§-s 45 sätestatud asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse taotluse rahuldamiseks.
Isegi kui A. Aroldil puudub hetkel võimalus võlgnevuse tasumiseks ja kui temalt ei ole midagi võlgnevuste katteks kinni pidada, ei ole selline olukord käsitletav kinnipeetava suhtes ebaõiglasena
Varatus ja töötus ei vabasta süüdimõistetut temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisest. Eraldi kohtutäituri tasu võlgnikule selle eest, et võlgnikult ei peeta midagi kinni ja võlgnikult ei ole midagi kinni pidada, võlgnikule ei lisandu ja ei arvestata. A. Arold kannab pikaajalist vanglakaristust ning üheks aastaks (arvestades KrMS §-st 424 tulenevat maksimaalset tähtaega) menetluskulude tasumise peatamine ei muudaks antud juhul kaebuse esitaja olukorda. Käesoleval juhul puudub alus arvata, et A. Arold suudaks pärast tasumise tähtaja peatamist olla enam võimeline menetluskulude tasumiseks kui käesoleval ajal. Kuna täitmine peab toimuma viivitusteta ja võimalikult koheselt (
), siis ei oleks täitmise peatamine käesoleval juhul ka sissenõudja – Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna kinnipeetav A. Aroldi vangistuses tööle asumise korral võidakse hakata kinnipeetava sissetulekust tegema võlgnevuste katteks kinnipidamisi (
S § 44), kuid täitmise peatamise korral jäävad riigil sissenõudmisele kuuluvad rahasummad saamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Arold esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning menetluskulude tasumise pikendamist 1 aasta võrra. A. Aroldile on arusaamatu, mille alusel kohus määruse tegi. A. Arold märgib, et tema 24.01.2012 esitatud avaldus oli vaid päring, saamaks infot, kaugel algselt saadetud (01.12.2011) taotluse menetlemine maksepuhkuse saamiseks on. A. Arold esitab määruskaebuse lisana kinnituse, et ta on Tartu Maakohtule edastanud taotluse. A. Arold põhistab oma taotlust järgnevaga. A. Arold märgib, et ta ei tööta vanglas ning arvestades, et seal on 900 kinnipeetavat ja 80 palgalist töökohta, lootust tööle saada ei ole. Pesemis–, hügieeni– ja kirjatarbed peab ta ostma enda rahaliste vahendite arvelt. Samuti tuleb tal kodukorrast lähtuvalt tasuda igal kuul tarbitava elektrienergia eest (veekeedukann ja televiisor). A. Arold märgib, et ta hoolitses enne vangistust ka oma XXXX rahaliste vahendite olemasolu eest ning ka praegu, kuid kui ta hagisid maksma peab, ei tule ta ots-otsaga kokku. Viibides Viru Vanglas A. Arold töötas ja puudus vajadus väljastpoolt vanglat rahaliste vahendite hankimiseks. A. Arold märgib, et 1 aasta maksepuhkust oleks talle ja ta XXXX suureks abiks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja A. Aroldi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 2 KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. A. Aroldi määruskaebusest nähtuvalt soovib ta kriminaalmenetluskulude tasumise pikendamist 1 aasta võrra. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS §-st 424 tulenevalt on võimalik menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. A. Arold on põhistanud oma taotlust asjaoludega, et ta ei tööta vanglas, ta peab ostma pesemis–, hügieeni– ja kirjatarbed enda rahaliste vahendite arvelt, tal tuleb kodukorrast lähtuvalt tasuda igal kuul tarbitava elektrienergia eest ning lisaks hoolitseb ta oma XXXX rahaliste vahendite olemasolu eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahaline nõue on täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise pikendamise. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on seega ka riigi kulutuste vähendamine. Sellest tulenevalt on KrMS § 423 ja § 424 järgi võimalik üksnes erandlike asjaolude tõttu pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Reeglina tuleb süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tervikuna ja koheselt, sõltumata sellest, kas süüdimõistetu asub karistust kandma või kas süüdimõistetul on võimalik karistuse kandmise ajal töötada või mitte. A. Aroldi poolt esitatud kinnipeetava isikuarvest nähtuvalt sai ta kuni 09.2011 töötasu, millelt on tehtud küll kinnipidamisi nõuete tasumiseks, kuid isikuarvest nähtub siiski A. Aroldil rahaliste vahendite olemasolu ja liikumist. Puutuvalt asjaolusse, et A. Aroldil tuleb tasuda elektrienergia tarbimise eest, märgib ringkonnakohus, et vastavalt vangla sisekorraeeskirja §le 591 tuleb kinnipeetaval hüvitada isiklike elektriseadmete kasutamise kulud, mistõttu on tegemist sellise kulutusega, mis kinnipeetav on soostunud tegema vabatahtlikult. Seega ei tingi ringkonnakohtu hinnangul eelnimetatud asjaolud A. Aroldi poolt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad määruskaebuses toodud hügieenivahendite ja kirjatarvete ostmise vajadus, kuna ei ole usutav, et nimetatud kulutuste tegemine peaks olema sedavõrd sagedane ja kulukas, et mõjutaks oluliselt A. Aroldi rahalisi vahendeid. Samuti ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks ja menetluskulude tasumise pikendamise aluseks XXXX rahaliste vahendite olemasolu eest hoolitsemist, kuivõrd A. Aroldi esitatud isikuarvest ei nähtu, et A. Arold oleks eraldanud rahalisi vahendeid XXXX. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning A. Aroldi määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.