1-07-14212/46

1-07-14212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-14212 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Virguse (Virgus) ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Virguse ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, vandeadvokaat Irina Žurinale tema poolt Jevgeni Virgusele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Jevgeni Virguselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
7. Jevgeni Virgusel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jevgeni Virgus 107-14212 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 26.06.2012 määrusega jäeti Jevgeni Virgus temale Viru Maakohtu 09.11.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 09.11.2007 otsusega mõisteti J. Virgus süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 10 kuud 7 päeva alates 09.11.
9. Tartu Maakohtu 24.10.2008 määrusega vabastati J. Virgus vangistusest tingimisi enne tähtaega, kandmata karistuse osa oli 1 aasta 5 kuud 11 päeva vangistust. Viru Maakohtu 26.11.2009 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotlus ja kandmata karistus J. Virguse suhtes pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 12.01.2010 ja lõpp 23.06.
10. Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Virguse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele ja J. Virguse tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et J. Virgust on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistust kannab kolmandat korda. Viimasel korral tunnistati J. Virgus süüdi, karistati vangistusega ning vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga. Seda katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt läbida ei suutnud, pani toime kaks narkootikumide tarvitamist ja narkokuriteo ning ärakandmata karistus pöörati taas täitmisele. Maakohus tunnustab J. Virgust selle eest, et ta on vangistuses tegelenud oma narkosõltuvusega, kuid leiab, et tema teistkordne vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega sama karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Kohus juba ühel korral usaldas J. Virgust, kuid viimane ei suutnud seda usaldust õigustada. Maakohtul puudub käesoleval juhul igasugune veendumus, et J. Virgus seekord seda suudab. Maakohus leidis, et karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Maakohus leidis, et positiivsete muutuste kinnistamiseks tuleb J. Virgusel jätkata karistuse kandmist vanglas. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebused J. Virgus ja tema kaitsja. J. Virgus taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, allutades teda käitumiskontrollile. J. Virgus leiab määruskaebuses, et maakohus ei ole piisavalt pööranud tähelepanu tema isikuomadustele ning on seega teinud ebaõige kohtumääruse. J. Virgus leiab, et teda tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada kriminaalhooldaja kontrolli alla, sest see aitaks tal sulanduda ühiskonda. J. Virgus leiab, et vabanemine ilma järelevalveta võib põhjustada tagasilanguse kuritegelikule teele. -2- J. Virgus palub kohtul pöörata tähelepanu tema käitumisele vangistuse ajal. J. Virgus on otsustanud edaspidi mitte tarvitada narkootikume ning mitte tegeleda nende käitlemisega. Ta viibib avavangla osakonnas ning käib tööl väljaspool vangla territooriumi ilma saatjateta. J. Virgus on näidanud, et suudab sellist režiimi mitte rikkuda. Ta leiab, et vangla ei suuda talle enam pakkuda mingeid sotsiaalprogramme ega koolitusi ning vangistus on oma eesmärgi täitnud. Käesoleval hetkel teenib vangistus vaid J. Virguse ühiskonnast eraldamise eesmärki, mitte ei suuna ega kasvata teda. Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks teda võimalik jälgida vabaduses ehk oludes, kus ta hakkab viibima ka pärast karistuse kandmist. J. Virgus leiab, et ta ei ole ühiskonnale ohtlik. J. Virguse kaitsja palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada J. Virgus vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused on pealiskaudsed. Vaatamata sellele, et Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetasid taotlust tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, jättis kohus taotluse J. Virguse suhtes rahuldamata kunstlikel motiividel. Kohus ei võtnud arvesse iseloomustusi, kus on toodud J. Virguse isiksuse omapära. Kaitsja arvab, et varasem elukäik ei ole KarS § 76 lg 3 kohaselt ainus, mida ennetähtaegse vabastamise juures kohtul hinnata tuleb. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. J. Virgusel puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et karistuse kandmise ajal on ta olnud õiguskuulekas. Samuti ei arvestanud kohus asjaolu, et J. Virgusele on juba antud võimalus kanda karistust avavanglas ning alates 19.12.2011 töötab ta OÜ-s E ja P XXXX. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et süüdimõistetule võimaldati väljasõit tähtajaga 5 päeva, millega ta tuli suurepäraselt toime. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks muutnud oma elustiili ja ei kavatse suhelda vanade sõpradega. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes märgib ka seda, et J. Virguse perekonnaliikmed on veendunud, et rehabilitatsiooniperiood kinnises asutuses viibimise ajal on teda muutnud. Kaitsja märgib, et J. Virgus on läbinud sotsiaalprogrammid „XXXX", „XXXX" ning XXXX XXXX, osalenud riigikeele XX taseme kursustel, „XXXX" tugigrupis ja individuaalses psühhoteraapias. Kaitsja palub võtta arvesse, et süüdimõistetu läbis Tartu Vanglas täieliku pikaajalise kursuse rehabilitatsiooniosakonnas alates 04.2010 kuni 29.04.
11. Kohus jättis ka tähelepanuta selle, et J. Virguse vabanemisfond moodustab XXX.XX eurot, mis on vabanemise korral piisavaks summaks. Kohus jättis tähelepanuta iseloomustuses märgitud kuritegude toimepanemise madala riski. Vabaduses on kindlustatud talle kindel elukoht ning lähedaste toetus. Ennetähtaegse vabanemise korral on J. Virgusel olemas garanteeritud töökoht N K K „XXXX" XXXX. Kõik see aitab kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kaitsja pöörab kohtu tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2010 kohtumäärusele kriminaalasjas nr 1-10-1985, kui kohus rahuldas ennetähtaegse tingimisi vabastamise taotluse vaatamata sellele, et süüdimõistetu oli 11 korda kriminaalkorras karistatud, 8 korda kandis vanglakaristust ja ühel korral pani narkokuriteo toime katseajal. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärk on täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutumas paremuse poole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -3- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Virguse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J. Virguse puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et J. Virgusel on vabanedes olemas kindel töökoht, elukoht ja lähedaste toetus. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et J. Virgus on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud rehabilitatsiooniprogrammis ning riigikeele kursusel. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab J. Virgus veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Eriti tähelepanuväärseks peab ringkonnakohus J. Virguse distsiplinaarkaristuse puudumist. Ringkonnakohus nõustub, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et J. Virgus on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on kuus korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Lisaks on J. Virgust mitmeid kordi väärteokorras karistatud. Seega leiab ringkonnakohus, et J. Virgusele mõistetud karistused ei motiveeri teda õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes toodud väitega, et kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg aitaks J. Virgusel resotsialiseeruda ühiskonnaga ning motiveeriks teda seadusekuulekalt elama. Varasemalt on J. Virgust määratud kriminaalhooldusele kahel korral, mõlemal katseajal oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorraline ettekanne ning tingimisi karistus oli pööratud täitmisele. Samuti on J. Virgus katseajal toime pannud uue kuriteo. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei avalda J. Virgusele soovitud mõju ning ei pea otstarbekaks vabastada teda tingimisi enne tähtaega sama karistuse kandmisest teist korda. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on J. Virgusel probleem narkootikumide tarvitamisega. Psühhoaktiivseid aineid on J. Virgus tarvitanud 9 aastat. Meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud opiaatide tarvitamisest tingitud XXXX. Varasemalt vabaduses viibides kulus suurem osa sissetulekust narkootiliste ainete soetamisele. J. Virgust on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Ringkonnakohus hindab J. Virguse poolt oma sõltuvusega tegelemist vanglakaristuse jooksul. Siiski leiab ringkonnakohus, et J. Virguse tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul esineb reaalne oht, et ta hakkab jälle tarvitama narkootilisi aineid. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebustes toodud seisukohaga, et vanglakaristus ei oma enam J. Virgusele positiivset mõju. Ringkonnakohus leiab, et J. Virgus saab vanglakaristust kandes jätkuvalt tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes toodud väitega, et maakohus ei ole arvestanud J. Virguse isikust tulenevate positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus rõhutab, et KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis. Kuigi J. Virgus on oma käitumist ja suhtumist vangistuse jooksul oluliselt muutnud, mida näitab ka viibimine avavanglas, nõustub -4- ringkonnakohus maakohtuga, et J. Virguse varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et eelnevad karistused ning eelnevalt määratud katseaeg on nende suhtes eesmärgi täitnud. J. Virguse suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kes on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et J. Virgust tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. J. Virgus peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76 eurot 80 senti vaidlustatud maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Maarika Kuusk -5- Aarne Sarjas