1-10-13663/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13663 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raul Kõlvaldi (Kõlvald) kaitsja advokaat Ahto Sirendi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ning Raul Kõlvaldi kaitsja advokaat Ahto Sirendi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) advokaat Ahto Sirendile tema poolt Raul Kõlvaldile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Raul Kõlvaldilt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. Raul Kõlvaldil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Raul Kõlvald 1-10-13663 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R. Kõlvald mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 04.11.2005 otsusega KarS § 141 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 04.11.2005 ja lõpp 12.10.
9. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti R. Kõlvald tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et R. Kõlvald tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus tuvastas süüdimõistvast kohtuotsusest ja karistatuse õiendist, et R. Kõlvaldit on alates 1993 karistatud kriminaalkorras 9-l korral. Varem on teda karistatud põhiliselt varavastaste kuritegude (varguste) toimepanemise eest. Muuhulgas on R. Kõlvald vangistusest vabastatud tingimisi KarS § 74 alusel, kuid vaatamata sellele jätkas ta varguste toimepanemist katseajal. Praegu kannab R. Kõlvald vangistust esimese astme kuriteo, so vägistamise eest grupi poolt. Seega on süüdimõistetu pika aja vältel korduvalt toime pannud kuritegusid. Tal on kalduvus eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemisele. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha ega lähedaste olemasolu ning kriminaalhooldusele allutamised. Peale varavastaseid kuritegusid pani R. Kõlvald toime raske seksuaalkuriteo. Järelikult ei ole lähedaste ja elukoha olemasolul ning kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel olnud määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel. Nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ning see on suhteliselt kõrge. Kohus nõustus eelmärgitud seisukohtadega. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas aastal 2011 2-l korral. Antud karistused näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile jätkuvalt kaheldav. Seega on kohtu hinnangul tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks süüdimõistetu puhul jätkuvalt olemas. Ka on tema allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav vaatamata sotsiaalprogrammi XXXX läbimisele, lähedastele, kindlale elukohale ning töökoha saamise ja elektroonilise seadme paigaldamise võimalusele. Arvestades süüdimõistetu varasemat kuritegelikku käitumist ja viimati sooritatud kuriteo raskust, ei pidanud kohus võimalikuks tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohus asus seisukohale, et korduvalt varavastaseid kuritegusid ja raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikut, kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue -2- kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei kaalu üles ka asjaolu, et ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning tema ema halb tervislik seisund. Süüdimõistetu vennal on võimalik hoolitseda ema eest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Kõlvaldi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Kõlvaldi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märgib, et kohus on KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid arvestanud, kuid loetletud asjaoludest on rõhuasetus jäänud R. Kõlvaldit iseloomustavatele negatiivsetele asjaoludele. Kaitsja hinnangul omab erilist tähendust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel vangla iseloomustus, milles on kajastatud kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal, individuaalse täitmiskava täitmine, on välja toodud riskid ja resümeerivalt väljendatud ka suhtumine (toetamine või mittetoetamine) võimalikku vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamisse. Kaitsja juhib tähelepanu, et Tartu Vangla toetab R. Kõlvaldi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kaitsja viitab VangS § 6 lg-le 1 ning märgib, et sellest lähtudes on seadusandja selgelt eristanud kahte vangistuse eesmärki – seaduskuulekusele suunamine (mis on ühtaegu iga karistuse üks eesmärkidest ja asetatud esikohale) ning õiguskorra tagamine. Kaitsja arvates kujutab endast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamine otsustuslikku murdepunkti, kumma karistuse eesmärgi saavutamisele on mingil ajal vaja rõhuasetus suunata. KarS § 76 regulatsioon ongi ennekõike karistuse eesmärkide efektiivsema saavutamise vahend ja võimalus suunata rõhuasetus mõistuspäraselt vangistuse ühelt eesmärgilt teisele, kui senikasutatud võimalus on end ammendanud. Tartu Vangla ongi leidnud, et aeg on muutusteks R. Kõlvaldi vangistuse täideviimisel. Täpsustuseks märgib kaitsja, et R. Kõlvaldit on tõepoolest KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tegemist oli karistuse mõistmisega, mitte aga mõistetud ja täitmisel vangistusest tingimisi vabastamisega. Reaalsest vangistusest tingimisi vabanemise võimalus on R. Kõlvaldil esmakordne. Siinkohal märgib kaitsja, et seadusandja ei ole ette näinud piirangut, et isik võib kriminaalhooldusel olla ainult ühe korra. Kaitsja toob välja, et vabanedes on R. Kõlvaldil kindel elukoht, mis on vastav elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja tehnilistele tingimustele. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et R. Kõlvaldi ema vajab tervisliku seisundi tõttu hooldamist ja R. Kõlvaldil oleks võimalik teda hooldada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Kõlvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on R. Kõlvaldi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud motiividega, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -3-
11. Kaitsja on peamiselt määruskaebuses osundanud vangla iseloomustuse täielikule usaldusväärsusele ning põhimõtteliselt leidnud, et kuivõrd vangla on toetanud R. Kõlvaldi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, võinuks kohus selle arvamuse otsustusel aluseks võtta. Ringkonnakohus märgib, et vangla poolt süüdimõistetu vabastamise toetamine on otseselt sõltuvuses uue kuriteo tõenäosuse valemi tulemustest ning seega ei ole tegemist ametniku subjektiivse ja sisulise hinnanguga kinnipeetavat iseloomustavatele asjaoludele. Lisaks osundab ringkonnakohus, et isegi kui vangla iseloomustuses antav kontaktisiku hinnang oleks sisulise asjaolude kaalutlemise tulemusena tekkinud, ei muuda see asjaolu, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 tuleb kohtul kujundada veendumus ning anda oma hinnang nimetatud sättes märgitud asjaoludele ja langetada lõplik otsustus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta. Siinjuures rõhutab ringkonnakohus, et kohtule ei ole sealjuures siduvad teiste ametiasutuste või menetlusosaliste arvamused.
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt määruskaebuses toodud argumentatsiooniga selle kohta, justkui süüdimõistetut oleks võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest enne kui kohus oleks veendunud, et süüdimõistetu suhtes on karistuseesmärk täidetud. Kusjuures kaitsja poolt viidatud VangS § 6 lg-st 1 tulenevate eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist süüdimõistetu suhtes arvestatakse juba karistuse mõistmisel. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et kuigi seadus tõepoolest võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et kohtul ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada süüdimõistetuid, kelle suhtes ei ole kohtul tekkinud veendumust karistuseesmärgi saavutatusest.
13. Ringkonnakohus leiab, et R. Kõlvaldit ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada tema varasema elukäigu (korduvalt toimepandud kuriteod, nende eest mõistetud karistused), kuriteo toimepanemise asjaolud (toime pandud katseajal, raske seksuaalse enesemääramise vastu suunatud kuriteo toimepanemine grupis, ei tunnista toimepandud vägistamist), käitumine karistuse kandmise ajal (korduvad distsiplinaarkaristused), isikust tulenevad asjaolud (alkoholi– ja hasartmängusõltuvus, millest on tingitud varasemad kuriteod). Nimetatud asjaolusid ei kaalu üle R. Kõlvaldi suhtes esinevad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, vangistuses õppimine ja töötamine, vabaduses kindel töökoht ja lähedaste olemasolu), nagu ka määruskaebuses viidatud kindel ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sobiv elukoht ja R. Kõlvaldi ema tervislik seisund.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kõlvald tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
15. R. Kõlvaldil tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus