1-11-9064 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9064 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Kungla määruskaebus Tartu Maakohtu
- detsembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata Margus Kungla taotlus riigi õigusabi määramiseks Tartu Maakohtu
- detsembri 2011 määruse peale määruskaebuse koostamiseks
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Margus Kungla määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
- Põlva Maakohtu 19.09.2005 otsusega mõisteti Margus Kungla süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning karistati vangistusega 10 aastat. Karistusaja algus 01.03.2005 ja lõpp 28.02.
- Tartu Vangla esitas 17.08.2011 kohtule esildise M. Kungla karistuse kandmisest vabastamiseks seoses M. Kungla parandamatult raske haigusega. Tartu Maakohus määras Margus Kungla tervisliku seisundi väljaselgitamiseks isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Tartu Maakohtu 12.12.2011 määrusega jäeti Margus Kungla vabastamata Põlva Maakohtu 19.09.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Sama määrusega jäeti Margus Kungla Põlva Maakohtu 19.09.2005 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 29.12.2011 saabus Tartu Ringkonnakohtusse M. Kungla määruskaebus Tartu Maakohtu 12.12.2011 määruse peale koos riigi õigusabi taotlusega. Taotluse järgi soovib M. Kungla riigi õigusabi seoses tema vanglast vabastamise taotluse lahendamisega parandamatult raske haiguse tõttu. Esimese astme kohtu määruse sisu
- Määruse põhjenduste järgi on M. Kungla talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Maakohus tuvastas, et ekspertiisiakti nr 7 kohaselt on M. Kunglal diagnoositud ja läbipõetud XXXX koos tüsistustega (XXXX, XXXX ja XXXX), tegemist on raske parandamatu haigusega. Samas on eksperdid arvamusel, et M. Kungla tervislik seisund võimaldab tal kanda vanglakaristust, kui talle on tagatud pidev medikamentoosne ravi, säästev režiim ja võimalusel kiiresti kättesaadav arstiabi. KarS § 79 lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmisest vabastada, kuid seejuures peab kohus arvestama toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. M. Kungla on süüdi mõistetud KarS § 114 p 1 järgi kuriteo eest, mis seisnes oma elukaaslase piinaval ja julmal viisil tapmises. Kohus pidas põhjendatuks M. Kunglat karistada 10 aasta pikkuse vangistusega, millest käesolevaks hetkeks on kantud üle 6 aasta. M. Kunglat on viimase aasta ja 5 kuu jooksul distsiplinaarkorras karistatud 5 korda, muuhulgas ka kartseriga vanglateenistuja suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Maakohus leidis, et kuigi M. Kungla põeb rasket parandamatut haigust, ei ole tema karistuse kandmisest vabastamine põhjendatud. Vanglas on võimalik tagada M. Kunglale medikamentoosne ravi ja säästev režiim. Samuti on vanglas olemas meditsiiniosakond, kus M. Kungla võib saada kiiresti kättesaadavat arstiabi. M. Kungla tervislik seisund ei ole hetkel selline, mis arvestades tema poolt toimepandud väga rasket kuritegu ilmtingimata tingiks tema karistuse kandmisest vabastamist. Maakohus asus seisukohale, et M. Kunglat ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastada. Sellise raske kuriteo puhul tuleks süüdimõistetul ära kanda valdav enamus õiglaselt mõistetud karistusest. Samuti on viimase pooleteise aasta jooksul ilmnenud M. Kungla käitumises probleemid seoses õiguskuuleka käitumisega. Olukorras, kus isikut on 1,5 aasta jooksul olnud alus karistada 5 korda distsiplinaarkorras, on ilmne oht, et isikul võib ka vabaduses tekkida probleeme õiguskuuleka käitumisega. Ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks eelduseks on süüdimõistetu laitmatu käitumine vangistuse tingimustes. Maakohus pidas vajalikuks märkida ka asjaolu, et M. Kungla puhul on täheldatav eneseõigustuslik käitumismudel ja oma probleemide mittetunnistamine. Ka kohtuistungil avaldas süüdimõistetu korduvalt, et nii toimepandud kuriteo asjaolud kui ka tema distsiplinaarkaristamise asjaolud pole kajastatud õigesti. Sellise suhtumise puhul võib süüdimõistetul kergesti tekkida probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisel. Maakohus leidis, et arvestada tuleb ka seda, et M. Kunglal puudub vabanemisel ka elamiskõlblik eluruum. Kohtule esitatud andmete kohaselt puuduvad XXXX külas asuva talu elumajal uksed ja aknad ning hoone ei ole elamiskõlblik. Kohtuistungil viitas M. Kungla võimalusele elada XXXX tuttavate juures, kuid kriminaalhooldajal pole olnud võimalust kontrollida seal elamise võimalikkust ja isikute nõusoleku olemasolu. Eeltoodud põhjustel ei pidanud maakohus võimalikuks M. Kunglat ennetähtaegselt vabastada. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3.M. Kungla esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist vangistusest. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti leidnud, et vanglas on võimalik tagada vajalik medikamentoosne ravi ja säästev režiim. Tegelikult puudub vanglal südamehaiguste arst ja keegi arstidest ei taha võtta vastustust. M. Kunglale määratud ravimid ei sobi koos võtta ning need tekitavad halba enesetunnet. Vanglas tuleb ta oodata arsti konsultatsioonile pääsemist 10 päeva. Kui M. Kungla jättis ära ühe ravimi võtmise, kadus ära ka halb enesetunne. Kuna M. Kungla viibib koos teise kinnipeetavaga ühele inimesele ettenähtud kambris, on seal õhupuudus ning võimalust värske õhu kätte pääseda ei ole. Samuti ei ole vanglas võimalik pidada säästvat režiimi. Samuti ei ole nõus vanglaarstid teda vanglas tööle lubama, mistõttu ei saa ta enam maksta oma talu hüpoteeki ning seega ähvardab teda talust ilmajäämine. Vald on lubanud talle anda sotsiaalkorteri ajaks, mil ta suudab ehitada oma talu elamiskõlblikuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Esmalt lahendab ringkonnakohus M. Kungla riigi õigusabi taotluse
(4), seejärel M. Kungla määruskaebuse (5, 5.1; 5.2).
