1-11-6499/11

(11230102086)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud Erki Pärm, Kristo Kallas Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi Galina Tihhonovitš’i süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav GALINA TIHHONOVITŠ, isikukood: 46502180266 46502180266; elu- või asukoht: viibib vahi all Vanglas (xxx); kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: puudub; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.06.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel vangistusega 5 kuud 29 päeva katseajaga 3 aastat väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine, vahistamine alates 12.02.2011.a. Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Galina Tihhonovitš KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud. 1 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 27.06.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Galina Tihhonovitš’i kinnipidamisest, s.o. alates 12.02.2011.a. Galina Tihhonovitš’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. VT poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista Galina Tihhonovitš’ilt välja VT kasuks 600 eurot, mis kanda arveldusarvele nr 10022060023008 (Viktoria Tsherkassova) SEB Pangas. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Galina Tihhonovitš’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1055,43 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise- ja psühholoogilise kompleksekspertiisi eest 734,98 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-6499, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 3 CD-plaati salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; kööginuga, poekott, vest – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 25.01.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 2 SÜÜDISTUSE SISU Galina Tihhonovitš’it süüdistatakse selles, et tema 12.02.2011 kella 00:00-00:30 paiku Harjumaal Rae vallas Xxx, ühise alkoholi tarbimise käigus tekkinud tülis lõi enda elukaaslast AT ühel korral kööginoaga tugeva löögiga südame piirkonda, tekitades AT eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul pool südame vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust ja ägeda südamepuudulikkusega, mille tõttu viimane suri sündmuskohal. Süüdistusakti kohaselt, teise inimese tapmisega pani Galina Tihhonovitš toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas tunnistas süüdistatav Galina Tihhonovitš end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi, kuid selgitas kohtus, et ta viibis tapmise ajal hingelise erutuse seisundis. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu VT, tunnistajad JB, GK, AM. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kaitsja vaidles vastu G. Tihhonovitšit puudutavate ettekannete tõendina arvestamisele, leides, et tegu pole tõenditega. Samuti vaidles kaitsja vastu G. Tihhonovitši suhtes tehtud kohtuotsuse avaldamisele, leides, et see ei puuduta antud menetlust. Kõiki ülejäänud tõendeid pidas kaitsja lubatavaks. Kohtu poolt avaldatud tõenditeks olid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 2-36, tl 24-58) - asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabelitega (lk 37, 11-14; 38-43, tl 59, 33-36, 60-65) - surnu ekspertiisiakt (lk 48-61, tl 66-79) - 2 selgitavat ettekannet (lk 62, 63, tl 80-81) - indikaatorvahendi kasutamise protokollid (lk 64, 69, tl 82, 83) - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (lk 65-68, tl 84-87) - karistuste teatis (lk 70-71, tl 88-89) - kohtuotsus (lk 83-85, tl 90-92) - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi akt (lk 112-119, tl 93-100) - Häirekeskuse vastus ja õiend (lk 134, 135, tl 101, 102) - hagiavaldus (lk 104-107, tl 103-106) - kaitsjatasu määramist puudutavad dokumendid (lk 120-127, 143-145; tl 107-114, 115-117) 3 - 2 ümbrikut CD-plaatidega (kokku 2 plaati) sündmuskoha vaatluse ja häirekeskusesse tehtud kõnega, mille vaatamist/kuulamist keegi menetlusosalustest ei soovinud. - asitõendid (vest, nuga, poekott) kastis, mille vaatlust keegi menetlusosalistest ei soovinud. - prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja G. K poolt varem antud ütlused (tunnistaja ülekuulamise protokoll): lk 97 (tl 22) ülevalt

