1-09-16339/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16339 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janis Vugti (Vugt) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janis Vugti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud J. Vugt mõisteti süüdi Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel osaliselt suurendati Tartu Maakohtu 15.07.2009 otsusega mõistetud karistuse, s.o 4 aastat 6 kuud vangistust, võrra, s.o 4 kuud vangistust. Liitkaristusena mõisteti J. Vugtile 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.05.2009 ja lõpp 14.03.
4. Viru Maakohtu 16.11.2011 määrusega jäeti J. Vugt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et J. Vugt ei kuulu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele. J. Vugt on korduvalt karistatud, ta ei ole järginud varem kriminaalhooldusnõudeid, sooritas uue kuriteo katseajal. J. Vugti varasemad reaalsed karistused ega käitumiskontrollile allutamine ei ole olnud mõjuv vahend isiku seaduskuulekale käitumisele suunamiseks. J. Vugt on juba üks kord tingimisi ennetähtaegselt vabastatud 2 aasta 3 kuu 4 päevase karistuse kandmisest. Sama karistuse kandmisest teistkordselt vabastamist ei pidanud kohus otstarbekaks. Perekond ja toetavad lähedased olid J. Vugtil olemas ka enne katseajal uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Vugt taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. J. Vugt märgib, et täna on ta teine inimene ning tema senini ärakantud karistus on täitnud oma kasvatusliku rolli ja selle tõestuseks on tema käitumine selle ajavahemiku jooksul. J. Vugt selgitab, et kuriteo toimepanemise ajal tarbis ta narkootikume, millest oli ta sõltuvuses. See oli aga kuritegude toimepanemise põhjuseks. Praeguseks on J. Vugt sellest vabanenud tänu sotsiaalprogrammis osalemisele. Lisaks on sellele palju kaasa aidanud tema elukaaslane ja X-aastane laps. J. Vugt leiab, et tema vabastamisest oleks rohkem kasu. Töötades saaks ta tasuda võlanõudeid, mida on 11 610,79 eurot ning tema peale ei peaks riigieelarvelisi vahendeid kulutama. Ühtlasi oleks hea tema elukaaslasel ja lapsel. J. Vugt juhib tähelepanu, et nii vangla kui ka kriminaalhooldus on toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks viitab J. Vugt vangla poolt toodud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile 2 aasta jooksul – 12 kuni 19 – ning leiab, et see on minimaalne. J. Vugt palub talle anda võimaluse tõestada endale, ühiskonnale ja eelkõige oma perele, et ta suudab ja oskab olla eeskujulik ja seaduskuulekas inimene. Määruskaebuse täienduses märgib J. Vugt, et prokurör ei toetanud tema vabastamist, kuna menetluses oli veel üks lahendamata kriminaalasi. 08.12.2011 on Võrus olevas kriminaalasjas menetlus lõpule viidud kokkuleppe saavutamise teel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Vugti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus on J. Vugti puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata, vaid käsitleb määruskaebuses esitatud peamisi väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Kuigi J. Vugt on määruskaebuses leidnud, et tema suhtes on mõistetud karistus täitnud eesmärgi, on ringkonnakohus seisukohal, et sellesisuline veendumus on käesoleval ajal ennatlik. J. Vugt on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Viimased tema poolt toimepandud kuriteod on olnud samalaadsed – narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteod. Samas on J. Vugt minevikus toime pannud korduvalt ka varavastaseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub J. Vugti poolt väljatooduga, et tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud suurepärane – ta on osalenud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks oli motivatsiooni tekitamine sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, on lõpetanud XXXX eriala, osalenud maleturniiril ja ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Siiski ei anna ringkonnakohtu hinnangul pelgalt J. Vugti suurepärane käitumine vangistuses, arvestades J. -2- Vugti varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, veel olla kindlalt veendunud, et J. Vugti suhtes on sellel korral karistus täitnud eesmärgi.
7. Ringkonnakohus peab J. Vugti suhtes oluliseks riskifaktoriks narkosõltuvust ning selle tõttu ka majanduslikku kindlustatust. J. Vugt on kinnitanud, et ta on narkosõltuvusest vabanenud. Ringkonnakohtu arvates ei tekita J. Vugti nimetatud kinnitus käesoleval ajal veendumust, et J. Vugt on tõepoolest narkosõltuvusest vabanenud ja peab sellesisulist järeldust ennatlikuks. Ühtlasi on ringkonnakohtu arvates väheusutav, et pelgalt sotsiaalprogrammi läbimisega on J. Vugt vabanenud pikaajalisest narkosõltuvusest. Kuigi kahtlemata võivad erinevad sotsiaalprogrammid motiveerida isikut oma käitumist ja elustiili muutma, on sõltuvuskäitumisest vabanemiseks oluline eelkõige isiku tegevuse vastavusse viimine tema sõnadega, järjekindlus ning enesedistsipliin. Ringkonnakohtu arvates mõjutab suuresti J. Vugti majanduslikku olukorda ka tema sõltuvuskäitumisest vabanemine. Majandusliku kindlustatuse osas peab ringkonnakohus kahtlemata positiivseks, et J. Vugtil on vabaduses garanteeritud töökoht ja J. Vugt on motiveeritud võlanõudeid tasuma, nagu ka asjaolu, et J. Vugtil on lähedaste moraalne ja materiaalne toetus, kuid peab vajalikuks rõhutada, et J. Vugtil on tasumata võlanõudeid suures ulatuses, s.o rohkem kui 11 000 eurot. Samuti peab ringkonnakohus märkimisväärseks, et J. Vugt ei ole vastu võtnud vangla poolt pakutud töökohta.
8. Lisaks eelmärgitule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 kuulub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine üksnes kohtu pädevusse ning sealjuures ei ole kohtule siduvad erinevate asutuste või menetlusosaliste soovid.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Vugti tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb J. Vugt jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau