kella 18:00 paiku, Tallinnas Õismäe tee 125 maja juures, tungis kallale JJ´ile, lüües teda kõigepealt ühe korra rusikaga näkku silma piirkonda ja tiris seejärel kannatanu riietest tõmmates maha, samal ajal lõi kannatanut rusikaga pea ja keha piirkonda vähemalt 5 korda. Peale seda, kui kannatanu lamas kõhuli maas, jätkas kannatanu löömist, pekstes teda jalaga korduvalt pea ja keha piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Priit Oja JJ füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustusi – pea- ja näopiirkonna põrutuse verevalumiga paremal pool sarnapiirkonnas ja peaaju vapustuse, verevalumid kaelal ja vasakul pool seljal. Seega , Priit Oja, lüües, pekstes ja kahjustades teise inimese tervist, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s o
Samuti tema, 23.12.2010.a. kella 18:00 paiku, Tallinnas Õismäe tee 125 maja juures, peale seda, kui oli tunginud kallale JJ´ile lüües ja pekstes teda pea ja keha piirkonda ning tõmmanud kannatanu pikali maha, ei lasknud kannatanul püsti tõusta ja jätkates jalaga kannatanu peksmist ähvardas tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes kannatanule: „Ära ürita tõusta, tapan ära!“. Kannatanu jaoks oli ähvardus veenev, kuna tulenevalt süüdistatava poolt eelnevalt tarvitatud vägivald tekitas koosmõjus suuliselt väljendatud ähvardusega kannatanus hirmutunde, et tema elu ja tervis on reaalselt ohus. Seega Priit Oja, ähvardades tapmise ja tervise kahjustamisega teist inimest, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime ähvardamise, s.o
Süüdistatav Priit Oja end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu JJ tunnistajad LJ, MP, KO Kohus uuris järgmisi dokumente: - Isiku läbivaatuse protokoll ( lk 11-15) - Patsiendikaart (lk 16-18), - teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (lk 22) - Väljavõte haigusloost kannatanu JJ kohta (lk 20-26) - Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt (lk 27-30) - andmed maksustatava tulu kohta (lk 31-33) - IT tõend (lk 34) - kviitungid (lk 35-36) -Kohtuotsus väärteoasjas (lk 37-38) Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid, mille kohaselt on kannatanu lauba vasakpoolsel osal muhk ja marrastused, mõlema silma ümbrused on paistes ning silmade ümber on marrastused ja hematoomid, marrastused on suu ümbruses ning mõlema käelaba pealispinnal, kinnitavad kannatanul 23.12.2010 kell 19.55 kehavigastuste olemasolu. Kannatanul JJ kehavigastuste olemasolu 23.12.2010 kell 21.15 kinnitas ka patsiendikaart, mille kohaselt oli J.J pea muude osade pindmine vigastus. Ka väljavõte JJ haigusloost kinnitab, et 23.12.2010 diagnoositi J.J pindmised pea ja näo vigastused. Haigusloost nähtub, et veel 03.01.2011 kaebas isik valu ristluude, näo ja nina piirkonnas. Isikul tuvastati näo paistetus ja hematoomi jääknähud, mis olid rohkem väljendunud näo paremal pool ja kaelal. Samuti tuvastati selja alumises piirkonnas hematoomi jääknähud. Ka 07.01.2011 tuvastati J veel näo ja kaela piirkonnas hematoomide jääknähud. Ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt diagnoositi JJil 23.12.2010 pea ja näopiirkonna põrutus verevalumiga paremal pool sarnapiirkonnas ning peaaju vapustus ilma kestva teadvushäireta. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 23.12.2010 löökidest kõva tömbi esemega/esemetega, sealhulgas rusika ja/või jalaga. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 kuu piirides ega põhjusta töövõimekaotust 40 % ulatuses. Kohtumeditsiiniliselt ei ole tegemist raske tervisekahjustusega. Töövõimetusleht kinnitab, et 23.12.2010 vahejuhtumi tagajärjel oli J.J töövõimetu ajavahemikul 23.12.2010-02.02.
