1-11-396/26

1-11-396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-396 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Hermo Kaasiku määruskaebus Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Hermo Kaasiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõisteti Hermo Kaasik süüdi KarS § 184 lg 1, § 418 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. Karistusaja algus 27.07.2010 ja lõpp 27.09.
5. Viru Maakohtu 17.11.2011 määrusega jäeti Hermo Kaasik temale Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta H. Kaasik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka vangistuses viibib ta teist korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt vabastati H. Kaasik Harju Maakohtu 14.05.2008 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Sellele vaatamata jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas tahtliku raske narkokuriteo toimepanemise eest. H. Kaasikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuid H. Kaasik ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus asus seisukohale, et kuigi formaalsed alused vabanemiseks (elu- ja töökoha olemasolu, elukoha sobivus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele) on olemas, ei ole kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekat käitumist vabaduses. Maakohus leidis, et ka sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Hermo Kaasik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi jättis maakohus arvestamata, et H. Kaasik ei ole varem katseaja tingimusi rikkunud ning ka kriminaalhooldaja toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on rõhutanud vaid negatiivseid asjaolusid ning jättis arvesse võtmata, et H. Kaasik on algusest peale oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, samuti andis ta vabatahtlikult välja tulirelva. H. Kaasik kahetseb narkokuritegu ning kinnitab, et narkootikumid olid tal ainult enda tarbeks ning ta ei ole neid kellelegi edasi andnud. H. Kaasiku perre sündis 15.10.2010 laps ning praegu on naine kahe väikese lapsega kodus. Kuna H. Kaasikul on vabanemisel olemas elukoht, korralik töökoht ja sissetulek, saab ta ennetähtaegse vabanemise korral toetada oma lähedasi ning tasuda kohtukulusid. H. Kaasik palub anda talle võimalus tõestada, et ta suudab elada seadusekuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Ringkonnakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 14.01.2004 otsusega karistati H. Kaasikut 4 aasta 9 kuu ja 4 päeva vangistusega. Harju Maakohtu 14.05.2008 määrusega vabastati H. Kaasik tingimisi enne tähtaega, kuid juba lühikese aja pärast peale katseaja lõppemist pani ta toime narkootikumidega ning lõhkeaine ja tulirelva ebaseadusliku valdamisega seotud -2- kuriteod. Sellest järeldub, et H. Kaasiku suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et H. Kaasik hoidub vabaduses süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. H. Kaasiku suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning käesoleval aastal on teda kaks korda karistatud kartseriga. H. Kaasiku suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks tema väite, et ta on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru vangla küll toetab H. Kaasiku ennetähtaegset vabastamist, kuid vangla iseloomustuses on leitud, et H. Kaasiku kuritegude dünaamika on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja vangla on hinnanud H. Kaasiku poolt vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 29%. Samuti on vangla pidanud H. Kaasiku probleemitaju puudulikuks, teisi süüdistavaks ja ennastõigustavaks. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud, millest tulenevalt ei pidanud õigeks H. Kaasiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on H. Kaasikut iseloomustavate andmetena välja toonud tema varasema karistatuse, toimepandud kuritegude raskuse, ühiskonnaohtlikkuse, kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu ning leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise seisukohaga. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -3- Aarne Sarjas