta narkootikumid, sest tal polnud raha nende eest tasumiseks. Seega oli S.Železnõil omakasu motiiv olemas. Kuigi ta tegelikkuses narkootikume ei saanud, ei ole see oluline, sest isikule omakasu motiivil tegutsemise omistamiseks ei ole tegelikul kasusaamisel tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Tõendamist on leidnud, et S.Železnõi võttis sündmuskohalt lahkudes kaasa mobiiltelefoni, mis kuulus tapetud A.Š . See tegu aga ei saa olla hõlmatud tapmisest omakasu motiivil, sest mobiiltelefoni äravõtmine ei olnud A.Š tapmise eesmärk. Telefoni võttis ta kaasa hiljem sündmuskohalt lahkudes. Samal põhjusel ei ole võimalik kvalifitseerida tapmist ka tapmisena seoses röövimisega. Tapmine seoses röövimisega tähendab, et süüdlane põhjustab kannatanu surma asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga. Ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita S.Železnõi poolt A.Š suhtes vägivalla kasutamist mobiiltelefoni äravõtmiseks. Tõendatud on R.T ütlustega A.Š suhtes vägivalla kasutamine ja tapmine selleks, et hõivata narkootikumid, mis on kvalifitseeritav tapmisena omakasu motiivil. Tõendamist ei ole ka leidnud A.Š sularaha äravõtmise eesmärk, kuigi S.Železnõid on selles süüdistatud. R.T ütlustest tulenevalt rääkis S.Železnõi talle vaid narkootikumide äravõtmise kavatsusest. Ka ükski muu tõend ei kinnita sularaha saamise eesmärki. Kohus nõustub süüdistusega ka selles, et kahe inimese tapmine oli toime pandud julmal viisil ja N.P suhtes ka piinaval viisil. Tapmise julmus väljendub erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes, kannatanule põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamises, millest nähtub eriline põlgus ohvri vastu. S.Zeleznõi poolt toimepandud tapmiste julmus väljendub eelkõige noalöökide rohkuses. A.Š tuvastati kaela piirkonnas seitse torke-lõike haava, N.P kaela piirkonnas kaheksa torke-lõikehaava. Eluohtlikke haavu oli ka N.P näos, rinnaõõnes, kõhus, paremal õlal, kokku on ekspertiis tuvastanud N.P kehal 15 eluohtlikku torke-lõikehaava. Tapmise realiseerimiseks puudub vajadus tekitada niisugusel arvul noalööke, piisab ka ühest või kahest löögist elutähtsasse organisse. A.Š löömises noaga seitsmel korral ja N.P löömises noaga viieteistkümnel korral väljendubki tapmisteo julmus süüdistatava poolt. Nii suurel hulgal noalöökide andmine oli põhjendamatu ja näitab süüdistatava erilist põlgust ohvrite vastu ja erilist hoolimatust inimkeha kui väärtuse suhtes. Piinav on tapmine siis, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. N.P kehal tuvastatud vigastused näitavad üheselt, et surm ei saabunud kohe, vaid intensiivse võitluse tagajärjel. Otseseks viiteks sellele on N.P kätel leitud vigastused, mis eksperdi arvamuse kohaselt võisid olla tekitatud enesekaitse käigus kehasse suunatud löökide pareerimisel ja terariista haaramisel. Laibal tuvastati ka tömbi vägivalla toimel tekitatud tervisekahjustusi pea piirkonnas, näol ja labakäel. Kuna kannatanu ei kaotanud koheselt teadvust, millele viitab vastupanu osutamine, tundis ta nii tömbi vägivallaga kui noalöökidega põhjustatud vigastuste tõttu suurt füüsilist valu. Selline olukord, mil N.P nägi eelnevalt pealt A.Š tapmist ja sellele järgnevalt püüdis süüdistatav tekitada temale surmavaid vigastusi ning kannatanu osutas oma elu päästmise nimel vastupanu, tekitas N.P sügavaid surmaeelseid moraalseid läbielamisi ning õudu. Sellised läbielamised lisaks noa- ja tömbi esemega antud löökidest põhjustatud füüsilisele valule on kohtu arvates käsitletavad kauakestvate füüsiliste muude vaegustena. Seetõttu leiab kohus, et tapmine N.P suhtes oli toime pandud lisaks julmusele ka piinaval viisil. Subjektiivsetelt tunnustelt on süüdistatav mõlema isiku tapmise toime pannud kavatsetult. Sellisele järeldusele viitab asjaolu, et enne A.Š juurde minekut käis ta kodus ja võttis kaasa noa. Kuna tal polnud raha narkootikumide eest maksmiseks, oli nuga vaja selleks, et narkootikumide müüja tappa. N.P tapmise kavatsus tekkis tal kohapeal. Ka niivõrd intensiivse ja ulatusliku 5 vägivalla rakendamine viitab S.