← Eesti

1-11-11804/15

1-11-11804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11804 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Valdek Lubja määruskaebus Tartu Maakohtu
  3. novembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri 2011 määrus muutmata ja süüdistatava Valdek Lubja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.05.2011 määrusega vahistati Valdek Suigusaar (alates 08.09.2011 kannab perekonnanime Lubja) kahtlustatuna KarS 114 p 4 järgi kuriteo toimepanemises. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 28.10.2011 Tartu Maakohtusse süüdistusakti Valdek Lubja süüdistuses KarS § 114 p 4 järgi. V. Lubja esitas taotluse tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega. Tartu Maakohus jättis 16.11.2011 määrusega rahuldamata Valdek Lubja taotluse asendada tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta rahuldamata V. Lubja taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, kuigi elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et V. Lubja on vahistatud põhjusel, et vabaduses olles võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Nimetatud KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamise alus ei ole käesolevaks ajaks ära langenud. Maakohus asus seisukohale, et V. Lubja suhtes elektroonilise valve kohaldamise välistavad järgmised asjaolud. V. Lubja on juba varem ühe korra kriminaalkorras karistatud tahtliku tapmise eest ning käesolevas asjas on talle esitatud uus kahtlustus mõrvas. Seega on tegemist isikuga, kes on võimeline toime panema väga raskeid isikuvastaseid kuritegusid. See oht suureneb juhul, kui isik tarvitab alkoholi. Elektrooniline valve ei välista võimalust alkoholi tarvitamiseks. Joobes isiku käitumine on ettearvamatu ning V. Lubja puhul on see viinud raskete isikuvastaste rünneteni. Seega ei ole võimalik elektroonilise valvega tagada olukorda, mis välistaks uute kuritegude toimepanemise ohu V. Lubja poolt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Lubja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole ta kunagi kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud ega pakku läinud. Ta leiab, et kuna talle on varem võimaldatud kuni karistuse kandmisele asumiseni viibida vabaduses, siis võiks talle ka käesoleval ajal seda võimaldada. Eelmise karistuse kandmise ajal Tartu vanglas võimaldati tal käia väljaspool vanglat tööl. V. Lubja on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning kahetseb siiralt oma tegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilist valvet saab kohaldada isiku suhtes, kes on varem kriminaalhoolduse või tingimisi mõistetud karistuse katseaja edukalt läbinud ja kelle suhtes on kohtul alust eeldada, et elektrooniline valve on piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. V. Lubja puhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et V. Lubja näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga, keda saaks usaldada. Tegemist on kõrge kriminaalse aktiivsusega isikuga, kes ei ole varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. V. Lubja on isik, keda on karistatud 1995.a tahtliku tapmise eest ning käesoleval ajal süüdistatakse teda taas tapmise toimepanemises ning seda Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega mõistetud katseajal. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suur just nende süüdistatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Seletuskirjas 562 SE III Kriminaalmenetluse seadustiku täiendamine §-ga 1371 on märgitud, et elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel võib kõne alla tulla kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, sest ei saa 100%-liselt kontrollida, kellega ja kuidas isik päeva jooksul suhtleb. Kuivõrd V. Lubja on vahistatud uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks, saaks tema suhtes elektroonilist valvet kohaldada üksnes juhul, kui kohtul on piisavalt alust eeldada, et elektrooniline valve on piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohtul -2- V. Lubja puhul sellist veendumust ei kujunenud ning eeltoodust tulenevalt ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.