1. rida 11 lauset, alates lausest „ta läks kööki“, lõpeb sõnadega „inimkeha kukkumist“; samuti alt
2. rida 1 lause algusega „Üldse“, lõpeb „kukkus“. Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. - kannatanu VT esitas kohtule kontolaekumise teatise riigi poolt toetuse maksmise kohta (tl 159) Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör palus tõendina mitte arvestada tunnistaja G. K ütlusi, kuivõrd need on vastuolulised, samas isik ka möönis, et joobeseisundi tõttu ei mäleta kõike toimunut. Prokuröri hinnangul ei esinenud G. Tihhonovitš’il teo toimepanemise ajal tugeva hingelise erutuse seisundit, isik tegutses sihipäraselt. Prokuröri sõnul ei oska G. Tihhonovitš temale A. T poolt tehtud väidetavate solvangute kohta selgitusi tuua, omavaheline solvamine oli tavapärane, seega ei saanud see ka üllatuslik olla. Pärast noaga löömist tegeles G. Tihhonovitš noa peitmisega, abi ei kutsunud. Prokurör leidis, et eelnev viitab sellele, et süüdistataval ei esinenud afektiseisundit. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 113 järgi ja karistamist 10 aasta pikkuse vangistusega, millele liita KarS § 65 lg 2 alusel eelmine karistus, mõistes lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, 12.02.2011.a. Samuti palus rahuldada kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja leidis, et G. Tihhonovitš’il esines äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund, mille tingis kannatanupoolne solvamine. Kaitsja palus G. Tihhonovitši poolt toime pandud tegu ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi, mõista selle alusel karistus ning võtta arvesse ka puhtsüdamlikku kahetsust. Kannatanu VT selgitas, et oli tapetu õde. Tsiviilhagi esitab ta 600 euro ulatuses, varasemast tsiviilhagist loobub, kuna riik maksis talle matusetoetust. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, oma viimases sõnas kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. Süüdistatav võttis tsiviilhagi summas 600 eurot omaks. 4 KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohus peab tunnistajate J. B ja A. M ütlusi usaldusväärseteks, tegu on kõrvaliste isikutega, kes ei omanud vihavaenu süüdistatava ega tapetu suhtes. Tunnistaja A. M on politseitöötaja, tunnistaja J. B aga isik, kes oli süüdistatava ja tapetuga sõbralikes suhetes. Seega on J. B ja A. M tunnistajad, kellel puudus igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Ka on antud tunnistajate ütlused kooskõlas teiste tõenditega: näiteks, tunnistaja J. B puhul ühtivad tema ütlused selle kohta, et tapetu oli tugitoolis ka surnu ekspertiisiakti p-s 4 (tl 70) toodud arvamusega selle kohta, et tapetule võidi noavigastus tekitada istuvas asendis. Tunnistaja A. M ütlused selle kohta, et süüdistatav näitas talle ette poekotis olnud nugade ja vesti asukoha, tunnistaja võttis koti vastu, pani esikusse ning andis üle hiljem kriminaalpolitseinikele, on kooskõlalised sündmuskoha vaatlusprotokollis märgituga selle kohta, et poekott vesti ja nugadega leiti korteri esikust (tl 24-25, 33-37). Kohus analüüsib tõendite usaldusväärsuse aspektist ka tunnistaja GK ütlusi. Tegemist oli isikuga, kes viibis mingi aja jooksul 11.02.