Železnõi tegutsemisele surma saabumise eesmärgil ning surma põhjustamisele julmal ja N.P suhtes ka piinaval viisil. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et esinevad kahtlused S.Železnõi vaimse tervise suhtes. Kohtul sellist kahtlust ei tekkinud. Süüdistatava vaikimine ja kohtu küsimustele vastamast keeldumine ei pannud kohut kahtlema tema psüühilises seisundis. Süüdistataval on õigus valida enda jaoks sobiv kaitsetaktika ja S.Železnõi valis selleks vaikimise. Kohtuistungil jälgis süüdistatavat psühhiaater Siim Kail, kes oli ka süüdistatava suhtes statsionaarse kohtupsühholoogilise ja –psühhiaatrilise ekspertiisi teinud ekspertkomisjoni koosseisus ning ka tema jäi enda varasemale arvamusel kindlaks, et S.Železnõil ei esine psüühikahäireid. Statsionaarse kohtupsühholoogilise ja –psühhiaatrilise ekspertiisi ajal keeldus S.Železnõi ekspertidega suhtlemast, kuid ta oli ööpäevaringse järelevalve all ja kogenud meditsiinipersonal tema käitumises psüühikahäireid ei täheldanud. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja VT, kes tunneb S.Železnõid lapsepõlvest saadik, ei täheldanud tema käitumises mingeid häireid. Samuti süüdistatava isa ütlustest ei järeldanud kohus süüdistataval selliste psüühiliste probleemide esinemist, mis annaksid aluse arvata, et ta põeb mingit vaimuhaigust, on nõrgamõistuslik või et tal esineb mingi muu raske psüühikahäire. Kui isik räägib või unistab elust teistel planeetidel, ei saa seda koheselt seostada psüühilise haiguse või vaimse häirega. Ekspertide käsutuses oli kriminaaltoimik, nad tuginesid arvamust andes selles sisalduvale informatsioonile, mistõttu ei olnud neile teadmata ka see, et tema vend põeb vaimuhaigust. Ekspertide arvamus oli, et S.Železnõi oli kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis, ta ei põe vaimuhaigust, ta ei ole nõrgamõistuslik ja tal ei esine ka psüühikahäireid ning ta on võimeline süüdimõistmisel karistust kandma (II kd. lk. 1-6). Kohus aktsepteeris ekspertide arvamust ning ei pidanud vajalikuks kordusekspertiisi määramist. Lisaks asjaolule, et kohtul ei tekkinud kahtlust eksperdiarvamuse õigsuses, ei olnud ka mingit garantiid, et uuel ekspertiisil S.Železnõi muudab oma käitumist ja vaikimise asemel hakkab ekspertidega suhtlema. Tsiviilhagi Kriminaalasjas olid esitanud tsiviilhagid A.Š vend A Š ja N.P isa S P . Tsiviilhagid seisnesid tapetute matusekulude hüvitamise nõudes. Kohtulikul arutamisel A Š loobus tsiviilhagist, kuid S P jäi kahjunõude juurde. Tütre matusteks kulutas ta 479.30 eurot, riik maksis matusetoetust 448 eurot, seega on kannatanu sõnul hüvitamata 31.30 eurot. Tsiviilhagi rahuldamise aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p. 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Sergei P tekkis varaline kahju matusekulude näol tütre surma põhjustamisega, järelikult õigusvastase teoga. Käesolevas kriminaalasjas on N.P surma põhjustamises tõendatud S.Železnõi süü, mistõttu on põhjendatud riigi poolt hüvitamata jäänud matusekulude sissenõudmine süüdistatavalt. Kohtuistungil süüdistatav ega tema kaitsja S.P tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Karistus KarS § 114 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus isikule mõista karistuseks kaheksa kuni kahekümneaastane vangistus või eluaegne vangistus. Prokurör taotles eluaegset vangistust, põhjendades seda asjaoluga, et S.Železnõi pani toime väga raske kuriteo, milles väljendub tema sügav hoolimatus teiste inimeste elu suhtes. S.Železnõi näol on tegemist külmaverelise, sihikindla, ennastvalitseva, kõrge enesehinnanguga isikuga, kellel esineb kalduvus eirata sotsiaalseid norme. Ta on jõhkralt agressiivne, väljakujunenud negatiivsete väärtushinnangutega ja on seetõttu kaaskodanikele ohtlik. Võib käituda ettearvamatult ja sooritada samalaadseid uusi kuritegusid. Lõpuks püstitas prokurör kohtuvaidlustes küsimuse, kas üldse on võimalik teda kuidagi õiguskorra huvides mõjutada. 6 Kaitsja, leides, et kuna süüdistatav kogu menetluse jooksul ei ole sisuliselt kellegagi suhelnud või on teinud seda lünklikult ja arusaamatult, mistõttu ei ole tema isikuomadusi ja psühholoogiat võimalik terviklikult hinnata, palus kohtul juhinduda karistuse mõistmisel nendest kahtlustest ning ka südametunnistusest. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist andma süü suurusest lähtuvalt põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Sellise hinnangu andmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, sest isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu. Seega tuleb karistust mõistes arvestada ka konkreetse süüdistatava isikuomadusi Eluaegne vangistus on erakorraline karistus, mille kohaldamist peavad lisaks süü suurusele põhjendama äärmuslikud üld- ja eripreventiivsed asjaolud. Prokurör ei ole siiski eluaegse vangistuse taotlemisel motiveerinud põhjalikult ja veenvalt, kuidas S.Železnõi süü suurus tingib eluaegse vangistuse kohaldamise ning miks tema hoidumine kuritegude edasisest toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmine on saavutatavad just kõige repressiivsema toimega karistuse, s.o. eluaegse vangistuse mõistmisega. Loomulikult on S.Železnõi süü kahe inimese julmas tapmises väga suur. Siiski ei leidnud kohus selliseid äärmuslikke eripreventiivseid asjaolusid, mis välistaksid tema hoiakute muutumise ja tagasipöördumise õiguskuulekale käitumisele. Ekspertide ja prokuröri poolt esiletoodud iseloomujooned nagu sihikindlus, ennastvalitsevus ja kõrge enesehinnang ei ole ainult kurjategijatele iseloomulikud omadused. Külmaverelisus on omane aga enamikele kavatsetult tapmisi toimepannud isikutele (muidu nad ju tapmisi toime ei oleks pannudki). Seega pole need iseloomujooned S.Železnõi juures sugugi erandlikeks ja eriti veel sellisteks, mis tingiksid eluaegse vangistuse mõistmise. Sotsiaalsete normide eiramisega on tegemist alati, kui keegi paneb toime ükskõik millist liiki kuriteo. Seega ei saa ka see olla määravaks inimese kuni elu lõpuni ühiskonnast isoleerimiseks. Millest lähtuvalt on prokurör jõudnud järeldusele, et S.Železnõil on väljakujunenud negatiivne väärtushinnang, jäi kohtule arusaamatuks. Ei süüdistatava isa ega sõprade R.T ja V.T ütlustest ei tulene negatiivset suhtumist kaaskodanikesse ja üldse ühiskonda. R.T ütluste kohaselt oli S.Železnõi alati rõõmsameelne ja rahulik. Süüdistava isa väitis, et poeg ei ole kunagi avaldanud selliseid mõtteid, et ta ei salli teisi inimesi. V.T iseloomustas S.Železnõid kui head, abivalmis ja ausat sõpra, kes oli hea suhtleja ja suhtus teistesse inimestesse positiivselt. Seega ei ole millegagi tõendatud, et süüdistataval oleksid välja kujunenud negatiivsed väärtushinnangud. Kuigi S.Železnõi oli R.T 2011.a. juulikuus kolmel korral umbmääraselt väljendanud kellegi tapmissoovi, ei saa kohtu arvates siiski selle alusel teha järeldust, et tal oleks välja kujunenud üleüldine negatiivne väärtushinnang. Kuna kohus ei leidnud selliseid erandlikke eluaegse vangistuse kohaldamist õigustavaid asjaolusid ning arvestab ka seda, et süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei ole põhjendatud karistusena eluaegse vangistuse mõistmine. Vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanijana on S.Železnõi süü väga suur ning sellest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab olema siiski karm ja põhjendatud on S.Železnõi karistamine ja isoleerimine ühiskonnast maksimaalse tähtajalise vangistusega, s.o. 20 aastat. Sellise karistuse tinginud väga suur süü avaldub selles, et S.Železnõi tappis kaks inimest, tapmine oli toime pandud julmal ja ühe isiku suhtes ka piinaval viisil ning omakasu ajendil. Seega realiseeris ta kolm KarS § 114-s toodud koosseisutunnust. Ta ei kahetsenud toimepandut ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Seega puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Ka õiguskorra kaitsmise huvid üldpreventiivse kaalutluse alusena nõuavad raske isikuvastase kuriteo toimepannud isiku pikaajalist eraldamist ühiskonnast. Kohus juhindub
Kohtunik 7 Rahvakohtunikud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.