1-10-5740/67

1-10-5740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5740 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Maiker Tammeoru (Tammeorg) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Maiker Tammeoru määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.12.2011 määrusega jäeti Maiker Tammeorg temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega tunnistati M. Tammeorg süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 169 järgi ning mõisteti talle KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 16.07.
4. Prokurör toetab M. Tammeoru tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla toetab M. Tammeoru tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik märkis, et M. Tammeoru suhtlusringkonda kuuluvad alkoholi liigtarvitajad ja kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava sõber M.R. , kes garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ-s N üldehitajana, on tingimisi karistatud ja on kriminaalhoolduse all. M. Tammeoru käitumist ja tegutsemist võib mõjutada suhtlusringkond, kuhu kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja samuti alkoholi liigtarvitavad isikud. M. Tammeorg soovis enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu M. Tammeorg tingimisi enne tähtaega vabastamisele. M. Tammeorg on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude, muuhulgas röövimise toimepanemise eest, kuid ta on ka toime pannud väejooksu ja teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise. Teda on varem kolmel korral tingimuslikult karistatud ja ühel neist pani ta katseajal toime uue kuriteo. Teda on 2006 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast, kuid pärast katseaja lõppu pani ta toime esimese astme kuriteo. Teda on väärteokorras karistatud 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. M. Tammeorul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja seda kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Positiivseks tuleb lugeda, et M. Tammeorg on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud majandustöödel XXXX ning käesoleval ajal töötab XXXX. Vabanedes on M. Tammeorul võimalus elama asuda M.R. juurde XXXX. Kinnipeetavale garanteerib töökoha OÜ N XXXX. M. Tammeorule pakutav töö on XXXX remont. Nimetatud firma juhatuse liige on M.R., kes on kriminaalkorras karistatud ning kriminaalhoolduse all. Arvestades M. Tammeoru poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod, viimane narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal), ei ole tema enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud 3-l korral kriminaalhooldusele muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta M. Tammeorule piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Suured rahalised nõuded 21430,25 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Tammeorg esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult märkinud, et M. Tammeorg asub vabanedes elama sõbra juurde, kes on kriminaalkorras karistatud. Vangla on saatnud kohtule vana iseloomustuse, kus on ekslikult märgitud vanad andmed. Ekslik on ka see kohtu väide, et M. Tammeoru suhtlusringkonda kuuluvad alkoholi liigtarvitavad ja kriminaalkorras karistatud isikud. M. Tammeorg märgib, et tal on üks sõber, kes sai joobes juhtimise eest tingimisi karistuse. Maakohus on selle sõbra nimetanud mitmuses ning jätnud mulje nagu suhtlusringkond koosneks kriminaalidest ja joodikutest. M. Tammeorg märgib, et tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja asunud tööle, et maksta haginõudeid. Veel leiab M. Tammeorg, et on oma vigadest õppinud ja ei taha enam kunagi vanglasse sattuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -2- käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Tammeoru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. Ringkonnakohus on arvamusel, et käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et M. Tammeoru suhtes on sellel korral karistus täitnud eesmärgi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on M. Tammeorul üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamist tuleb lugeda raskeks distsiplinaarrikkumiseks. Ka vangla iseloomustuse kohaselt esineb M. Tammeoru käitumises agressiivsust ning ta ei suuda mõista oma tegude tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel äärmiselt kaalukaks asjaoluks kinnipeetava distsiplinaarkorras karistatus. Ringkonnakohtu hinnangul näitab asjaolu, et M. Tammeorgu on distsiplinaarkorras karistatud, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole M. Tammeorg olnud võimeline õiguspäraselt käituma. M. Tammeoru vähest seaduskuulekust näitab ka tema korduv kriminaalkorras ja väärteokorras karistatus ning varasem katseaja nõuete rikkumine seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vaatamata sellele, et M. Tammeorgu on eelnevalt ennetähtaegselt vanglast vabastatud, on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole M. Tammeoru puhul täitnud veel oma eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. M. Tammeoru tingimisi enne tähtaega vabastamise aluseks ei saa olla ainult paljasõnaline lubadus hakata seaduskuulekalt käituma, sest see ei kaalu ülesse eeltoodud negatiivseid asjaolusid, mis räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu. Ringkonnakohtul ei ole alust uskuda määruskaebuses toodud paljasõnalisi väiteid, et M. Tammeorg on oma vigadest õppinud ning käitumine on seekord sedavõrd muutunud paremuse suunas, et ta nüüd täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ning hakkab käituma seaduskuulekalt. Oma määruskaebuses leiab M. Tammeorg, et maakohtule on ekslikult vangla poolt esitatud vanad andmed selle kohta, et ta asub vabanedes elama sõbra juurde, kes on kriminaalkorras karistatud. Samas ei ole M. Tammeorg oma määruskaebuses märkinud, millised on õiged andmed tema elukoha kohta, kuhu ta vabanedes elama asub. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt soovib M. Tammeorg asuda elama sõbra ema juurde. Sama nähtub ka vangla iseloomustusest, mille kohaselt elas M. Tammeorg ka varem sõbra emale kuuluvas talumajas. Samas tööle asub M. Tammeorg M.R. ele kuuluvasse firmasse. Seega on M. Tammeorul igapäevaselt kokkupuuted M.R. ega, kes on kriminaalkorras karistatud ning viibib kriminaalhoolduse all. Ringkonnakohus tunnustab positiivselt M. Tammeoru poolt vanglas sotsiaalprogrammis ja tööhõives osalemist, kuid leiab, et eeltoodud positiivsed asjaolud ei ole sedavõrd kaalukad, et -3- annaksid aluse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti ei anna selleks alust määruskaebuses esitatud teised põhjendused. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab M. Tammeorg positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau