1-08-15473/34

1-08-15473 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15473 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Stavitski määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Stavitski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 06.02.2012 määrusega jäeti Vladimir Stavitski temale Tallinna Linnakohtu 13.06.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tallinna Linnakohtu 13.06.2006 otsusega mõisteti V. Stavitski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 6 aastat. Viru Maakohtu 17.12.2008 määrusega vabastati V. Stavitski eeltoodud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kuni 31.10.2011, millest esimeseks kuueks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja kohustati täitma kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 03.11.2010 määrusega pöörati 13.06.2006 otsusega mõistetud kandmata karistus – 2 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust – uuesti täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 20.12.2010 ja lõpp 22.10.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et V. Stavitski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 03.11.2010 määrusest, millega pöörati täitmisele V. Stavitskile Harju Maakohtu 13.06.2006 otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus - 2 aastat 10 kuud ja 2 päeva vangistust nähtub, et V. Stavitski pani katseajal toime seitse väärtegu seoses liiklusseaduse rikkumisega ning ühe kuriteo seoses mootorsõiduki narkojoobes juhtimisega (Harju Maakohtu 15.07.2010 kohtuotsus nr 1-10-8301). Eelnevast nähtub, et V. Stavitski rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kriminaalhooldus ei suutnud tagada tema seaduskuulekat käitumist. Maakohus leidis, et isik, kes pani toime kuriteo ajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ja keda on vanglas karistatud ka distsiplinaarkorras, peab arvestama võimalusega, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Stavitski palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. V. Stavitski leiab, et maakohus kasutas ebaõigeid andmeid määruse tegemisel. V. Stavitski märgib, et teda ei ole vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras ja temal puuduvad karistused. V. Stavitski leiab, et ebaõige on ka maakohtu väide narkootikumide tarbimise kohta. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX, millest on enda jaoks saanud palju kasulikku ja on teinud vastavad järeldused. Tal on vabaduses ema ja XXXX, kes teda vajavad. Veel märgib V. Stavitski, et endiste sõpradega on ta suhtlemise lõpetanud. Vabaduses on tal haige ja hooldust vajav ema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Stavitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Stavitski näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vangla materjalide kohaselt on V. Stavitskil VangS § 65 lg 5 järgi käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 01.07.2011 keelatud esemete (tabletid) omamise eest. Seega ei vasta tõele V. Stavitski väide temal distsiplinaarkaristuste puudumise kohta. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et vangla materjalide kohaselt vabastati V. Stavitski vangla majandustöödest seoses töödistsipliini rikkumisega 16.03.
5. Nimetatud asjaolu näitab V. Stavitski suutmatust alluda kehtestatud korrale ja tema ükskõikset suhtumist töö tegemisse. -2- Samuti ei ole väheoluline asjaolu, et V. Stavitskit on eelnevalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud Viru Maakohtu 17.12.2008 määrusega, kuid ta rikkus talle kohtu poolt määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mõistetud karistus pöörati täitmisele. Samuti ei saa maakohtule ette heita V. Stavitski kohta väidetavalt valeandmete esitamist, sest ta on pannud hulgaliselt väärtegusid toime ajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastatud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt vabanes V. Stavitski vanglast karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 29.12.
6. Katseaeg oli määratud Viru Maakohtu 17.12.2008 otsusega V. Stavitskile kuni 31.10.
7. Karistusregistrist nähtuvalt pani V. Stavitski ajavahemikul 16.05.2009 kuni 03.08.2010 toime seitse väärtegu. Eeltoodu näitab, et tegemist ei ole ilmselgelt seaduskuuleka isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Samuti ei ole alust pidada ebaõigeks maakohtu väidet V. Stavitski poolt narkootikumide tarbimise kohta. Vangla materjalidest nähtuvalt on V. Stavitski ise avaldanud, et on heroiini tarvitanud. Teda on karistatud nii Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel kui ka mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud vangistuses viibides, et nad on oma käitumist muutnud ning ärakantud vangistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, keda on eelnevalt tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud, kuid kes ei ole suutnud temale pandud kohustusi nõuetekohaselt läbida ning on toime pannud süstemaatiliselt väärtegusid, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas ega ka seda, et sellise isiku suhtes on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. Selline isik ei ole veel valmis ühiskonda integreeruma, kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Mati Kartau