Žemtšugovile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 28.11.2001 ja lõpp 27.11.2016. Tartu Maakohtu 12.01.2012 määrusega jäeti I. Žemtšugov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et I. Žemtšugovi tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel arvessetulevate asjaolude hulgas esikohal kuriteo toimepanemise asjaolud, mis on käesoleval juhul sedavõrd räiged, et ei võimalda I. Žemtšugovi ennetähtaegset vabastamist praegu. I. Žemtšugov on süüdi tunnistatud KrK § 101 p 3,5,7, so tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, kusjuures korraga on olnud olemas 3 raskendavat asjaolu. I. Žemtšugovi käe läbi on elu kaotanud 2 isikut.
Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et mõistetud 15-aastane vangistus vastab I. Žemtšugovi süüle. Kohtu hinnangul ei ole ka nüüd, kui karistuse kandmise algusest on möödunud veidi rohkem kui 10 aastat, I. Žemtšugovi poolt toimepandud jõhkra kuriteo asjaolud leevenenud. I. Žemtšugov on vangistuses küll käitunud nõuetekohaselt, kuid sellele vaatamata leidis kohus, et hea käitumine vangistuses ei võimalda ümber hinnata süüdimõistetu süüd 2 inimese surmas ja teda vabastada. I. Žemtšugov kannab karistust esmakordselt toimepandud kuriteo eest ja kõik need asjaolud, mida toovad vabastamist toetavatena esile vangla ja kriminaalhooldusametnik – elukoht, töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, kõrged intelligentsed võimed ja hea haridus – olid olemas ka enne kuriteo sooritamist ega ole saavutatud pärast kuriteo toimepanemist paranemise teele asumisega. I. Žemtšugovil on võimalik tõestada, et ta suudab õiguskuulekalt elada, ka siis kui ta vabaneb tähtaegselt või lühemat aega enne tähtaja täitumist. Kohus eeldas, et isik käitub vangistuses õiguskuulekalt ja eeskujulikult ning seda mitte ainult eesmärgil, et saavutada seeläbi ennetähtaegne vabanemine, vaid et õiguskuulekas ja hea käitumine ongi saanud sellele isikule omaseks käitumisviisiks, mida ta jätkab ka vabaduses. Karistuse ärakandmine vangistuses pikemalt kui 2/3 ulatuses mõistetud karistusajast ei ole seetõttu eriline repressioon süüdimõistetu suhtes ja süüdimõistetul tuleb sellega arvestada karistust kandma asudes. I. Žemtšugovi poolt toimepandud kuriteo eriline julmus ja jõhkrus ei võimalda kohtul hinnata tema poolt ärakantud karistusaega piisavaks, et teda ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Žemtšugov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I. Žemtšugov märgib, et kuriteo asjaolud ei saagi leeveneda. Sellest tekib küsimus, et mida peab süüdimõistetu tegema, et kohus arvestaks positiivse osaga. Kui tuuakse esile positiivseid asjaolusid (nii vangla kui ka kriminaalhooldusametniku poolt), kas siis see pole usutav, et ta soovib tõestada, et peale vabanemist suudab ta õiguskuulekalt elada. I. Žemtšugov leiab, et kohus ei ole arvestanud kõiki hindamisele kuuluvaid asjaolusid. Kohus on hinnanud üksnes neid asjaolusid, mida Harju Maakohus otsust tehes hindas. Juhul, kui domineeriks seisukoht, et isiku ennetähtaegse vabastamise kriteerium on ennekõike seotud tema karistuseelse käitumisega, mis on aluseks tema suhtes tehtud süüdimõistvale kohtuotsusele, siis kaotaks ennetähtaegse vabastamise instituut oma peamise eesmärgi – mõjutada isikut karistuse kandmise ajal ja vabanemise järel seaduskuulekale käitumisele, kuivõrd sellist käitumist kohus ei arvestaks piisaval määral või üldse. I. Žemtšugov on seisukohal, et kohus, leides, et tema vabastamine 15-aasta vangistuse kandmiselt 10 aasta vangistuse ärakandmisel ei ole põhjendatud, on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kuritegude toimepanemise riski on võimalik hinnata isikuomaduste alusel, kusjuures kuriteoga põhjustatud tagajärgi saab arvestada ainult taustinformatsioonina isikuomadustele, kui iseloomustavat asjaolu, mis võib käesoleval ajal ja tulevikus mõjutada süüdlase võimalikku õiguskuulekat käitumist. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsed asjaolud, mis on I. Žemtšugovi hinnangul kaalukamad, kui maakohtu poolt toodu. -2- I. Žemtšugov on seisukohal, et maakohus oleks justkui teinud uue süüdistava kohtuotsuse, mitte läbi vaadanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I. Žemtšugov märgib, et kõigil on õigus erapooletule ja objektiivsele kohtumenetlusele. I. Žemtšugov märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2010 määruses on tunnustanud I. Žemtšugovi head käitumist ja tema tööalast tegevust ning leidnud, et tema tingimisi ennetähtaegne vabanemine tulevikus sõltub tema edasisest käitumisest vangistuses. I. Žemtšugovi käitumine on olnud õiguskuulekas ja eeskujulik, kuid see ei ole ikkagi olnud piisav, et teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I. Žemtšugovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on I. Žemtšugovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, mistõttu rõhutab vaid järgmist.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, et I. Žemtšugov on ühel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab esimest korda ka vanglakaristust, on tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud KrK § 101 p 3,5,7 järgi äärmiselt rasked, mis oli suunatud teiste isikute elu vastu ja mille tagajärjel kaotas elu 2 inimest. Lisaks tuvastati veel 2 raskendavat asjaolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda I. Žemtšugovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest samuti tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud. Nimetatud kohtu veendumust ei muuda paraku ka I. Žemtšugovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus põhimõtteliselt nõustub I. Žemtšugovi poolt määruskaebuses märgituga, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei saa aja möödudes leeveneda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vastavalt
lg-le 3 tuleb kohtul süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hinnata koos teiste nimetatud sättes märgitud asjaoludega kogumis muuhulgas ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, mistõttu ei ole korrektne I. Žemtšugovi arvamus, justkui kuriteo toimepanemise asjaolusid tuleks arvestada taustinformatsioonina. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on kohtul vajalik hinnata, kas süüdimõistetu suhtes on karistus täitnud eesmärgi. Siinjuures on oluline märkida, et kohtul, mõistes isikule karistust, tuleb samuti
§-st 56 lähtuvalt kaaluda, milline karistusmäär võiks süüdimõistetu suhtes karistuseesmärki täita, mistõttu on põhjendatud lähtuda asjaoludest või eesmärkidest, mis olid aluseks süüdimõistetule karistuse mõistmisel ning hinnata, kas süüdimõistetu suhtes on karistus täitnud eesmärgi. Harju Maakohus pidas karistuseesmärkide saavutamiseks vajalikuks karistada I. Žemtšugovi 15-aastase vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline märkida, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise mõttega kooskõlas arvamus, justkui süüdimõistetu tuleks üldjuhul tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Oluline on rõhutada, et reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine on selgelt erandlik ning ei ole mingil juhul käsitletav süüdimõistetu teistkordse karistamisena. -3- Puutuvalt I. Žemtšugovi poolt ärakantud karistuse pikkusesse märgib ringkonnakohus, et lisaks eripreventiivsele eesmärgile, on süüdimõistetule mõistetud karistusel ka üldpreventiivne eesmärk, so avaldada süüdlasele mõistetud õiglase karistusega mõju kogu ühiskonnale, kinnitades seeläbi ühiskonna liikmete usku sätestatud normide kehtivusse ja usaldust kogu õiguskorra vastu. Ka ringkonnakohus leiab, et I. Žemtšugovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine 15-aastase karistuse kandmisest on arvestades tema poolt ärakantud karistuse pikkust, so rohkem kui 10 aastat, ennatlik. 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt väljatoodud I. Žemtšugovi puhul esinevate positiivsete asjaoludega, sh vabanedes kindel elu– ja töökoht, lähedaste olemasolu ja toetus, kõrged intelligentsed võimed, hea haridus. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua positiivsete asjaoludena I. Žemtšugovi aktiivsuse ja käitumise karistuse kandmise ajal – töötamine, õppimine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine. Sellest olenemata ei pea ringkonnakohus käesoleval ajal I. Žemtšugovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks, kuid ei välista tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus. 4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I. Žemtšugov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Paavo Randma -4- Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.