Süüdistataval ja kannatanul tekkis konflikt kannatanu poolt süüdistatava vara kahjustuse pinnalt, kuid kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppind lahendada tekkinud erimeelsuse n.ö mees-mehe vastu kakluses. Tunnistaja Poolsaar, kannatanu ja süüdistatava kokkulangevate ütluste kohaselt oli õues tol päeval libe. Tunnistaja KO ütluste kohaselt J.J müksas Priitu kui ta tuli Priidu juurde. On usutav et müksamine võis olla tingitud libedusest. Kannatanu on öelnud, et ta libises. Süüdistatava väide, et tema seepeale asus kaitsma oma vara ja ennast ei ole eluliselt usutav. Tunnistajate ja süüdistatava kokkulangevatest ütlustest nähtub, et rüseluse algamise hetkeks oli kannatanu poolne O vara kahjustamine juba lõpetatud. Kui süüdistatav tõepoolest arvas, et kannatanul võib käes olla nuga, siia vanuse ja kehamasside vahest tingitud eelist arvestades ei oleks olnud vajalik olnud kannatanu sellisel määral peksmine ja talle kehavigastuste tekitamine süüdistatava poolt. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanul oli midagi käes, kuid süüdistatav ei ole kunagi öelnud, et kannatanu oleks teda üritanud selle käesoleva esemega rünnata või süüdistatavat mingil moel ähvardanud. Kriminaalasjas puuduvad ka igasugused muud tõendid mis kinnitaks, et kannatanu oleks üritanud süüdistatavat rünnata. Seega ei olnud antud juhul kohtu arvates süüdistatav hädakaitse olukorras. Rünnak süüdistatava varale oli lõppenud ja kannatanu ei olnud süüdistatavat ennast rünnanud ega ähvardanud rünnata. Süüdistatava ja kannatanu kokkulangevatest ütlustest nähtub, et kannatanu hoidis süüdistatavalt kätega riietest kinni. Kohus usub kannatanu ütlusi, et ta hoidis süüdistatava riietest kinni, et mitte pikali kukkuda. Kuna väljas oli libe ja toimus rüselemine siis on ilme et inimesed libisesid ja hakkasid kukkuma, samuti on inimesele loomuomane käitumine, et kukkuma hakates üritatakse lähedal olevatest asjadest või inimestest kinni haarata, et vältida kukkumist. Seega ei olnud kannatanu 3 poolt süüdistatava riietest haaramisel eesmärgiks süüdistatavale tervisekahjustuste tekitamine. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest Priit Oja ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Lüües kannatanut rusikaga näkku ja keha piirkonda ning jalaga vastu keha ja pead, sai P.Oja aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega.
kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Priit Oja tekitas JJ peksmise käigus füüsilist valu ning põhjustas talle tervisekahjustusi. Seega täitis Priit Oja kannatanut käe ja jalaga lüües
Süüdistatav Priit Oja eitab, et oleks ähvardanud kannatanut tapmisega. Süüdistatava ütluste kohaselt võis ta kannatanule midagi rüseluse käigus öelda, kuid ei mäleta et oleks olnud tapmise kohta. Seega süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt, ta täpselt ei mäleta mida ta kannatanule ütles või ei öelnud. Seega süüdistatava sellised ütlused ei kinnita ega lükka ümber kannatanu ütlusi, mille kohaselt süüdistatav ütles talle, et ära tõuse muidu tapan su ja kannatanu tol hetkel mõtles, et süüdistatav tõesti võib teda tappa. Kuna kannatanu muud ütlused, mis puudutavad süüdistatava poolt tema peksmist, on leidnud kinnitamist ka dokumentaalsete tõenditega, ei ole kohtul alust kahelda ka kannatanu ütlustes, mille kohaselt süüdistatav ähvardas teda rüseluse käigus tapmisega. Tunnistaja L.J ütluste kohaselt karjus üks mees maas lamajale ära tõuse niikaua kui politsei jõuab kohale. Kuivõrd tunnistaja ei jälginud kogu vahejuhtumit, ei saa tunnistaja ütlused kinnitada kõike mida P. Oja J.J rüseluse käigus ütles või ei öelnud. Tunnistajate Poolsaar ja KO ütlused ei kinnita ega lükka ümber ei kannatanu ega süüdistatava ütlusi selle kohta mida Priit Oja JJ rüseluse käigus ütles. Arvestades asjaolu, et kannatanu poolt P.Oja vara kahjustamine viis P. Oja niivõrd endast välja et ta ründas kannatanut, on eluliselt usutav, et peksmise käigus kuumenesid P.Oja emotsioonid sedavõrd, et ta ähvardas kannatanut ka tapmisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades sündmuste kulgu ja kannatanu ütlusi on tõendamist leidnud, et süüdistatav ähvardas peksmise käigus kannatanut ka tapmisega.
järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Ähvardus peab reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, seega süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. (Riigikohtu otsus 3-1-1-59-11). Käesolevas asjas on tuvastatud, et süüdistatav peksis kannatanut sellisel määral, et selle tulemusena oli kannatanu rohkem kui kuu haiguslehel. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav ähvardas teda tapmisega kui ta samal ajal peksis kannatanut. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta suutis löökide tõttu vähe mõelda, kuid seisund oli selline, et ta võis tõesti tappa. Arvestades et süüdistatav peksis (pidades silmas veel hiljem tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu ja raskust) ja ähvardas kannatanut samaaegselt, on eluliselt usutav, et kannatanu tol hetkel tõepoolest pidas ähvardust reaalseks ja tundis hirmu. Sellises peksmise olukorras tapmisega ähvardamine tekitaks hirmu ka keskmisele, mõistlikule, objektiivsele kõrvalseisjale. 4 Ähvardades peksmise ajal kannatanut tapmisega, sai P.Oja aru, et kannatanu võib võtta tema ähvardust reaalsena ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Seega täitis Priit Oja kannatantu tapmisega ähvardades
Menetlusesemeks oleva vahejuhtumi algas kehalise väärkohtlemisega, mille edasises käigus ähvardati isikut tappa. Kuigi ka ähvardamisega kahjustatakse isiku tervist tuleb ähvardusega kaasneva ebaõigusse kindlaks määramisel lähtuda ähvarduse sisust. Kuna süüdistatav ei ähvardanud kannatanut mitte tervisekahjustuse tekitamisega, vaid tapmisega, on ähvarduses sisalduv ebaõigus piisavalt suur ja see ei neeldu kehalises väärkohtlemises. JJ on esitanud tsiviilhagi summas 960 eurot saamata jäänud töötasu + 42.75 eurot ravimitele kulutatud summa + 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Priit Oja vaidles tsiviilhagile täies ulatuses vastu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. JJ põhjendab oma varalise kahju nõuet sellega, et tal olid seoses tervisekahjustuste tekitamisega väljaminekud ravimitele 42.75 eurot. Nimetatud summa kulutamine kannatanu poolt on tõendatud toimikus (lk 35-36) olevate kviitungitega. Kuivõrd kannatanul tekkisid ravimitega ja arsti visiidiga seotud kulutused P.Oja õigusvastase käitumise (peksmise ) tagajärjel on olnud J.J i vastavad kulutused asjakohased ja põhjendatud ning selles ulatuse tuleb J.J i hagi rahuldada. JJ põhjendab oma saamata jäänud töötasu nõuet sellega, et puududes ühe kuu töölt jäi tal saamata aastapreemia 750 eurot ja 210 eurot sai ta vähem seoses sellega, et haigekassa ei hüvita haiguslehel olles mitte täistöötasusummat. Kannatanu sõnade kohaselt oli tema kuusissetulek 9000 krooni (575.20 eurot), mida kinnitab ka AS IT tõend (lk 34). Ravikindlustusseaduse § 54 lg 1 p1 kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral. Seega vastavad tõele kannatanu ütlused, et haigekassa ei hüvitanud talle töölt puudutud aja eest täit summat. Puuduvad aga andmed selle kohta, kui palju täpselt haigekassa on JJ haiguslehel oldud aja eest hüvitanud. Kannatanu ei ole oma väiteid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu nõue 210 euro hüvitamiseks seoses töölt puudutud aja tõttu saamata jäänud töötasuga jätta rahuldamata. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis kinnitaks, et kannatanu ütlusi, et seoses haiguslehel viibimisega jäi tal saamata aastapreemia. Puuduvad andmed selle kohta, et AS IT üldse aastapreemiat 2010 aastal maksis. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu nõue 750 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata. JJ põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et kuidagi kompenseerida seda stressi, mis ta on seoses vahejuhtumiga saanud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 23.12.2010 vahejuhtumi käigus tekitas Priit Oja JJ tervisekahjustusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus. Arvestades JJ tekitatud tervisekahjustuste iseloomu (ei ole püsiva iseloomuga ega põhjustanud millegagi elukvaliteedi langust) ja nendega tekitatud 5 eeldatavat valu suurust, Priit Oja süü suurust, rikkumise laadi ja raskust ning poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekitamises (lõi süüdistatava autot, mis tingis järgnenud peksmise) leiab kohus, et põhjendatud on mõista JJ mittevaralise kahju hüvitisena 1500 eurot, mis kuulub Priit Ojalt väljamõistmisele. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Priit Oja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Priit Oja iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht ja tema enda sõnade kohaselt ka töökoht, mistõttu on tal olemas kindel sissetulek, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahalise karistusega, arvestades, et Priit Oja paralleelselt töötamisega õpib on põhjendatud
Kriminaalasja materjalides on teatis kahtlustatava Priit Oja keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2010 aastal (lk 32). Lk 33 on küll MTA andmed kahtlustatava sissetulekute kohta 2009 aastal, kuid puudub arvutus kahtlustatava keskmise päevasisetuleku ja elatustaseme kohta 2009 aastal.
lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvutatud tulumaks. Kriminaalasja toimikus olevatest materjalidest (tehtud toimingud) ja süüdistusakti lisast nähtub, et kriminaalasja menetlust on alustatud 23.12.2010 aastal, mis tähendab, et süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamise aluseks tuleb võtta 2009 aasta, mitte 2010. Kohus leiab, et olukorras, kus on täitmata KrMS prg. 220 lg 1 nõuded ja arvutamata on keskmine päevasissetulek, tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast. KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 435 eurot riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Priit Oja
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.20 eurot), mis moodustab 320 eurot. Süüdi tunnistada Priit Oja
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.20 eurot), mis moodustab 640 eurot.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.20 eurot), mis moodustab 640 eurot. Vastavalt
lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega Priit Oja poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 64 eurot. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939 Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 6 Välja mõista Priit Ojalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Väljamõistetud sundraha tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Välja mõista Priit Ojalt JJ (arvelduskonto nr XXXXXXX) kasuks 1542.75 eurot. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.märtsil 2012 Kohtunik Liina Pohlak 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.