1-05-784/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-784 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nasib Džafarovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Nasib Džafarovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 27.06.
4. a määrusega jäeti Nasib Džafarov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N. Džafarov kannab karistust Harju Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 184 lg 2 p-de1, 2 ja lg 21 p 1 järgi ning talle 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 26.04.2005 ja lõpp 26.04.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 31.05.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega, leidis, et N. Džafarov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna tegemist on isikuga, kellel puudub Eestis alaline elukoht. Alalist elamisluba omab ta kuni 17.04.2013 ja Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on edastanud PPA-le ettepaneku tühistada kinnipeetava tähtajaline elamisluba. Juhul, kui see tühistatakse, puudub isikul alus Eestis viibimiseks ning seega on ta väljasaadetav. Neil põhjustel ei toeta Viru Vangla N. Džafarovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu N. Džafarov palub määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu määruse ja saata ta riigist välja Aserbaidžaani. N. Džafarov märgib, et esitas PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa tühistamiseks. Aserbaidžaani Eesti saatkond on kinnitanud tema Aserbaidžaani kodakondsuse olemasolu ja esitanud garantiikirja, et N. Džafarovil on võimalus seal elada. Tema elukohaks saab XXX, kus elab ka N. Džafarovi perekond ja lähisugulased. N. Džafarov märgib, et on kandnud 9-aastasest karistusest ära 7 aastat ja 3 kuud, seega ei saaks Eesti ühiskonna õiglustunnet kuidagi riivata tema ennetähtaegne vabastamine. Eestist väljasaatmise puhul ei oleks riigil kulusid tema ülalpidamiseks ja kriminaalhoolduse teostamiseks. Väljasaatmise kulud on ta nõus ise kandma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik N. Džafarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kellel puudub vabanemisjärgselt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et N. Džafarovi taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva määruskaebuse raames, kuna tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei ole võimalik ühildada väljasaatmisega. N. Džafarovil on kandmata veel pikk karistusaeg. Ringkonnakohtule saadetud Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.
10. a otsusega tunnistati juhindudes välismaalaste seaduse § 135 lg 2 p-st 5 N. Džafarovi isikliku sooviavalduse alusel kehtetuks tema tähtajaline elamisluba nr XXXXXXXXXX/TE alates 09.07.
11. Politsei- ja Piirivalveameti otsusest nähtub ühtlasi, et nende andmetel on N. Džafarov määratlemata kodakondsusega isik. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt tegeleb N. Džafarov hetkel Aserbaidžaani kodakondsuse taotlemisega. Ringkonnakohus märgib, et N. Džafarovil ei ole seega Eestis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks võimalust, kuna kehtiva seaduse järgi peab isikule obligatoorselt määrama katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kehtiv seadusandlus ei näe ette võimalust isiku ennetähtaegseks tingimuslikuks vabastamiseks koos tema väljasaatmisega riigist. Kuna KarS § 76 võimaldab süüdlase ennetähtaegset vabastamist üksnes tema obligatoorse allutamisega käitumiskontrollile, peab kohus ühtlasi hindama, kas süüdlane vastab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele, N. Džafarovi nendele tingimustele ei vasta, kuna elamisloa tühistamisega seoses ei ole võimalik talle KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid rakendada. 2
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu põhistusi, kuna KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid tulnuks hinnata kogumis. Maakohus on hinnangu andmisel lähtunud vaid sellest, et N. Džafarovil puudub alus Eestis viibimiseks. Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebuses esitatud väitele, mille kohaselt ei saaks N. Džafarovi ennetähtaegne vabastamine kuidagi mõjutada Eesti ühiskonna õiglustunnet, et ehkki N. Džafarovi näol on tegemist välismaalasega, ei saa ometi mööda vaadata sellest, et ta pani toime rahvatervise vastase kuriteo, mis on ühtviisi taunitud nii Eestis kui mujal maailmas. Seetõttu peab kohus lähtuma üldisest õiglustundest – sellest, et isikud, kes on toime pannud raske kuriteo, saaksid õiglase karistuse.
13. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. Džafarov on mitmel korral keeldunud töö tegemisest ja selle eest distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised annavad tunnistust sellest, et N. Džafarov ei suuda olla normikuulekas, pidada kinni reeglitest ja korrast.
14. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Aarne Sarjas