- Ringkonnakohus leiab, et puudub alus M. Kunglale riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. M. Kungla on koostanud ise ja esitanud tähtaegselt määruskaebuse Tartu Maakohtu 12.12.2011 määrusele, ta osales asja arutamise kaugkohtuistungil ja ta oli võimalus anda selgitusi ja esitada taotlusi. Samuti oli tal võimalik kuulata kohtuistungil eksperdi ütlusi. Samal kohtuistungi arutati ka M. Kungla vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning M. Kungla on 24.10.2011 kirjalikult kinnitanud, et ta ei soovi kohtuistungil kaitsja osavõttu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades ülaltoodud asjaolusid puudub vajadus M. Kunglale riigi õigusabi võimaldamiseks selleks, et koostada ka kaitsja poolt määruskaebus Tartu Maakohtu 12.12.2011 määrusele. M. Kungla on esitanud määruskaebuse, milles ta on selgelt väljendanud oma taotluse ja taotluse põhjenduse, mistõttu tulenevalt asja sisust ja keerukuse astmest ei ole vajalik täiendava määruskaebuse koostamine ja esitamine kaitsja poolt. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kuna KrMS § 390 lg 3, lg 4 ja lg 41 alusel kuulub M. Kungla määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, ei ole vajalik kaitsjat ka ringkonnakohtu istungile. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 tuleks riigi õigusabina määratud kaitsja koostatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel hüvitada M. Kunglal ka kaitsjale määratud tasu ja kulud.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. 5.
- KrMS § 425 lg 1 järgi juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku (KarS) § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. KarS § 79 lg 1 järgi parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. -3- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on arvestanud M. Kungla parandamatu haiguse tõttu karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel Lõuna-Eesti Kohtuarstliku ekspertiisisakonna komisjoniekspertiisi akti nr 7 eksperdiarvamuse põhjendustega ja tulenevalt KarS § 79 lg 1 M. Kungla poolt toimepandud kuriteo asjaoludega ning on põhjendatud leidnud, et vanglas on võimalik tagada M. Kunglale nii medikamentoosne ravi ja säästev režiim ning M. Kungla tervislik seisund ei ole hetkel selline, mis arvestades tema poolt toimepandud väga rasket kuritegu tingiks karistuse kandmisest vabastamist. M. Kungla on 12.12.2011 kohtuistungil kinnitanud, et ei kurda tervise üle ning kui ta muutis ravimite manustamise aega, paranes ka enesetunne. Samuti peab M. Kungla oma tervist selliseks, mis võimaldaks tal vabanemisel jõukohast tööd teha. Samuti selgub 12.12.2011 kohtuistungil Tartu Vangla esindaja antud ütlustest, et vanglas on M. Kungla tervisliku seisundi stabiilsena hoidmiseks tingimused olemas. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruse tühistamise aluseks ei saa olla määruskaebuse esitaja väide, et vanglas puudub südamehaiguste arst ning tal tuleb oodata arsti vastuvõtule pääsemisega 10 päeva. Seonduvalt määruskaebuse esitaja eeltoodud väitega märgib ringkonnakohus, et vastavalt vangistusseaduse §-le 49 on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, vangla arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on M. Kunglale vangistuse kandmise ajal ette nähtud tervishoiuteenuse kättesaadavus ning ravi võimalused. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka vabaduses viibivate isikutel tuleb erialaarsti vastuvõtule pääsemiseks sageli oodata nädalaid või isegi kauem. Küll aga viibib vanglas igapäevaselt meedik ning vajadusel on tagatud ka hospitaliseerimine kiirabiga. 5.
- Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ehkki M. Kungla on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja, on vanglas osalenud sotsiaalprogrammides ja majandusabitöödel, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult pööranud olulist tähelepanu toimepandud kuriteole. M. Kungla kannab karistust väga raske I astme isikuvastuse kuriteo - tapmise eest piinaval või julmal viisil. M. Kungla on käesolevaks ajaks Põlva Maakohtu 19.05.2005 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 6 aastat ja 10 kuud vangistust, mis on vähem kui KarS § 114 sanktsiooni miinimummäär 8 aastat vangistust. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et süüdimõistetu vabastamine arvestades tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja raskust oleks antud hetkel ennatlik. M. Kungla suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab kohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Maakohus on leidnud, et arvestades M. Kungla ennastõigustavaid seisukohti kohtuistungil võib M. Kunglal sellise suhtumise puhul tekkida kergesti probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisel. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. M. Kungla karistusaja pikkus võimaldab kohtul ka tulevikus kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. -4- Tulenevalt ülaltoodust jätab ringkonnakohus M. Kungla taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata, vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -5- Maarika Kuusk