Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Viktor GRIGORJEV - isikukood: 34201030239, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: Xxx; pensionär; varem kriminaalkorras karistatud 1)31.03.1998.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 100 järgi – 5 aastat vangistust; vabanes tingimisi enne tähtaega 20.04.2001.a. katseajaga kuni 25.09.2002.a. 2)28.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; tõkend vahistamine alates 17.08.2011.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 15.08.2011.a.) Kaitsja advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V i k t o r GRIGORJEV KarS
2 Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 15.08.2011.a.
tapmise katse, mis oli toime pandud vähemalt teist korda. Poolte seisukohad 3 Prokurör leidis, et V. Grigorjevi süü oma kasupoja tapmiskatses on tõendamist leidnud ning kuna karistatus eelmise tapmise eest on V. Grigorjevil kustumata, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
tapmine vähemalt teist korda. Seitse torkehaava kannatanu rindkeres, alakõhus ja kaelal kinnitab tapmise tahtlust, need olid korduvad löögid inimese elutähtsatesse piirkondadesse ning neile lisaks vigastused, mis viitavad enesekaitsele. Pärast vigastuste tekitamist ta kannatanule abi ei osutanud. Alles kannatanu palvel järgmisel hommikul läks ta kiirabi kutsuma, kui M. L ei suutnud end liigutada ega püsti tõusta. Nii V. Grigorjevi teoeelne kui teojärgne käitumine viitavad tapmise otsesele tahtlusele. Kuna tegu jäi katse staadiumisse pidas prokurör võimalikuks karistada V. Grigorjevit vangistusega alla sanktsiooni kesmist määra, s.o. 10 aastat vangistust algusega 15.08.2011.a. Kaitsja leidis, et kokku 9 torke-lõikehaava on kannatanule ühise alkoholi tarvitamise ja sõnavahetuse käigus tekitanud V. Grigorjev, see on tõendamist leidnud, kuid tema käitmine tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 p 1 järgi, s.o. eluohtliku kehavigastuse tekitamisena. Isegi kui isik saab aru teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et ta arvestaks võimaliku raske tagajärje saabumisega ning et ta sisimas sellega nõustub. Tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikku äratuntud tagajärge vältida. Eluohtlik oli ainult 1 löök, ülejäänud haavad ei olnud sügavad. Tuleb uskuda V. Grigorjevit, et ta vehkis huupi, ega sihtinud spetsiaalselt ühtegi lööki, et M. L tappa. Ta ei saanud üldse aru, kuhu löögid kannatanut tabasid ning ta ei adunud oma kasupoja tervislikku olukorda. Kergendava asjaoluna palus kaitsja arvesse võtta kannatanule abi andmist, samuti puhtsüdamlikku kahetsust ning süüdistatava kõrget iga. Karistuseks taotles kaitsja KarS § 118 p 1 järgi vangistust sanktsiooni alammääras. Menetluskulud taotles kaitsja enamuses jätta riigi kanda, kuna sissetulekud V. Grigorjevil puuduvad. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused V.Grigorjevi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -Süüdistatav V. Grigorjev võttis omaks, et kõik vigastused kannatanule, oma kasupojale oli tema tekitanud ühise alkoholi tarvitamise ja kakluse käigus. Võõraid isikuid nende korteris sel õhtul või öösel ei viibinud. Ta kahetses toimepandut. Kinnitas, et kasupoega lõi ta pikkade rätsepakääridega. Väitis, et ei sihtinud lööke andes, vaid vehkis valimatult. Ta ei mäletanud seda, et M. Lväljus korterist ja püüdis öösel abi saada. Ta ei mäletanud, et oleks oma käsi või kääre verest pesnud, ei mäletanud, millal ta käärid tagasi sahtlisse pani. Hommikul ärgates palus M.L kiirabi kutsuda, sest ei suutnud voodist tõusta ja ta läks kiirbaisse helistama oma kunagise töökaaslase, samas majas elava V. K juurde. -Asitõendi vaatlusprotokollist, s.o. hädaabinumbrile tehtud kõnest 15.08.2011.a. kell 12.26 nähtub (tl.53-59; tõlge tl60-63), et kutsutakse kiirabi (räägivad 2 erinevat meesterahvast) XXX korterisse Keilas seoses haavatud noormehega, et haav on 30 mm südame all, haav on ka kõhus. Kõne on kohati arusaamatu. Teine kõne on kell 12.44 ja selle teeb politseitöötaja K.Ruusmaa, kes teatab, et noormehel selles korteris on rindkeres torkehaavad. -Tunnistja Kristi Ruusmaa ütluste kohaselt oli ta patrullis, kui sai juhtimiskeskuselt väljakutse XXX korterisse. Kohal olid nad 1-2 minutiga. Ukse avas alkoholilõhnadega V. Grigorjev ja oli üllatnud, et kohale jõudis politsei, mitte kiirabi. Voodis tekk üle pea, lamas kannatanu, 4 kelle riided olid verega määrdunud, kehal - vasakul kõljel ja kõhupiirkonnas oli näha torkehaavu. Kannatanust oli raske aru saada, kuid ta viitas