§-s 175 lg 1 p. 9 sätestatud sundraha - 435 eurot 2)
§-s 175 lg 1 p. 4 sätestatud määratud kaitsjale määratud tasu 38.40 eurot. 3)
§ -s 175 lg 1 p. 5 sätestatud kaitsjale kriminaaltoimiku koopiatest tegemise kulud 0.45 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank, nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-3222 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 1)Käärid, taskulamp – (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) –
2 alusel tagastada omanikule Koit Külale, 2) DNA-proovid – (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas ) –
4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus Koit Küla süüdistatakse selles, et tema, 23.11.2011.a. kella 18:30 paiku, Tallinnas XXXasuva elamu esimesel korrusel lõi TK´it metallist taskulambiga kaks korda vastu paremat ja kaks korda vastu vasakut kätt, nii et kannatanu tundis saadud löökidest füüsilist valu. Seejärel lõi Koit Küla RK´d vähemalt kolm korda sama taskulambiga vastu pead ja lasi gaasi näkku ning lõi RK kääridega vähemalt kaks korda pea piirkonda ja samuti vastu kätt. Oma tegevusega põhjustas Koit Küla TK füüsilist valu ja RK´le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – 4 lõikehaava pealae piirkonnas. Seega Koit Küla, lüües ja kahjustades teise inimese tervist, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otsuse põhjendus Koit Küla ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses, eitades täielikult TK ja RK löömist taskulambiga ja Rein Kartatu löömist kääridega ning neile gaasi näkku laskmist. Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest kääridega löömise osas ning
lg 2 tulenevalt vabaneb kohus selles osas menetluse jätkamisest ning
2 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist, et süüdistatav ja kannatanud elavad ühes majas, erinevatel korrustel ning et nendevahelised suhted on pingelised ja konfliktsed. Vaidlust ei ole selles, et 23.11.2011.a. õhtul tuli Koit Küla alla esimesele korrusele kannatanute ukse taha ja tal oli käes taskulamp. Usutav on süüdistatava poolt öeldud allatuleku põhjus. Nimelt TK ja RK lärmasid, karjusid ja paugutasid uksi, milline tegevus oli ülakorrusele hästi kosta ja häiris süüdistatavat. Ta läks alla neid korrale kutsuma, et rahu saada. Kuna trepikojas ei olnud elektrit, võttis ta valgustamiseks kaasa taskulambi. Süüdistatava ütlused kannatanute väljuhäälse lärmamise kohta on usutavad, sest ka tunnistaja AG poolt kohtus öeldu kohaselt kuulis ta neid samal õhtul eelnevalt omavahel õues valjuhäälselt karjumas. Samuti on TK kohtus öelnud Koit Küla nende ukse taha ilmumise põhjuse kohta, et väidetavalt olevat nad kõvasti uksi paugutanud, nii olevat Koit Küla öelnud. Eeltoodust tulenevalt on usutav, et süüdistatav tõepoolest tuli esimesele korrusele sellepärast, et paluda allkorruse naabreid lärmamine ja uste paugutamine lõpetada, aga mitte nende peksmise eesmärgil. Usutav ei ole süüdistuse väide, et kuna TK sõnul taskulamp ei põlenud, siis järelikult ei olnud see kaasa võetud valgustamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et alumise korruse koridori ja teisele korrusele viiva trepi vahel on uks, mis süüdistatava sõnul on alati suletud. Kuna trepikojas puudus elekter, aga trepist allatulek pimedas on ohtlik, on süüdistatava põhjendus taskulambi kaasavõtmise kohta igati loogiline ja usutav. TK ei näinud oma korteri ukse taga taskulampi põlemas sellepärast, et peale tema poolt korteriukse avamist tuli koridori valgust ja Koit Külal polnud vajadust enam taskulampi põletada. TK sõnul lõi Koit Küla ajal, mil nad koridoris kahekesi olid, talle taskulambiga kaks korda vastu kumbagi kätt. Koit Küla eitab seda. Kohtu hinnangul ei ole Koit Küla selline tegevus usutav ega ole ka tõendatud. Miks peaks süüdistatav, kes tuli kannatanute ukse taha neid vaid korrale kutsuma, hakkama peksma taskulambiga naisterahvast. Kannatanu poolt väidetavat löömist keegi pealt ei näinud, isegi RK mitte, traumapunkti TK ei pöördunud, kuigi neljast löögist peaks kätele vähemalt verevalumid jääma. Politsei poolt