-12.02.2011.a. korteris aadressil XXX, Vaida alevik, Rae vald, Harjumaa ning oma sõnul tarvitas ta koos A. T ja G. Tihhonovitšiga alkoholi. Tunnistaja sõnul tekkis korteri köögis A. T ja G. Tihhonovitši vahel tüli, ta kuulis karjumist ning millegi kukkumist. Kui ta kööki läks, oli A. T juba köögi põrandal maas. Prokuröri, kaitsja taotlusel avaldati vastuolude tõttu tunnistaja varem antud ütlusi, tunnistaja vastuolusid selgitada ei suutnud. Hilisemalt tunnistaja väitis kohtu küsimustele vastates, ta võis olla joobeastme tõttu nii ebaadekvaatne, et ei mäleta toimunut (tl 144). Selle väite usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et tunnistaja kohtus vastates prokurörile kinnitas, et enne kiirabi saabumist ei saanud ta aru, mis ümberringi toimus (kohtuistungi protokoll lk 16, tl 133). Antud asjaolu – ebaadekvaatsusantud kuupäeval – tuleneb ka teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest: tunnistaja A. M sõnul oli korteri köögis istunud meesterahvas väga tugevas joobeseisundis ning täiesti ebaadekvaatne (kohtuistungi protokoll lk 10-11, tl 127128), nimetatud meesterahvaks oli GK, kellele tunnistaja ka kohtuistungil osundas (kohtuistungi protokoll lk 11, tl 128). Samuti tunnistaja JB andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nägi korteris viibivat purjus G. K (tl 140). Kohus leiab, et tunnistaja G. K poolt kohtus antud ütlused 12.02.2011.a. korteris asukohaga XXX, Vaida alevik, Rae vald, Harjumaa toimunud sündmuste kohta ei ole eelnimetatud põhjustel usaldusväärsed. Tunnistaja G. K ise ja ka teised tunnistajad kinnitasid, et ta oli joobe tõttu ebaadekvaatne, tema ütlused on vastuolulised, ka on tema kohtus antud ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega, nii väitis tunnistaja, et tüli G. Tihhonovitši ja A. T vahel tekkis köögis ja ta nägi köögis A. T maas lamamas (tl 130). Maas köögipõrandal, tulenevalt sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 2-36, tl 24-58) verejälgi ei tuvastatud ning tunnistaja J. B kinnitas, et A. T oli istuvas asendis toas asuvas tugitoolis (tl 140). J. B ütlused on kooskõlas ka surnu ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusega, mille p 4 kohaselt (tl 70) võis A. T asetseda noaga löömise ajal istuvas asendis. 5 Ilmselt üritab tunnistaja G. K distantseerida end toimunud vägivallast. Kohus ei pea eelnimetatud põhjustel antud tunnistaja ütlusi antud korteris toimunu kohta usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Kohtu hinnangul on siiski võimalik tõendina arvestada G. K ütlusi osas, mis puudutab A. T ja G. Tihhonovitši omavahelisi suhteid ja nende elukorraldust, kuivõrd tunnistaja sai neid asjaolusid isikute peretuttavana kuriteole eelnenud pikema ajaperioodi vältel adekvaatselt tajuda. Kohus peab vajalikuks analüüsida ka kahe selgitava ettekande (tl 80, 81) tõendina kasutamise lubatavust. Ettekannete avaldamist taotles prokurör, kaitsja vaidles sellele vastu viidates, et tegu pole tõenditega. Kohus leiab, et kõnealused ettekanded ei ole käsitletavad tõenditena, kuna neis sisalduvad politseiametnike kirjeldused sündmuse kohta, mis pole aga nõuetekohaste tõenditena (ülekuulamise protokollidena) fikseeritud. Kaitsja vaidles kohtuistungil vastu ka süüdistatava suhtes varasemalt tehtud kohtuotsuse tõendina arvestamisele leides, et see ei puuduta antud menetlust. Kohus leiab, et kohtuotsuse väljatrükk on tõendina lubatav, tegu on süüdistatava isikut iseloomustava materjaliga. Kohtuotsusest nähtub, et süüdistatav on varasemalt toime pannud kuriteo sama isiku, A. T , suhtes samadel asjaoludel – lüües teda noaga rindu, milline asjaolu ilmselgelt iseloomustab isikute suhteid ja süüdistava varasemat käitumist ning milline asjaolu on oluline karistuse mõistmisel. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas kuriteos on täielikku tõendamist leidnud ja isiku tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtus on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatav G. Tihhonovitš viibis 12.02.2011.a. õhtul korteris asukohaga XXX, Vaida alevik, Rae vald, Harjumaa. Süüdistatav on kinnitanud, et tarvitas antud korteris (mis oli tema elukohaks) alkoholi ja seal viibisid ka A T ja GK. Süüdistatava viibimist antud korteris 12.02.2011.a. kinnitasid kohtus ka tunnistajad JB, GK, AM, see asjaolu nähtub ka G. Tihhonovitši kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 84). Süüdistatav ei ole eitanud, et just tema lõi A. T noaga rindu. Antud asjaolu nähtub ka teistest kriminaalasjast kogutud tõenditest: sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 24-25, 34-37) ja asitõendi vaatlusprotokollidest (tl 59, 33-36, 60-65) nähtuvalt leiti antud korterist kott, milles olid vesti sisse mässitud 2 nuga, millest üks oli verekahtlase määrdumisega. Antud asjaolu kinnitab ka süüdistatav ise, kes väitis, et pärast A. T noaga löömist peitis ta noa kotti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja politseiametnikust A. M , kelle ütlustes puudub kohtul igasugune alus kahelda, kinnitas, et 12.02.2011.a. sai ta teate toimunust, kohale jõudes olid korteris G. Tihhonovitš ja köögis olev G. K , kes oli ebaadekvaatne, kuna oli väga purjus. G. Tihhonovitš ütles tunnistaja A. M ütlustest tulenevalt selle kohta, et elukaaslane häiris teda, ei lasknud televiisorit vaadata. G. Tihhonovitš ütles talle, et ta oleks pidanud juba esimene kord meest õigesse kohta lööma. Tunnistaja kinnitas, et G. Tihhonovitš näitas ette, kuhu oli enda vesti koos noaga kotiga rõdule peitnud. A. M oli vaadanud kotti ja näinud seal puidust peaga nuga, koti selle sisuga andis üle kriminaalpolitseile, samuti tunnistajana kohtus üle kuulatud J. B ütlustega, millistest nähtus, et G. Tihhonovitš ei tahtnud teda algselt korterisse lubada, kui ta fonolukuga helistas ja küsis, kas ta tuli „kiirabi mängima“. Kui ta sisse lubati, nägi ta tugitoolis olevat A. T ja selgus, et tal on noahaav rinnus. Lisaks kinnitavad A. T noaga rindu 6 löömist ka süüdistatava G. Tihhonovitši enda ütlused, mille kohaselt mäletab ta, kuidas elukaaslase seest noa välja tõmbas (kohtuistungi protokoll lk 33, tl 150). Lisaks eelpool analüüsitud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 2-36, tl 24-58), millest nähtub, et Harjumaal, Rae vallas, Vaida alevikus, XXX asuvas korteri nr 5 elutoas lebab rindkere torke-lõikehaavaga meesterahva surnukeha. Korteri esikus paikneb hall kott, mis on pealt kinni seotud. Kotis on karvane vest, mille all kaks puidust peaga nuga. Ühel noal verekahtlane määrdumine. Samuti nähtub, et verekahtlased määrdumised leiti vannilt, köögiukselt, mobiiltelefonilt, jopelt. Köögis verekahtlasi määrdumisi ei olnud. Lisaks võetud kaasa erinevad esemed, DNA proovid. - asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabelitega (lk 37, 11-14; 38-43, tl 59, 33-36, 60-65), millest nähtub, et korterist kaasa võetud vestil on näha verekahtlaseid määrdumisi. Ka vaadeldi sündmuskohalt võetud. Samuti vaadeldi verekahtlase määrdumisega puidust peaga nuga, mille tera pikkuseks on 12 cm. Noa tera on käepidemest kõverdunud. - surnu ekspertiisiakt (lk 48-61, tl 66-79), milles esitatud eksperdiarvamuse kohaselt oli A T surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke- ja lõikehaav rindkerel vasakul pool südame vigastusega, mis oli eluohtlik tervisekahjustus. Torke-lõikehaav võis olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Tervisekahjustuse tekitamise ajal võis kannatanu olla istuvas asendis nagu oli märgitud G. Tihhonovitši ülekuulamise protokollis. Eksperdiarvamuse kohaselt võis A. T pärast vigastuste tekitamist lühikest aega elada ja aktiivselt tegutseda, see ajavahemik võib olla mõõdetav minutitega. Enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid laibal ka mitteeluohtlikud tervisekahjustused: värsked verevalumid neeru ümbritsevates kudedes ja värske nahamarrastus vasakul küünarvarrel võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma löögist või kukkumisest. Rinnakuluu murd ja mõlemapoolsed roidemurrud võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel, pole välistatud, et G. Tihhonovitši ülekuulamise protokollis märgitud viisil – A. T elustamise käigus. Laiba verest leiti 2,50 promilli etanooli, mis vastab raskele alkoholijoobele. Surm võis saabuda 2-3 päeva enne lahangut (mis toimus 14.03.2011.a.). - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 69, tl 83), millest nähtub, et G. Tihhonovitš oli sündmuskohal kinnipidamise järgselt jätkuvalt alkoholijoobes. - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (lk 65-68, tl 84-87), millest nähtuvalt ei tuvastatud kinnipidamisel 12.02.2011.a. kell 04:15 G. Tihhonovitšil vigastusi ega veremäärdumisi riietel. - karistuste teatis (lk 70-71, tl 88-89), millest nähtuvalt on G. Tihhonovitšit karistatud 1-l korral kriminaalkorras, Harju Maakohtu 27.06.2008.a. kohtuotsusega, millest nähtuvalt on tegemist mitteõiguskuuleka isikuga. - kohtuotsus (lk 83-85, tl 90-92), millest nähtuvalt karistas Harju Maakohus 27.06.2010.a. G. Tihhonovitšit KarS § 121 alusel vangistusega 5 kuud 29 päeva, mis jäeti täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Antud tegu seisnes G. Tihhonovitši poolt A. T noaga rindu löömises. - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi akt (lk 112-119, tl 93-100), mille kohaselt oli G. Tihhonovitš inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud tal teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtimast, seega ta oli inkrimineeritava teo ajal süüdivusseisundis. G. Tihhonovitš on psüühilise seisundi poolest võimeline uurimistoimingutes osalema ning kandma süüdimõistmisel karistust, sundravi kohaldamist ta ei vaja. Eksperdiarvamuse kohaselt ei esinenud tal inkrimineeritava teo toimepanemise ajal füsioloogilist afekti ega muud emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral 7 mõjutanud tema võimet adekvaatselt ümbritsevat tajumast, st ta oli teo toimepanemise ajal võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. Eksperdiarvamuse kohaselt, G. Tihhonovitš oli enda sõnul ärritunud kannatanu solvavatest märkustest, kuid selline seisund ei takistanud tal olemasoleva informatsiooni põhjal soovi korral oma käitumist kontrollimast ja juhtimast. Arvamuse kohaselt ei esine G. Tihhonovitšil vaimse tegevuse häireid, psüühilise arengu mahajäämust. Isikul esineb alkoholisõltuvus ja koos sellega välja kujunenud isiksus- ja käitumishäire. Arvamuse kohaselt, isik on vähese kriitikaga oma hoiakute ja käitumise suhtes, isikut iseloomustab alkoholi kuritarvitamine, agressiivsus-vägivaldus sellega seoses, ühiskonnanormide eiramine. Uuringu ajal ei väljendanud ka kurbust elukaaslase surma suhtes. Eksperdiarvamuses on ka leitud, et G. Tihhonovitš võis ette näha oma tegude tagajärgi. - Häirekeskuse vastus ja õiend (lk 134, 135, tl 101, 102), millede kohaselt helistati meesterahva poolt G. Tihhonovitši kasutuses olevalt telefonilt 12.02.2011.a. kell 01:44:29 häirekeskusesse seoses Vaida alevik, Tartu mnt 39-5 noahaavaga kannatanuga. Häirekeskuse helisalvestise kuulamist kohtuistungil ei taotletud. Süüdistatav väitis kohtus, et ta oli tapmise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis. Kohus peatub pikemalt antud väite analüüsil. Süüdistatav ei olnud oma ütlustes hingelise erutuse seisundi kirjeldamises järjekindel, ta seletas, et sel õhtul tarvitas ta koos oma elukaaslase A. T ja G. K alkoholi. Tal tekkis sõnelus. Süüdistatava sõnul A. T solvas teda, samas ei nimetanud süüdistatav kohtus