1-10-13665/14

1-10-13665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13665 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Agu Vahtramäe määruskaebus Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Agu Vahtramäe määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 11.04.2006 otsusega mõisteti Agu Vahtramäe süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistati 7 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 15.08.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaja algus 09.06.2005 ja lõpp 23.05.
5. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti Agu Vahtramäe Tartu Maakohtu 11.04.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole võimalik A. Vahtramäed tingimisi enne tähtaega vabastada. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Esimest korda karistati teda varguse eest ning järgneval kordadel seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest alaealise suhtes. Kuigi ta vabastati Põlva Maakohtu 15.08.2003 otsusega mõistetud karistusest tingimisi KarS § 74 alusel, pani ta katseajal ikkagi toime uue I astme seksuaalkuriteo – alaealise vägistamise. Maakohus tuvastas, et A. Vahtramäel on kalduvus eelkõige seksuaalkuritegude toimepanemisele ning kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha olemasolu ning kriminaalhooldusele allutamine. Nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib A. Vahtramäe puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ning see on suhteliselt kõrge. Maakohus leidis, et süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab ka asjaolu, et A. Vahtramäed on vangistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. See näitab, et süüdimõistetu ei ole isegi range järelevalve tingimustes suutnud alluda kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhoolduse ajal jätkuvalt kaheldav vaatamata selle, et ta võib saada vallalt elamispinna. Maakohus asus seisukohale, et korduvalt alaealise suhtes seksuaalkuritegusid toimepannud isikut, kes omab ka vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Vahtramäe esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi tuleb maakohtu määrus tühistada põhjusel, et tema ennetähtaegset vabastamist arutas sama kohtunik, kes teda ka süüdi mõistis. A. Vahtramäe ei tundunud kohtunik L. Käisi kohtuistungil ära, seetõttu ei esitanud ta kohtuistungil taandust kohtuniku vastu. A. Vahtramäe kinnitab, et ta on ise ohver ja kannatanu ning teda sunniti ennast süüdi tunnistama. Harju Maakohtu 26.10.2010 määrusega jäeti ta ennetähtaegselt vabastamata põhjendusel, et tal puudub elukoht, kuid nüüd, kui tal on elukoht, jäetakse ta ikkagi vabastamata. A. Vahtramäe kinnitab, et distsiplinaarkaristused on põhjustatud ülbetest vanglaametnikest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 49 lg 1 järgi on kohtunik kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtunik L. Käis ei ole teinud varem A. Vahtramäe suhtes kohtulahendit, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud ning käesoleval juhul ei arutata enam üldse A. Vahtramäe süüküsimust, seetõttu ei olnud alust kohtunik L. Käisi taandamiseks A. Vahtramäe ennetähtaegse vabastamise arutamisest. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku -2- ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud (varasem karistatus, toimepandud kuriteo raskus, kehtiv distsiplinaarkaristus), millest tulenevalt maakohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada A. Vahtramäed uusi kuritegusid mitte toime panema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. A. Vahtramäel on kalduvus eelkõige seksuaalkuritegude toimepanemisele ning vaatamata sellele, et ta kandis tingimisi karistust KarS § 142 lg 2 järgi, pani ta katseajal toime uue samalaadse I astme kuriteo. A. Vahtramäe kinnitas 21.12.2011 kohtuistungil, et ta eitab kuriteo toimepanemist ning määruskaebuses väidab, et hoopis tema on ohver ja kannatanu. Seega ei ole A. Vahtramäe mõistnud oma teo õigusvastasust ning ta ei ole teinud mõistetud karistusest järeldusi. Kinnipeetava iseloomustuse järgi eitab ta ka alkoholisõltuvust ning ei soovi selle probleemiga tegeleda. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt ülaltoodust ei saa A. Vahtramäe puhul käesoleval ajal asuda seisukohale, et ta on motiveeritud varasemat käitumist muutma ja elama edaspidi seaduskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et A. Vahtramäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta prokurör. Seoses määruskaebuses viidatud asjaoluga, et maakohus on kinnipeetava suhtes otsustust tehes jätnud arvestamata, et A. Vahtramäel on nüüd vabanemise korral elukoht olemas, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi elukoha olemasolu ei garanteeri, et A. Vahtramäe ei pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestada tuleb ka seda, et A. Vahtramäel puudub töökoht ning tal ei ole toetavat sotsiaalvõrgustikku. Ringkonnakohus märgib, et garanteeritud töökoha ning kindla sissetuleku olemasolu on aga äärmiselt oluline tagamaks kinnipeetava jäämist seadusekuulekale teele. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida A. Vahtramäe käitumist õiguskuulekuse suunas. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -3- Mati Kartau