Tühistada Viru Maakohtu
5. Andrei Kabilovi kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtuotsuse sisu Viru Maakohtu 10. aprilli 2012 otsusega mõisteti A. Kabilov süüdi järgmiselt: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 p 61 alusel kergendati karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu ja karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1338 tundi tähtajaga 2 aastat. Menetluskuluna mõisteti muuhulgas A. Kabilovilt riigituludesse sundraha 725 eurot. A. Kabilov mõisteti süüdi selles, et tema 20.02.2006 kella 04.00 ajal hommikul koos A.G. (surnud), kasutades näo varjamiseks mustast sukast valmistatud maski, tungis L.J. korterisse aadressil XXX vastu korteriperenaise tahtmist ja kasutades vägivalda, nimelt lõi L.J. noaga vastu nägu ja rusikatega vastu keha, tema poega S.J. noaga rindkere ja selja piirkonda, tekitades sel moel kannatanutele kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud, samuti ähvardades kannatanuid pesapallikurikaga, nõudis neilt raha. Sellega A. Kabilov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toimepandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ja sellega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis on KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi sätestatud kuritegu. Veel mõisteti A. Kabilov süüdi selles, et olles karistatud 21.04.2003 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, 15.03.2006 kella 17.00 paiku võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil vaba juurdepääsu teel varastas korterist asukohaga XXX mobiiltelefoni Samsung X480 väärtusega 3 000 krooni, tekitades M.G. varalist kahju summas 3 000 krooni. Peale selle A. Kabilov koos V.K. varastasid 28.03.2006 E.G. korteris XXX kaks telerit Samsung maksumusega 2500 krooni ja 3000 krooni, videomaki Samsung maksumusega 2000 krooni ja teki maksumusega 50 krooni, tekitades sellega E.G. varalist kahju summas 7550 krooni. Sellega A. Kabilov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse A. Kabilovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles A. Kabilovilt mõisteti välja sundraha 725 eurot. Kaitsja märgib, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole alust uuesti sundraha täies ulatuses välja mõista, sest Viru Maakohtu 13.10.2009 otsusega on A. Kabilovilt juba sundraha välja mõistetud summas 6525 krooni (417,02 eurot). Seadusandja ei ole sundraha määra seadnud sõltuvusse ei episoodide arvust ega nende mahukusest. Määravaks on tehtav kohtuotsus ja kui isik mõistetakse süüdi mitme kohtuotsusega, tuleb ülalviidatud põhimõttest lähtuvalt jätta hiljem tuvastatud kogumi puhul korduvalt sundraha välja mõistmata. -2- 13.10.2009 karistati A. Kabilovit lühimenetluse korras 27.07.2009 toime pandud kuriteo eest. Nimetatud kriminaalasja asjaolud olid selged ning puudus mistahes takistus selle asja liitmiseks käesoleva 10.04.2012 lahendini jõudnud asjaga. Selleks ajaks ei olnud A. Kabilovit käesolevas asjas veel antud kohtu alla. Samuti märgib kaitsja, et maakohus arvestas sellega, et A. Kabilovi suhtes on rikutud õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kohus mõistis 10.04.2012 otsusega sundraha välja I astme kuriteo eest 2,5 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Röövimise ehk I astme kuriteo pani A. Kabilov toime 2006.a., mil kuupalga alammääraks oli 3000 krooni. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd riik on rikkunud A. Kabilovi suhtes õigust mõistlikule menetlusajale, ei ole alust ka temalt sundraha väljamõistmiseks 2012.a. kehtestatud palga alammäära järgi. Juhul kui riik rikub mõistlikku menetlustähtaega, puudub tal ka õigus nõuda süüdistatavalt suuremaid menetluskulusid, mis on tekkinud seoses sellega, et menetlus on veninud. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et sundraha olnuks A. Kabilovilt õigus välja mõista 2006.a. kehtinud määras so 2,5*3000 krooni ehk 7500 krooni. Sellest tuleb maha arvestada juba 13.10.2009 otsusega välja mõistetud sundraha 6525 krooni. Lähtuvalt ülaltoodust on õiguslik alus A. Kabilovilt sundraha väljamõistmiseks summas 975 krooni ehk 62,31 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus peab kõigepealt vajalikuks märkida, et sundraha eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine (vt RKKK otsus asjas 3-1-1-63-05, p 10). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. Kabilovi sundraha suurust tuleks arvestada kuriteo toimepanemise aja, s.o 2006.a. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse järgi. Nimelt ei saa õigeks pidada kaitsja väidet, et kuna A. Kabilovi suhtes on rikutud õigust mõistlikule menetlusajale, siis ei ole alust ka temalt sundraha väljamõistmiseks maakohtu otsuse tegemise ajaga, s.o 2012.a. kehtestatud kuupalga alammäära järgi. Ringkonnakohus toetub Riigikohtu praktikale, kus on korduvalt sedastatud, et sundraha näol on tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena (vt RKKK otsus asjas 3-1-1-63-05, p 8 jj). Seega tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud menetlusõigust. Samuti tuleb sundraha väljamõistmisel lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Riigikohus on selgitanud, et kuna palga alammäär ja selle muutmine peegeldab ühiskonna üldist majanduslikku olukorda ning käibiva raha tegelikku väärtust, võimaldab seotus palga alammääraga hoida sundraha reaalväärtuse stabiilsena (vt RKKK otsus nr 3-1-146-08, p 54). Seega suurenes mõistliku menetlusaja ületamise tõttu tegelikult vaid A. Kabilovi poolt makstava sundraha nominaalväärtus, mitte reaalväärtus. Järelikult puudub põhjus, miks peaks sundraha arvestamisel aluseks võtma kuriteo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäära, mitte kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud palga alammäära. Vaidlustatav maakohtu lahend tehti 10.04.2012. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on alates 01.01.2012 töötasu alammäär kuus täistööaja kohta 290 eurot. -3-
lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Seega on maakohus õigesti lähtunud kuupalga alammäärast 290 eurot ja saanud sundraha kogusummaks 725 eurot. 2. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et A. Kabilovilt pole alust antud asjas sundraha täies ulatuses välja mõista, kuna 13.10.2009 otsusega on temalt sundraha juba välja mõistetud 6525 krooni (417,02 euro) ulatuses. Isikul on õigus sellele, et tema poolt sooritatud kuriteod menetletakse ühes menetluses.
lg 3 p 1 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Erandjuhtudel võib ühe isiku poolt sooritatud kuritegusid menetleda erinevates menetlustes, kuid sellega ei tohi raskendada isiku olukorda. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutakse isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele (vt RKKK otsus asjas 3-1-1-24-11, p 10.2). Riigikohus on samuti tõdenud, et kui menetleja on jätnud alusetult kasutamata
lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada isiku kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada talle kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmise ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordse väljamõistmise
sätteid arvestades, ei ole sundraha teistkordne väljamõistmine
Antud asja kohtueelse menetluse ajal mõisteti A. Kabilov süüdi 13.10.2009 otsusega KarS § 424 järgi 27.07.2009 toime pandud kuriteo eest. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et kui need kaks menetlust oleks omavahel ühendatud, oleks A. Kabilovilt mõistetud sundraha välja vaid ühel korral.
S-i mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. 13.10.2009 karistati A. Kabilovit KarS § 424 järgi ehk II astme kuriteo eest ning sundraha mõisteti
Vabariigi Valitsuse
Seega 2012.a. tehtud lahendi puhul oleks selleks 2,5 kuupalga alamäära ehk 725 eurot. Tulenevalt asjaolust, et A. Kabilovi kuriteod on menetletud eraldi menetlustes, on temalt sundraha välja mõistetud rohkem kui ühel korral, mis asetab teda halvemasse olukorda kui see, milles ta oleks olnud kuritegude menetlemisel ühes menetluses. Seega leiab ringkonnakohus, et 10.04.2012 mõistetud sundraha 725 eurot tuleb vähendada 13.10.2009 mõistetud sundraha 417,02 euro võrra. Seega tuleb A. Kabilovilt sundrahana välja mõista 307,98 eurot. 3. Eelnimetatu alusel rahuldab ringkonnakohus A. Kabilovi kaitsja määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu lahendi osas, millega mõisteti A. Kabilovile sundrahaks 725 eurot ning mõistab sundrahaks 307,98 eurot. -4-
lg 1 p 4 kohaselt menetluskuluks on ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot ja 60 senti, kokku 57 eurot ja 60 senti, on põhjendatud kulu.
Mati Kartau Aarne Sarjas -5- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.