väljendeid, milliseid solvavaks pidas, siis selgitas ta, et kuulis läbi köögiukse, kuidas A. T toas midagi rääkis ja vastikult naeris. Millest täpsemalt räägiti ta ei kuulnud, kuid väljendi „она“ ja naeru põhjal tegi järelduse, et teda räägitakse taga. Edasist ta enda sõnul ei mäleta, ei mäleta noa võtmist ega sellega löömist, mäletab vaid seda, kuidas elukaaslase seest noa välja tõmbas (kohtuistungi protokoll lk 33, tl 150). Süüdistatava sõnul esines tal sel ajal afektiseisund. Süüdistatav möönis kohtuistungil, et on kergesti ärrituv ning kaldub ka agressiivsusele (tl 148). Süüdistatav seletas ka, et pärast noaga löömist pani ta selle kotti ja viis koti rõdule (tl 152). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti antud vestilt veremäärdumisi (tl 59), mis näitab, et see vest oli G. Tihhonovitšil noaga löömise ajal seljas. Ka kaitsja leidis, et süüdistataval esines tugeva hingelise erutuse seisund kuriteo sooritamise ajal. Kohtus ei leidnud tõendamist süüdistataval tugeva hingelise erutuse esinemine tapmise toimepanemise ajal, tegemist on isiku enda väära hinnanguga oma tegevusele ning püüdega end õigustada ja sellekohaseid ütlusi (hingelise erutuse olemasolu) ei arvesta kohus tõendina, kuivõrd hingelise erutuse seisund ei ole kohtus tõendamist leidnud ja tegemist on isiku väära hinnanguga oma seisundile. Kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistataval oleks esinenud tugeva hingelise erutuse seisund. Arvestada tuleb tõendamist leidnud kuriteo tehioludega (RKKKo 3-1-1-86-04). Kohus viitab, et füsioloogilise afekti puhul on oluline tuvastada, et tagajärje kutsub esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele või vaimsele riivamisele RKKKo 31-1-86-04). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et tapetu oleks kutsunud esile süüdistatavas reaktsiooni, milline oleks tinginud tema tapmise. Füsioloogilise afekti puhul on oluline tuvastada, et tagajärje kutsub esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele või vaimsele riivamisele (RKKKo 3-1-1-86-04, p 9). 8 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi aktist (arvamuse p 5, tl 96) nähtub, et ka ekspert jõudis järeldusele, et süüdistataval ei esinenud temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal füsioloogilist afekti ega muud emotsionaalset seisundit, mis oleksid olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbritsevat adekvaatselt tajumast. Antud arvamuses puudub kohtul alus kahelda, kuna ka kohtus tuvastatud tehiolud kinnitavad, et hingelise erutuse seisundile omaseid tunnuseid ei esinenud. Süüdistatav ise selgitas kohtus, et tüli elukaaslasega tekkis juba toas, tegemist oli ägeda sõnavahetusega, ta leiab, et tal tekkis hingelise erutuse seisnud juba siis, viibides toas. Samas selgitas süüdistatav, et seejärel suundus ta kööki ja hakkas seal telerit vaatama, sealt tuli kontsert, mis teda huvitas. Seega oli ta tavalises seisundis, mis võimaldas tal süveneda kontserdi vaatamisse, seda nautida. Süüdistatav selgitas, et siis tuli kööki A. T , neil võis esineda vaidlus kas suitsude keeramise või muul teemal ja ta lükkas elukaaslase köögist välja ja sulges ukse. Seejärel vaatas ta kontserti edasi. Ka väitis ta, et nii köögis kui ka toas mängisid telerid. Ta kuulis toast vaid üksikuid jutukatkeid elukaaslase ja tunnistaja G. K vestlusest, kuid sai aru, et ilmselt räägib elukaaslane temast, sest kuulis fraasi (она – tema naiss., vene k.) ja kuulis A. T „vastikut naeru“ ja siis läks tuppa (tl 157). Süüdistatav ei ole kohtule suutnud selgitada, milline fraas või lause temas kutsus tema väidetava seisundi esile, kuna korteris oli müraline taust (kaks telerit, köögiuks suletud) ja süüdistatav ka ise kinnitab, et kuulis vaid jutukatkeid, ei ole tõendamist leidnud mingi väljendi