vigastuste fikseerimiseks isiku vaatlust ei teostatud nagu seda RK puhul tehti. Seega ei ole ühtki objektiivset tõendit Koit Küla poolt TK löömise kohta. Nö. sõna-sõna vastu olukorras, kus kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb need tõlgendada süüdistava kasuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Koit Küla TK taskulambiga löömise süüdistuses õigeks mõista. Seonduvalt RK taskulambiga pähe löömisega on koridoris sündmuste algusmomendi kohta kannatanute ja süüdistatava ütlused taas vastuolulised. Erinevad on ka kannatanute endi ütlused. TK sõnul tuli RK teisest korteriuksest koridori, küsis, mis toimub, keeras selja ja kohe lõi Koit Küla talle taskulambiga vastu pead. RKütluste kohaselt aga lükkas ta Koit Küla kätega eemale, alles siis keeras selja ja tundis lööke vastu pead. Koit Küla ütlused haakuvad RK ütlustega tema lükkamise osas, kuid edasiste sündmuste osas lähevad tema ütlused kannatanute ütlustest lahku. Nimelt väitis süüdistatav, et peale tema lükkamist välisukse juurde, hakkasid TK ja RK teda peksma, juustest ja kaelaketist tirima ja väänasid taskulambi käest. Kuna kannatanute ja süüdistatava ütlused selle kohta, kes peksmist alustas ja kes keda peksis, on äärmiselt vastuolulised, ei ole kohtul võimalik koridoris toimunu täpseid asjaolusid tuvastada. Kuna RKon ka tunnistanud rüselust, siis asub kohus seisukohale, et mingi kähmlus või rüselus nende vahel seal toimus. Isegi kui uskuda süüdistatavat, et RK ja TK teda lõid, ei ole tõenäoline, et tema vaikselt talus kõike, ei hakanud vastu ega neid vastu ei löönud. Patsiendikaardiga on tõendatud, et RK olid traumapunkti jõudes peas haavad. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et RK seljas olnud kampsun oli verega koos. Koit Küla oletas, et peavigastuse võis RK saada trepist alla kukkmisel, lüües pea vastu trepi nurgas seisnud tulekustutit. Süüdistatav selgitas, et kui ta läks üles oma korterisse, järgnes Rein Karatu talle mööda treppi ja ta lükkas RK trepist alla. 3 Muidugi on võimalik ka selliselt pead vigastada, kuid kohus leiab, et tulekustuti vastu kukkudes ei ole võimalik pähe saada nelja lõikehaava nagu patsiendikaardil märgitud. Seega ei ole see versioon eluliselt usutav. Patsiendikaardil on kirjutatud RK sõnade kohaselt, et haavad on tekitatud kääridega. See on vastuolus tema ütlustega kohtus, kus kannatanu rääkis üksnes taskulambiga löömisest. Riigikohus on lahendis nr. 3-1-1-67-10 öelnud, et patsiendikaart kui dokument tuleb lugeda lubatavaks tõendiks üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud kehavigastusi. Seega tuleb patsiendikaardil olev informatsioon peahaavade tekkemehhanismi kohta jätta tõendina kõrvale. Neid ütlusi oleks saanud kasutada vaid kannatanu usaldusväärsuse kontrollimiseks
lg 3 alusel, kui kannatanu ristküsitluse käigus oleks taotletud nende avaldamist seoses vastuoluga. RK ristküsitlusel keegi kohtumenetluse pooltest patsiendikaardil olevate ütluste avaldamist aga ei taotlenud. Kuna RK peas haavad olid, nende tekitamine iseenda või TK poolt on välistatud, kukkumisel vastu tulekustutit nelja haava saamine ei ole usutav, on kohus seisukohal, et need haavad tekitas talle siiski Koit Küla nendevahelise rüseluse või kakluse käigus ja alles peale seda võttis RKtema käest taskulambi ära. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli taskulambil verekahtlane määrdumine ja kuna taskulambi serv on küllalt terav, on sellega lõikehaavade tekitamine võimalik. Kohtu veendumust Koit Küla poolt RK taskulambiga löömises tugevdab ka asjaolu, et hädaabinumbrile helistades karjus TK vähemalt kaks korda telefoni, et Koit Küla peksis taskulambiga tema mehe pea puruks (helisalvestuse vaatlusprotokoll). Ei ole usutav, et ta nii kiiresti selle versiooni välja mõtles ja telefoni lihtsalt valetas. Kaitsja leidis, et tema poolt esitatud täiendavad tõendid (täitedokument, millel kohtutäituri märge selle kohta, kuidas RK läks Koit Külale kallale ja mitmed politseile tehtud avaldused ja kaebused RK ja TK poolt füüsilise vägivalla tarvitamise kohta) tõendavad hoopiski kannatanute vägivaldsust ning kuna objektiivsed pealtnägijad puuduvad, ei ole Koit Küla poolt taskulambiga löömine tõendamist leidnud. Kohus ei saa kaitsja seisukohaga nõustuda. Koit Küla ja tema ema poolt tehtud korduvad kaebused kannatanute peale ei ole sellisteks tõenditeks, mis välistaksid Koit Küla poolt füüsilise vägivalla tarvitamise. Vastuseks kaitsja teisele väitele objektiivsete pealtnägijate puudumise kohta, tõdeb kohus, et tõepoolest neid ei olnud, kuid on olemas dokumentaalsed tõendid (patsiendikaart, hädaabinumbrile helistamise helisalvestuse vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll), kannatanute ja süüdistatava ütlused, milliseid kõiki kogumis hinnates jõudis kohus veendumusele Koit Küla poolt RKtaskulambiga vastu pead löömise tõendatuses. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu pandud toime kavatsetult. Olles ärritatud esmalt kannatanute lärmist ja uste paugutamisest, seejärel tema füüsilisest lükkamisest R.K poolt ning tekkinud kähmluse ja füüsilise konflikti käigus lõi ta RK taskulambiga vastu pead. See omakorda suurendas kannatanu viha, millest tingitult jooksis ta trepist üles Koit Külale järgi. Selle tõenduseks on trepi juures seinal verega määrdumine. Koit Küla ütluste kohaselt lükkas viimane RKtrepist alla ning vastutasuks sellele laskis RK trepi ja koridori pulbertulekustutist pulbrit täis. Koit Külale esitatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse teda ka RK gaasi näkku laskmises. Prokurör kohtuvaidlustes gaasi näkku laskmisel üldse ei peatunud, süüdistust ei toetanud, samas ka süüdistusest ei loobunud ega palunud ka õigeks mõista. Kohtule esitatud tõenditest ükski ei kinnita Koit Küla poolt RK gaasi näkku laskmist. Kuna süüdistus selles osas on täielikult tõendamata, tuleb süüdistatav selles süüdistuse osas õigeks mõista. Tsiviilhagid TK poolt esitatud tsiviilhagi seisnes moraalse kahju nõudes 250 euro suuruses summas, mis seisnes selles, et ta ei saa magada ja näeb õudusunenägusid. 4 Kuna kohtus ei leidnud TK löömine tõendamist, tuleb tema poolt esitatud moraalse kahju nõue 250 eurot jätta rahuldamata. RK taotles vigastustega seoses töölt puudutud aja eest saamata jäänud tulu hüvitamist summas 2500 eurot. Tsiviilhagi tõenduseks ei ole aga kannatanu esitanud ühtegi dokumenti ja tulenevalt nõude tõendamatusest, tuleb ka tema tsiviilhagi jätta rahuldamata. Karistus Kars § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest sõltub võimaliku karistuse liik ja määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. KarS § 121 sanktsioon näeb karistuse liikidena ette rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et kuriteo tehiolud ja süüdlase isik võimaldavad mõista Koit Külale kergemaliigilise karistuse. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu kohus leiab, et eelnevalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes ei ole vajalik koheselt kohaldada rangemaliigilist karistust. Koit Küla töötab, seega on tal ka võimalus rahalist karistust tasuda. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanu vigastused olid kerged. Patsiendikaardilt nähtub, et mingit erilist arstiabi kannatanu ei vajanud. Traumapunktis haavad üksnes puhastati ja seoti kinni. Kohus arvestab ka seda, et Koit Küla ei olnud eelnevalt plaaninud kannatanu suhtes vägivalda kasutada, ei läinud mitte selle eesmärgiga esimesele korrusele kannatanu ukse taha. Taskulambiga löömine toimus spontaanselt vastastikuse rüseluse käigus. Kohus leiab, et Koit Külale mõistetav rahaline karistus võib jääda alla selle karistusliigi keskmist määra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Koit Küla isikut (varem karistamata), leiab kohus, et rahalise karistuse kohene tasumine täies mahus ei ole otstarbekas. Kohtu arvates piisab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka sellest, kui süüdistatav tasub koheselt üksnes osa talle mõistetavast karistusest ja ülejäänud osa ei pöörata tingimisi täitmisele kolmeaastase katseajaga. Kohus juhindub
Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.