V. Grigorjevile. Tunnistaja tegi kannatanust ja tema vigastustest fotod (tl.10 - 15) ja kannatanu M. L viidi kiirabiga haiglasse. -Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja tehnilises uuringus (tl.15-42) on fikseeritud vannitoa kraanikausis verekahtlased määrdumised, rõdul plastikust õllepudelid; ühetoalise korteri vaskpoolsel sinisel voodikattel verekahtlane märdumine; parempoolse voodi kõrval on öökapp, millel on maniküürkäärid ning mille sahtlis on suured hallid rätsepakäärid, voodikattel on verekahtlane määrdumine, verekahtlased pritsmed on ka padjal. -Asitõenditena on vaadeldud kannatanu riideid; särgil fikseeritud riidevigastused. Öökapi ülemisest sahtlist leitud kääride üldpikkus on 19,5 cm, tera pikkus on 9,5 cm; tera laius otsast on 1 cm, keskosas 1,7 cm. 8tl.79-86). -Kannatanu M. L haigusloos PERH-ist on fikseeritud uuringud, operatsioon, kokkuvõte ravist (kõhukoopas oli 500 ml verd ja hüübeid, õmmeldi jämesool – tl.87-88). -Isiku ekspertiisiaktis on nr.170 on kohtuars-ekspert A. Adamns andnud arvamuse, et M. Lejal esines 15.08.2011.a. kõhuõõnde tungiv torkehaav alakõhus jämesoolekinnisti vigastusega ning see oli eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanul esinesid ka pindmised haavad vasakul pool kaela eespinnal, rindkere ja kõhu piirkonnas ja vasaku küünarvarre sirutuspinnal; samuti nahakriimustused vasakul küünarvarrel. Vigastused on tekitatud löökidest teravat torkavat otsa omava esemega, võimalik, et kääridega. Vasakul küünarvarrel haavad ja nahakriimustused võisid olla saadud enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Kuna meditsiinidikumentides puudus haavakanalite täpsem kirjeldus, ei olnud eksperdil võimalik kindlaks teha löökide suunda(tl.90 -94). -Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on kannatanu M. L uurimise käigus ära tundnud käärid, milega võõrasise teda korduvalt lõi kõhu piirkonda (tl.96 - 101). -Indikaatorvahendi kasutamise protkolli kohaselt esines V. Grigirjevil 15.08.11.a. kell 12.50 alkoholijoove 1,46 mg/l (tl.108). -Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis 15.08.11 on fikseeritud V. Grigorjevil seljas olnud riided; silmaga nähtavaid vigastusi tal ei esinenud, sellekohaseid avaldusi ta ei teinud (tl.109112). -Harju Maakohtu 31.03.1998.a. otsuse ärakiri (tl.115-116) kinnitab, et V. Grigorjev on süüdi mõistetud KrK § 100 järgi, so. oma kasupoja A L tahtlikus tapmises 25.09.1997.a. (kööginoaga lõi ta kannatanut südame piirkonda, kui viimane oli tema käest ära võtnud pooliku viinapudeli ja sellega rõdule läinud). -V. Grigorjev on varem vägivalne olnud ka oma kasupoja M L suhtes ja seda kinnitab Harju Maakohtu 28.05.07.a. kohtuotsus ja süüdistusakt (tl.117-119): V. Grigorjev lõi M. L noaga vasakusse põske, tekitas valu ja lahtise haava. Otsustest nähtub, et kuriteod om V. Grigorjev ka varasemalt toime pannud alkoholijoobes. Kannatanu M. L ütlustega on tõendatud, et kasuisa V. Grigorjev lõi teda pärast ühis alkoholi tarvitamist ja tüli korduvalt kääridega ning ähvardas ära tappa. Ta oli tüli käigus kasuisale ette heitnud oma venna varasemat tapmist. Ta ei suutnud kasuisa peatada; löömise algul oli ta 5 püsti, pärast voodi peal pikali, kääridega antud hoobis tabasid teda kehasse. Kui tal õnnestus kasuisa kõrvale lükata ja korterist välja minna, püüdis ta abi kutsuda naabrite kaudu, kuid öösel keegi talle ust ei avanud. Ta läks tagasi oma korterisse, vajus voodisse ja kaotas teadvuse. Hommikul ärgates ei suutnud ta end keerata ega voodist tõusta. Palus V. Grigorjevit kutsuda kiirabi ja seda viimane ka tegi, minnes naabrimehe juurde helistama. Haiglas viidi ta koheselt operatsioonile. Tänaseks on ta täielikult paranenud; invaliidsus on talle määratud alates lapseeast. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V. Grigorjev, kes alkoholijoobes oma kasupojaga tülitses lõi teda pikkade käärdidega vähemalt seitsmel korral kõhtu, rindkeresse ja kaela, s.o. inimese elutähtsasse piirkonda, ning lõi sellise tugevusega, et vähemalt ühest löögist oli vigastatud ka siseorganit ehk jämesoolt ning jättis kuni hommikuni kannatanule abi andmata, möönis mistahes tagajärje, s.h. ka kannatanu surma saabumist ning tegutses vähemalt tapmise kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkoleegium oma lahendis 3-1-1-128-06 punktis 6 on sätestanud, et juhtudel, kui isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimumisviisi äärmuslik ohtlikkus. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et isegi siis, kui V. Grigorjev sai aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see seda, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega ka sisemas nõustunud. Lootus, et tagajärg – vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale – ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, see peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (3-1-1-128-06 p 10; 3-1-1-46-11 p.10). V. Grigorjevi käitumisest ei nähtunud aga kohtu arvates mingeid samme, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et ta lootis tagajärje kujunemist vältida. Paljasõnalised on kaitja väited ka selle kohta, et süüdistatav ja kannatanu olid lähedased iskud ning juba seetõttu ei olnud V. Grigorjevil mingit põhjust või kavatsust oma kasupoega tappa. Süüdistatava isikut ja tema elukogemust arvesse võttes tuleb siinkohal märkida, et M. L venna ehk oma teise kasupoja tappis V. Grigorjev 1997.a. üheainsa noalöögiga ning sellist tegu toime pannes oli ta samuti alkohojoobes. Ta teab, et joobnuna muutub ta äärmiselt agressiivseks ja vägivaldseks. Lähedased suhted oma pereliikmetega ei ole takistanud V. Grigorjevi jõhkrat käitumist. Ka M. L on ta varem tekitanud tervisekahjustuse ning teda on selle eest karistatud. 6 Kuna kannatanut pärast haiglasse toimetamist koheselt opereeriti, suudeti ta elu päästa ning tapmine jäi katse staadiumisse. Kuna V. Grigorjevi puhul on tegemist isikuga, kes paneb tapmise, seekord tapmiskatse toime teist korda, siis on õigesti tema käitumine kvalifitseeritud mõrva katsena KarS §
S §-st 56, s.o V. Grigorjevi süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses. Kergendavaks asjaoluks erinevalt kaitsjast ei loe kohus abi andmist kannatanule, sest see peab toimuma vahetult pärast süüteo toimepanemist. V. Grigorjev läks kiirabisse helistama alles järgmisel hommikul ja pärast seda, kui kannatanu oli seda temalt palunud. Samuti ei loe kohus kergendavaks asjaoluks süüteo toimeopanemist kõrges eas isiku poolt, sest 69-aastast V. Grigorjevit ei saa pidada raugaks, kel oleksid esinenud kohanemisraskused keskkonnaga. Süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et kannatanu, kes oli teadlik oma kasuisa agressiivsusest alkoholijoobes, tarvitas ise koos temaga alkoholi ning tuletas meelde ja tegi etteheiteid oma venna tapmise pärast, mis V.Grigorjevit ärritas ning nendevahelise tüli põhjustas. Kuna tegemist oli mõrva katsega ning arvestades konkreetse teo toimepanemise asjaolusid, lähtub kohus KarS § 25 lg-st 6, st süüteokatse puhul võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut ehk karistust kergendada. KarS § 114 näeb mõrva eest ette karistusena 8-20 aastase või eluaegse vangistuse. Kergendatud karistuse ülemmäär KarS § 60 lg 2 kohaselt ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud ülemmäärast ning alammäär KarS § 60 lg 3 ja lg 4 alusel on vastava karistusliigi alammäär; kui aga karistusena on ette nähtud ka eluaegne vangistus, siis karistuse kergendamisel vangistus mitte alla 3 aasta. Seega võib V. Grigorjevile mõrva katse eest mõista karistuse kergendamise korras vangistuse 3 aastast kuni 13 aasta ja 4 kuuni. Arvestades nii V. Grigorjevi süü suurust, samuti tema vanust, aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid, peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega 7 aastat, mis jääb alla kergendatud karistuse keskmist määra. Sellest veelgi leebema karistuse mõistmine, nagu taotlesid kaitsja ja kannatanu, ei ole kohtu arvates võimalik ega põhjendatud, sest juba teist korda on V. Grigorjev rünnanud inimese elu, on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo oma lähedase inimese vastu. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg, mistõttu mõistetud vangistuse alguseks tuleb lugeda V. Grigorjevi kahtlustatavana kinnipidamise päev , s.o. 15.august 2011.a. 7 Tõkend vahi all pidamine tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 725 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel koopiate tegemise kulud, kaks kolmandikku kaitsjatasudest ja sundrahast riigi kanda, sest kõigi menetluskulude täielik tasumine käib V. Grigorjevile ilmselt üle jõu. Asitõendid: Kannatanu ja süüdistatava riided; DNA proovid, plastikust õllepudelid, verekahtlase määrdumisega riidetükk ja DNA proovid kuuluvad hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Toimikusse võetud CD-plaadid salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kahed käärid tagastada kannatanule M. L pärast otsuse jõustumist Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 311313. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.