kasutamine tapetu poolt, mis oleks tekitanud füsioloogilise afekti. Ka väitis süüdistatav kohtus, et ta oli vihane (tl 158). Samuti vastates kaitsja küsimusteel, kinnitas ta, et mälulünki võib tal esineda alkoholijoobe tõttu (tl 152). Seega, antud juhul on süüdistatav ise kinnitanud, et tapetu tema suhtes vägivalda ei tarvitanud, ka ei suuda ta nimetada ühtegi fraasi, mis oleksid tekitanud temas äkki tekkinud solvumise tunde. Ka ei ole tuvastamist leidnud, et tapetu oleks pikaajaliselt, süstemaatiliselt provotseerinud kannatanut, vastupidi – nii kannatanu J. T a (tl 122-123), kui ka tunnistajad J. B (tl 141) ja A. M (tl 126) kinnitasid, et peresuhetes oli vägivaldne just G. Tihhonovitš, mitte tapetu. Samuti nähtub kohtuotsusest (tl 90-92) süüdistatava poolt varem tapetu suhtes kasutatud vägivald, mis kinnitab sellekohaseid ütlusi. Lisaks, G. Tihhonovitš ei käitunud elukaaslase noaga löömise ajal ega peale seda afektiseisundile iseloomulikuna, vaid tegutses nii aktiivselt ja vastavalt sellele, kuidas tema joobeseisund seda võimaldas. Ta peitis noa ja oma vesti rõdule, milline asjaolu nähtub tunnistajana ülekuulatud ja koha peal viibinud politseitöötaja A. M ütlustest. Kinnipidamisel G. Tihhonovitš märatses ja hakkas politseiametnikele füüsiliselt vastu, ei allunud korraldustele, tal pandi käed raudu, mida samuti kinnitab eelnimetatud tunnistaja (tl 127-128). Ka ei lubanud ta koheselt korterisse ukse taga fonolukuga kella laskvat tunnistaja J. B t kuigi sel ajal oli A. T juba haavatud ja vajas abi ning sekkumist. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kuna süüdistatav nähtuvalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest tekitas noalöögi just vasakule poole rindkeresse (südame piirkonda), nägi ta ette ja soovis surma põhjustamist, seda ka põhjusel, et tema kasutuses oli nuga, millise tera pikkus tulenevalt asitõendi vaatlusprotokollist oli 12 cm (asitõendi vaatlusprotokoll tl 60). Kohus leiab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes (vt RKKKo 39 1-1-128-06). Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest noaga südame piirkonda lüües pidi G. Tihhonovitš teadma taolise tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest sh teadma ka seda, et sellise tegevuse tulemusel teine inimene sureb, s.o. paneb toime tapmise ning antud juhul on tõendamist leidnud, et isik ka soovis seda. See nähtub ilmekalt tunnistaja A. M ütlustest selle kohta, et G. Tihhonovitš ütles talle, et „oleks pidanud juba eelmisel korral meest õigesse kohta lööma“ (tl 127). Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka süüdistatava teojärgset käitumist – antud juhul on leidnud tuvastamist, et pärast kannatanu noaga südame piirkonda löömist tegutses G. Tihhonovitš kaalutletult, takistades tunnistaja sissepääsu korterisse, peitis ka noa. Samuti tuleb arvesse võtta, et isik ei teinud vähimatki kannatanu abistamiseks, ei kutsunud abi. Antud asjaolu iseloomustab ilmekalt seda, et süüdistatav sai aru oma teost ja tagajärjest. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et G. Tihhonovitš pani A. T toimne otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt oli süüdistatav teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, ka on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust, sundravi kohaldamist ta ei vaja (eksperdiarvamuse p 2-4, tl 96). Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve. Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda otsese tahtlusega. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, 27.06.