Obsah (7)

§ 384§ 275§ 137§ 326§ 383§ 385§ 187

1-11-13294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13294 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtul

§-dest 326 lg 2 ja 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta süüdistatav Tarmo Mändla ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebused Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määruse peale läbi vaatamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Aivar Kellole tema poolt Tarmo Mändlale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Tarmo Mändlalt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

1. Tarmo Mändlal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tarmo Mändla 111-13294 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 13.12.2011 määrusega anti süüdistatav Tarmo Mändla kohtu alla ning määrati kriminaalasja arutamine 26.03.2012 kuni 03.04.2012. Süüdistatavale T. Mändlale kohaldati tõkendit vahistamine. Tartu Maakohtu 02.01.2012 määrusega jäeti tõkend vahistamine elektroonilise järelevalvega asendamata. 23.01.2012 esitas T. Mändla taotluse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks ning taotles kohaldada tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Ta palus kohtul määrata enda elukohaks Tartu linna kodutute varjupaik Lubja tänaval. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohus jättis 13.02.2012 määrusega rahuldamata T. Mändla taotluse tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks ning jättis muutmata Tartu Maakohtu 17.06.2011 vahistamismäärusega T. Mändlale kohaldatud tõkendi vahistamine, kuna tõkendi kohaldamisel esinenud alused ei ole ära langenud. Maakohus leidis, et tulenevalt

§ 275

lg 2 sätestatust, kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Nimetatud säte paneb kohtule kohustuse ja määrab tähtaja vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtu algatusel.

§ 137järgi ei ole T.

Mändlal vahistuse viimasest kontrollimisest möödunud nõutavat tähtaega. Kohtul ei ole kohustust

§ 275lg 2 tulenevalt kontrollida kriminaalmenetluse praeguses staadiumis T.

Mändla vahistuse põhjendatust, sest eelmisest kontrollimisest on möödunud vähem kui kaks kuud. Maakohus leidis siiski, et arvestades asjaolu, et vahistamisega kaasneb oluline põhiõiguslik riive ja T. Mändla on olnud vahi all enam kui 6 kuud, kontrollib kohus omal algatusel tema vahistuse põhjendatust kriminaalasja kohtusse saabumisest kohtuistungini jääva aja keskel. Kohtuistungini jääb vähem kui poolteist kuud. Maakohus asus seisukohale, et tõkendit elukohast lahkumise keeld ei ole võimalik kohaldada isikule, kel ei ole reaalset elukohta, kuhu saaks elama asuda. T. Mändla suhtes ei ole vahistamisalused ära langenud. Määruskaebustes esitatud taotluse sisu T. Mändla kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 13.02.2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega asendada tõkend vahistamine allkirjaga elukohast lahkumise kohta. Kaitsja leiab, et T. Mändla üürikorter öeldi küll üles peale tema vahistamist, kuid see ei tohiks takistada tema suhtes tõkendi muutmist, sest Eesti Vabariigis ei ole eluruumi sisseregistreerimise kohustust. T. Mändla tõkendi muutmise korral on tal võimalik Tartu linnavalitsuselt taotleda endale sotsiaaleluruumi. T. Mändla esitas ka iseseisva määruskaebuse, milles taotleb samuti maakohtu 13.02.2012 määruse tühistamist ning tõkendi vahistamine asendamist allkirjaga elukohast lahkumise keeluks. Määruskaebuse kohaselt ei ole elukoha registreerimine kohustuslik. T. Mändla palub tühistada tema suhtes tõkend vahistamine ning määrata tema elukohaks Tartu linna kodutute varjupaik, mis on tema elukohaks seni kuni ta suudab endale üürida uue elukoha Tartu linnas. Tal on vabaduses võimalus endale metsaraie tööga elatist teenida. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et T. Mändla ja tema kaitsja advokaat A. Kello määruskaebused tuleb

§ 326lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Tartu Maakohus on 02.01.2012 määrusega jätnud T. Mändlale kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. 23.01.2012 esitas T. Mändla taotluse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks ja soovib uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeldu. 13.02.2012 määrusega on maakohus lahendanud T. Mändla taotlust vahistamise asendamiseks allkirjaga elukohast lahkumise keeluga. Seega on maakohus teostanud vahistatuse põhjendatuse kontrolli. Maakohus märgib oma määruses, et

§ 137järgi ei ole T.

Mändlal vahistuse viimasest kontrollimisest möödunud nõutavat tähtaega. Kohtul ei ole kohustust

§ 275lg 2 tulenevalt kontrollida kriminaalmenetluse praeguses staadiumis T.

Mändla vahistuse põhjendatust, sest eelmisest kontrollimisest on möödunud vähem kui kaks kuud. Samas on maakohus tuginedes

§-le 275 lg 2 leidnud, et kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult kohaldanud

§ 275lg 2.

Kuigi maakohtu määruses märgitakse, et kohus kontrollib omal algatusel vahistuse põhjendatust kriminaalasja kohtusse saabumisest kohtuistungini jääva aja keskel, on antud juhul maakohus lahendanud sisuliselt

§-s 137 sätestatud vahistatuse põhjendatuse kontrolli taotlust, mis ei ole edasi kaevatav. Seda kinnitab maakohtu 13.02.2012 määruse resolutsioonis märgitu: jätta rahuldamata T. Mändla taotlus tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks.

§ 383

lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 385 kohaselt. Antud juhul välistab edasikaebeõiguse

§ 385

p 6, mille kohaselt ei saa vaidlustada vahistatuse põhjendatuse kontrolli määrust, välja arvatud käesoleva seadustiku § 275 lg 2 nimetatud määrus. Antud juhul ei ole aga maakohus teostanud

§-s 275 lg 2 sätestatud omaalgatuslikku kontrolli vahistatuse põhjendatuse üle, vaid on lahendanud T. Mändla taotlust, mida ringkonnakohtu arvates saab käsitleda

§ 385

p 20 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusena, mille lahendamise määrus ei ole edasikaevatav. Riigikohus on märkinud 16.02.2007 lahendis nr 3-1-1-126-06 ja 22.02.2011 lahendis nr 3-11-110-10, et määrus, millega jäetakse rahuldamata isiku taotlus muuta talle tõkendina kohaldatud vahistamine kergemaliigiliseks tõkendiks, ei ole edasikaevatav. Kõnealusel juhul esitaski T. Mändla maakohtule taotluse asendada tõkend - vahistamine - tõkendiga elukohast lahkumise keeld.

§ 385

p-st 6 tulenevalt ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses käesoleva seadustiku § 275 lg 1 alusel tehtud määrust. Ringkonnakohus selgitab, et kuna maakohtu määrus ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav, siis ei ole alust käsitleda määruskaebuste väiteid ega maakohtu määruse sisulisi põhjendusi ja otsustust tõkendi valiku põhjendatuse osas. -3- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus T. Mändla ja tema kaitsja advokaat A. Kello määruskaebused Tartu Maakohtu 13.02.2012 määruse peale läbi vaatamata. Ringkonnakohtu käesoleva määruse peale on T. Mändlal õigus

§ 384lg 2 alusel advokaadi vahendusel edasi kaevata Riigikohtule.

Menetluskulud 38.40 eurot jäävad

§ 187lg 2 alusel T.

Mändla kanda. Mati Kartau Kohtunik -4-