juuni 2012 määrus muutmata ja Sergei Karasjovi esindaja Oksana Smirnova määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord:
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Sõiduki kinnipidamise protokolli kohaselt 20.06.
lg 5 kohaselt võib edasilükkamatutel juhtudel välisriigi taotlusel vara arestida enne vara väljaandmise taotluse saamist. Kuigi käesolevas asjas pole Läti Vabariigi poolt tehtud eraldi taotlust sõiduki arestimiseks, tuleb selliseks taotluseks lugeda sõiduki kandmist Schengeni infosüsteemi SIS ja rahvusvahelisse varastatud sõidukite andmebaasi ASF kriminaalmenetluse käigus tagaotsitava sõidukina. Eeltoodust tulenevalt taotles prokurör kohtult kinnipeetud sõiduki arestimist. Tagamaks Läti Vabariigist varastatud sõiduki säilimine ning selle võimalik hilisem välisriigile väljaandmine, arestis Tartu maakohus mootorsõiduki Volkswagen Touareg (reg märk XXX XXX ) VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX . Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, uurinud taotlust, leidis, et prokuröri vara arestimise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märkis, et juhul kui vara arestimine ei ole vajalik Eesti Vabariigis toimuvas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, konfiskeerimise või varalise karistuse tagamiseks, on välisriigis toimuva kriminaalmenetluse tagamiseks Eesti Vabariigis asuva vara arestimine reguleeritud
§-dega 469 ja 470.
lg 5 kohaselt võib edasilükkamatutel juhtudel välisriigi taotlusel vara arestida enne vara väljaandmise taotluse saamist. Kohus tuvastas, et sõiduki kinnipidamise protokollist nähtub, et Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo vanempiirivalvur pidas Schengeni infosüsteemis oleva teate (ID number: Schengen ID Number: X XXXXXXXXXXXXX XXXX X) alusel, juhindudes
Mootorsõiduki omanik Sergei Karasjovi selgituse kohaselt omandas ta sõiduki 08.03.2010 Tallinnas. Varem ei ole autoga mingeid probleeme olnud. Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et taotlus vara arestimiseks tuleneb Läti Vabariigi poolt kande tegemisest Shengeni infosüsteemi SIS tagaotsitava mootorsõidukina. Kohus luges sellise tegevusega
Kohus märkis, et vastava kande esitamisest saab järeldada, et mootorsõiduki vargus on Läti Vabariigis kriminaalkorras karistatav tegu, Eesti Vabariigis on tegu karistatav kehtiva karistusseadustiku § 199 järgi. Kohus leidis, et vara arestimiseks on täidetud ka
lg 1 nõuded, mille kohaselt välisriigilt võib taotleda selles riigis asuva vara väljaandmist, kui väljanõutav vara on saadud taotletavas riigis menetletava kuriteoga või kui see on taotleva riigi kriminaalmenetluses vara arestimiseks täidetud. Kohus oli seisukohal, et mootorsõiduki arestimise vajadus on edasilükkamatu, kuna mootorsõiduk, mille arestimist taotletakse, võib olla varastatud. Mootorsõiduki arestimata jätmise või arestimise edasilükkamise korral võib tekkida olukord, kus vara arestimise eesmärki – kriminaalmenetluses vara tagastamist – ei ole hiljem võimalik saavutada, sest vara ei ole leitav või selle väärtus oluliselt vähenenud. Samuti pidas kohus oluliseks asjaolu, et mootorsõiduki viivitamata arestimata jätmisel ja selle tsiviilkäibesse lubamisel võivad oluliselt kahjustatud saada kolmandate isikute huvid. Maakohus märkis, et vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva asjaõigusseaduse § 95 lg-le 3 ei ole vallasasja heauskne omandamine võimalik juhul, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ei saa kolmandatel isikutel sõiduki suhtes omandiõigust tekkida sõltumata valduse saamisest omandi üleandmise kokkuleppest ka juhul, kui tehingu mõlemad pooled on heausksed. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus, vabastada mootorsõiduk Volkswagen Touareg reg nr XXX XXX aresti alt ja tagastada see S. Karasjovile. 2 Esmalt märgib kaebuse esitaja, et peab ennast menetluses kannatanuks. S. Karasjov on sõiduauto omanik, kuna ei esine ühtegi AÕS § 95 lg-s 3 sätestatud heauskset omandamist välistavat asjaolu. Kaebuse esitaja märgib, et tulenevalt AÕS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 valduse seaduslikkuse presumptsioonist annab materiaalõigusliku aluse tagastada asi
Eeluurimiskohtunik otsustab asja tagastamise siis, kui kriminaalasjas on vaidlus, kas isik, kellelt asi asitõendina ära võeti, on asja omanik või seaduslik valdaja. Viimatinimetatud juhul tuleb kohtul kaaluda eeskätt seda, kas asja tagastamise korral on kindlustatud teiste menetlusosaliste õigustatud huvid ja kriminaalmenetluse läbiviimine. Nii on oluline hinnata, kas on tagatud asja säilimine selle kuuluvuse lõpliku otsustamiseni. (Vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-117-09, p 9.3) Kaebuses leitakse, et eeluurimiskohtunikul ei ole võimalik AÕS § 34 lg 2 mõttes tõendatuks lugeda, et isik, kelle valdusest menetleja asja ära võttis (arestis), valdas asja ebaseaduslikult. Sellise järelduse on kohus õigustatud tegema alles kohtuotsuses. Ka asitõendina ära võetud eseme väljaandmise näiteks AÕS § 80 või § 45 alusel saab kriminaalmenetluses otsustada alles kohtuotsuse tegemisel, kui leiavad tuvastamist nende sätete kohaldamise eeldused. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellelegi, et eeluurimiskohtuniku määruse alusel ei ole Läti Vabariigi poolt tehtud eraldi taotlust sõiduki arestimiseks. Kaebaja omandis oleva sõiduki arestimine rikub tema põhiseaduse §-ga 32 ettenähtud õigusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus.