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel vangistusega 5 kuud 29 päeva katseajaga 3 aastat. Antud kohtuotsusest nähtuvalt seisnes see tegu samuti A. T noaga rindkerre löömises, antud korral jäi õnneks raskem tagajärg saabumata (tl 90-92). Kirjeldatu iseloomustab ilmekalt, et G. Tihhonovitš on vägivallale kalduv isik, kes on ka varasemalt sarnastel asjaoludel (noaga löömine) A. T rünnanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus G. Tihhonovitši poolt tema viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. KarS § 113 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse, kuuest viieteistkümne aastani. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid, on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada pikaajalist vangistust. Kuna isikul esines siiras, puhtsüdamlik kahetsus viimases sõnas, milline on kergendav asjaolu, on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast veidi kergema vangistuse mõistmine. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. 10 Kohus leiab, et sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik oli juba varem pannud sama isiku suhtes toime vägivallateo, selle kuriteo eest mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus ei hoidnud ära uue, raskema kuriteo toimepanemist. Arvestada tuleb sedagi, et isik ei andnud oma käitumisele negatiivset hinnangut ka mitte vahetult pärast kannatanu noaga südamepiirkonda löömist, vaid jättis abi kutsumata, asus peitma löömiseks kasutatud nuga ning takistas kõrvaliste isikute ligipääsu korterisse. Arvestada tuleb nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka võimalust süüdlast mõjutada. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks, arvestades ka isiku puhtsüdamlikku kahetsust, sanktsiooni keskmise määrast veidi madalama, 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Kuivõrd isik pani uue süüteo toime katseajal, mil ta oli tingimuslikult vabastatud vangistuse kandmiselt, kuulub mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel ka eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus – 5 kuud 29 päeva vangistust. Tsiviilhagi Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu VT selgitas, et tsiviilhagi on seotud matusekuludega, matusekulude dokumendid on esitatud toimikusse. Ka selgitas ta, et riik maksis talle matusetoetust ning seoses sellega loobub ta varasemast tsiviilhagist (1061,40 eurot) ja nõuab 600 euro hüvitamist. Kohus leiab, et VT tekkinud kahju ulatus on tõendatud hagile lisatud maksekorralduse koopiaga (tl 104), Tallinna Krematooriumi arvega, (tl 105), toitlustuse arvega (tl 106) ning samuti laekumise teatisega selle kohta, et kannatanule on riigi poolt makstud toetust. Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud on VT seoses A. T matustega 600 euro väljamõistmine. Kohtuistungil süüdistatav G. Tihhonovitš võttis omaks kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 600 eurot (tl 155). Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu poolt väljendatud seisukohaga (RKKKo 3-1-1-79-09 p 19), tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv (RKKKo 3-1-1-79-09). TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama G. Tihhonovitši poolt õigeksvõetud osas, s.o. täies ulatuses. Kohtukulud Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb G. Tihhonovitšilt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes G. Tihhonovitšilt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud 11 kogusummas 1055,43 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 273 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise- ja psühholoogilise kompleksekspertiisi eest 734,98 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: 3 CD-plaati salvestisega; kööginuga, poekott, vest. Kriminaalasja toimikus olev CD plaadid on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Ülejäänud esemed kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, §
3. Merle Parts Kohtunik Erki Pärm Rahvakohtunik Kristo Kallas Rahvakohtunik 12