1-08-13377/162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13377 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raul Asnovitši (Asnovitš) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raul Asnovitši määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R. Asnovitš mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust, ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti R. Asnovitšile karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 23.07.2008 ja lõpp 23.07.
4. Viru Maakohtu 12.11.2011 määrusega jäeti R. Asnovitš tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R. Asnovitš ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele. Esmalt arvestas kohus toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus märkis, et tegemist oli narkoainete suures koguses piiriülese käitlemisega ning isik oli rahvusvaheliselt tagaotsitav. R. Asnovitš organiseeris kuritegeliku grupi narkoainete transportimiseks Argentiina Vabariigist Hispaania Kuningriiki ja sealt edasi Eestisse, kus jagas seda kaassüüdistatavatele. Kuritegelikus grupis oli R. Asnovitšil juhtiv roll. Kokaiini transportimine oli tema poolt korraldatud kaassüüdistatavate siseorganites, pannes sellega suurde ohtu kaassüüdistatavate, kellest üks oli temast noorem, vaevalt XX-aastaseks saanud noormees, elu. Arvestades ohtu, mida kujutab endast narkootilise aine – kokaiini – sissetoomine ja levitamine Eestis, leidis kohus, et nii raske rahva tervise vastase kuriteo toimepanemise eest ennetähtaegne vabastamine ei ole kohane. Lisaks leidis kohus, et R. Asnovitši korralik ülalpidamine vanglas ei kaalu üles seda tekkida võivat kahju, mida ta 1 kg kokaiini toimetamisega Eestisse oli valmis tegema. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Asnovitš taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Asnovitši hinnangul ei ole asjaolu, et ta oli rahvusvaheliselt tagaotsitav, põhjus, mis takistaks tema ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi selgitab R. Asnovitš, et ta oli rahvusvaheliselt tagaotsitav, kuna talle ei olnud võimalik edastada kutset uurimistoimingute alustamiseks seoses äraolekuga Eestist. R. Asnovitš märgib, et narkootilist ainet jagasid tema ja kaassüüdistatavad omavahelisel kokkuleppel võrdsetes osades ning seda ei otsustanud ainult R. Asnovitš. Ühtlasi selgitab R. Asnovitš, et isikuid, kelle kaudu tema narkootilist ainet vahendas, ei õnnestunud valenimede kasutamise tõttu tuvastada. Seega vahendas tema läbi kolmandate isikute, mitte kaassüüdistatavate. Samuti ei nõustu R. Asnovitš, et temal oli kuritegelikus grupis juhtiv roll. R. Asnovitš märgib, et enne Eestisse jõudmist jagati kokaiin omavahel 300 grammisteks kogusteks, mistõttu kontrollis tema 300 grammi kokaiini, mitte 1 kg. R. Asnovitš viitab Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 osundatule, et vangistatu õiguspärane käitumine vangistuse ajal on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus ei ole arvestanud R. Asnovitši head käitumist vangistuses ja teda vabaduses ootavaid elutingimusi ning võimalust jätkata pooleliolevaid õpinguid (elukoht, lähedaste toetus, õppekoht). R. Asnovitš rõhutab, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kohus jättis tähelepanuta, et R. Asnovitš on kriminaalkorras karistatud esmakordselt ja ka vangistuses esmakordselt. Samuti on ta vangistuse ajal tõendanud oma seaduskuuleka käitumisega, et on asunud paranemise teele. Seega on karistuseesmärk saavutatud. Ühtlasi viitab R. Asnovitš, et uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on väga madal – 8%. R. Asnovitši hinnangul on võimalik riski maandada kriminaalhoolduse käigus. R. Asnovitš mõistab hukka oma varasema käitumise ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Asnovitši vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus, leides, et R. Asnovitš ei kuulu tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele, on lõpptulemusena õigesti hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -2-
6. R. Asnovitš on esmalt määruskaebuses selgitanud maakohtu poolt väljatoodut tema poolt toimepandud kuriteo asjaolude kohta. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt märgituga ning leiab, et maakohus on kuriteo asjaolude kirjeldamisel lähtunud R. Asnovitši suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse sisust. Kuna R. Asnovitš mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, tuleb arvestada süüdistuse sisuks olevaid asjaolusid, mille alusel isik süüdi mõisteti. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei kuulu süüdimõistmise aluseks olevad asjaolud vaidluse esemeks.
7. R. Asnovitš on põhjendatult viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-91-
8. Ringkonnakohus nõustub, et kahtlemata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal. Seega peab ringkonnakohus positiivseks, et R. Asnovitšil puuduvad distsiplinaarkaristused, nagu ka asjaolusid, et R. Asnovitš on vangistuses töötanud (sh töötab käesoleval ajal) ja õppinud ning läbinud sotsiaalprogrammi. Ühtlasi ei pea ringkonnakohus riskiks R. Asnovitši varasemat elukäiku, kuivõrd R. Asnovitš ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud.
9. Eelmärgitust olenemata peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kohtul tuleb hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning seejärel otsustada vastavalt isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine või vabastamata jätmine. Kuigi ringkonnakohus leidis, et R. Asnovitši puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei võimalda kohtu hinnangul R. Asnovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud, nagu ka riskifaktorid tulenevalt R. Asnovitši majanduslikust olukorrast (suures ulatuses tasumata nõudeid, vabaduses kindla töökoha puudumine), kuivõrd kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli R. Asnovitšil majanduslik kasu. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda, mistõttu on süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine selgelt erandlik. Ringkonnakohtu hinnangul R. Asnovitši puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Asnovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning R. Asnovitš tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3- Mati Kartau