lg 5 sätestab, et edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist.
lg 6 kohaselt koostatakse Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse
Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt. Maakohus tuvastas, et sõiduauto Schengeni infosüsteemis oleva teate (ID number: Schengen ID Number: X XXXXXXXXXXXXX XXXX X) alusel, juhindudes
lg 6 ja peeti kinni kuna mootorsõiduki näol oli tegemist Läti Vabariigi poolt Shengeni infosüsteemi SIS tagaotsitava mootorsõidukiga. Samuti on maakohus veenvalt põhjendanud, miks on tegemist edasilükkamatu toiminguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt eelnevast tulenevalt ja juhindudes
1. Kohus märgib esmalt seonduvalt A. Karasjovi õigusliku positsiooniga antud küsimuses, et A. Karasjovi näol ei ole tegemist kannatanuga, nagu on ekslikult kaebuses märgitud, vaid menetlusvälise isikuga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tulenevad A. Karasjovi õigused eelkõige tsiviilõiguslikust suhtest ja ta ei ole kannatanuks
A. Karasjovi õigused tulenevad tühisest ostu-müügilepingust mootorsõiduki võõrandanud isiku vastu käsutusõiguse kehtetuse tõttu. 3 A. Karasjovi esindaja on asunud seisukohale, et arestimisega rikutakse A. Karasjovi omandipõhiõigust (PS § 32). Ringkonnakohus märgib, et kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega. Antud juhul võimaldab seadus arestida vara, mille suhtes on alust arvata, et selle väljaandmist võidakse taotleda välisriigi poolt. Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on võimaldanud menetlusvälisel isikul maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Sellega on tagatud isiku õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. 2. Teise probleemina on kaebuse esitaja selgitanud omandi ja valduse õigusega seonduvat ja leidnud, et ei esine ühtegi AÕS § 95 lg 3 alust A. Karasjovi poolt sõiduki heauskset omandamist välistavat asjaolu. Samuti on kaebuses leitud, et A. Karasjov on seaduslik valdaja, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Ringkonnakohus märgib, et sõiduki arestimise eesmärgiks on
Vara arestimisega ei otsustata vara omandiõiguse ega tekkinud kahjude hüvitamise üle. Need küsimused on S. Karasjovil võimalik tõstatada edaspidise menetluse käigus. 3. Veel on kaebaja märkinud, et sõiduki hoidmine Lõuna Prefektuuri parklas ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna välitingimustes liikumatult seisva sõiduki tehniline seisukord aja jooksul halveneb ning sõiduki varaline väärtus langeb. Ringkonnakohus selgitab, et
Sellest tuleneb, et arestitud vara kasutamine ei ole võimalik. Vastasel juhul ei oleks tagatud vara säilimine ja seega ka vara arestimise eesmärgi saavutamine. 4. Ringkonnakohus märgib vastusena esindaja seisukohale, mille kohaselt ei ole Läti Vabariik esitanud eraldi taotlust sõiduki arestimiseks, et sõiduki kandmist Shengeni infosüsteemi SIS tagaotsitava mootorsõiduki andmebaasi saab käsitleda tahteavaldusena TsÜS mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohus määruses märgituga, et sõiduki andmebaasi kande tegemisega seoses loeb ta
Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et mootorsõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX XXX VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX arestimine on
lg-te 5 ja 6 alusel lubatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.