← Eesti

1-12-5582/5

Obsah (4)§ 3851§ 3811§ 384§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5582 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokurat

§ 3851tunnustel AS Textuur juhatuse liikme A.J.

poolt esitatud kuriteoteate põhjal, milles avaldaja leiab, et OÜ Dirolex (reg kood 10696735, asukoht Tõrva linn Tööstuse 11, pankrotis) juhatuse liikmete A.K. , A.A. ja K.N. poolt on toime pandud järgmised kuriteod: -

§ 3851

järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuivõrd OÜ Dirolex omakapital oli 31.12.2008 seisuga -3264958 krooni, mis avaldaja hinnangul näitab osaühingu maksejõuetust ning osaühingu Dirolex juhatus oleks pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse, mitte aga jätkama majandustegevust ja ostma AS-lt Textuur 27.02.2009 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1 alusel männikilpi kogumaksumusega 993 524,70 krooni; -

§ 3811lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuivõrd OÜ Dirolex juhatuse liikme A.K.

poolt 30.04.2008 Tartu Maakohtule esitatud saneerimisavaldusele on lisatud võltsitud OÜ Dirolex 2008.a. majandusaastaaruanne, milles on näidatud OÜ-t Dirolex 31.12.2008 seisuga maksejõulisena; -

§ 384

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, sest OÜ Dirolex juhatuse liikmed olles teadlikud osaühingu maksejõuetusest, ostsid teistelt äriühingutelt kaupa eesmärgiga jätta selle eest maksmata ning eesmärgiga ära hoida võlausaldajate poolt pankrotiavalduse esitamist, esitas OÜ Dirolex esindaja ilma õigusliku aluseta kohtule saneerimisavalduse, jätkas kahjulike tehingute tegemisi, milles eelistas ühtestid võlausaldajaid teistele ning 29.06.2009 on soetanud OÜ-lt Rabatec ostumüügilepingu alusel kinnistu asukohaga XXX , maksumusega 904500 krooni, milline summa on OÜle Rabatec jäetud tasumata; - 23.02.2010 esitatud täiendavas avalduses leiab avaldaja, et OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt on toime pandud ka

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalfiitseeritav kuritegu, millele viitab avaldaja hinnangul asjaolu, et perioodil 31.12.2008 kuni 12.10.2009 on OÜ Dirolex võlgnevused kasvanud vähemalt 20,5 miljonit krooni ja OÜ Dirolex omakapital vähenenud 33 miljonit krooni, ning et OÜ Dirolex juhatuse liikmed on ebaseaduslikult pööranud OÜ Dirolex vara, varalisi õigusi enda või juhatuse liikmetega seotud teiste äriühingute või muude kolmandate isikute kasuks, jättes samas OÜ Dirolex teiste võlausaldajatele, nende hulgas AS-le Textuur kauba eest täies ulatuses tasumata ning samuti palub avaldaja arestida AS-le Textuur tekitatud kahju tagamiseks juhatuse liikmetele kuuluv vara. Lõuna Prefektuur lõpetas prokuratuuri loal 26.03.2012 määrusega kriminaalmenetluse põhjusel, et pankroti- ega kriminaalmenetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist OÜ Dirolex juhatuse liikmete A.K. , A.A. , K.N. ega kellegi teise isiku käitumises piisavalt tõendeid, mis annaksid aluse kehtiva karistusseadustiku sätete alusel neile kuritegude inkrimineerimiseks. AS Textuur esindaja esitas 12.04.2012 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus kriminaalmenetluse lõpetamine tühistada ja menetlust jätkata. Riigiprokurör jättis 14.05.2012 AS Textuur esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör leidis, et AS Textuur esindaja kaebuses sisalduvad põhjendused ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. Riigiprokurör leidis, et

§ 3851

koosseisu esinemise kohta tuleb nõustuda kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgituga, mille kohaselt ei ole võimalik retrospektiivselt öelda, et OÜ Dirolex (pankrotis) juhatuse liikmed on teadlikult vältinud ettevõtte tegelikku olukorda ning jätnud juba alates 31.12.2008 arvates 20 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamata. Riigiprokuröri hinnangul on kogutud tõendite pinnalt võimalik pigem lugeda tuvastatuks see, et juhatuse liikmed, olles küll teadlikud ettevõtte raskustest, nägid läbi saneerimismenetluse ja olemasoleva äriplaani võimalust raskustest välja tulla. Riigiprokurör leiab, ei ole võimalik ümber lükata seda, et saneerimise kasuks otsustanud juhatuse liikmed nägid võimalust olukorrast välja tulla sel ajahetkel neile teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt ning ilmset püsivat maksejõuetust ei olnud nende arvamuse kohaselt veel saabunud ja/või pidasid nad seda ajutiseks. Riigiprokurör märgib, et sellele viitab juhatuse liikmete tegevus, kus kujunenud olukorrale püüti reageerida nii töötajate sundpuhkusele saatmisega, uute klientide otsimisega, kulude optimeerimise ja efektiivsuse tõstmisega. Riigiprokurör on seisukohal, et kiirelt muutuv majanduslik olukord üldiselt, ettevõtte äripartnerite majanduslikud raskused, varade väärtuse oluline muutumine jm asjaolud on olnud teguriteks, mis on kokkuvõttes viinud OÜ Dirolex pankrotini. Riigiprokurör märgib, et viimast on leidnud nii kohus tsiviilkohtumenetluses kui ka pankrotihaldur oma ütlustes, mille kohaselt 100% kindlust selles, et juba 30.04.2009 seisuga esines pankrotiseis, väita ei saa. Samuti ei ole riigiprokuröri hinnangul võimalik lugeda üheselt tuvastatuks ka seda, et kõik asjaolud, mis olid selgunud pankrotiavalduse esitamise ajaks (29.06.2009), olid tegelikult juhatuse liikmetele teada varem, s.o juba saneerimisavalduse esitamise ajaks (30.04.2009) või juba veelgi varem (2009 jaanuari algus) – vastupidi, juhatuse liikmetel oli veel 2009 alguses teada, et neil on suured tellimused (kliendid) olemas. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on riigiprokuröri hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamine pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse rikkumise episoodis seaduslik ja põhjendatud. -2- Puutuvalt

§ 3811

lg 1 koosseisu esinemisse märgib riigiprokurör, et kogutud materjalid ei kinnita seda, et ettevõte oleks rikkunud raamatupidamise kohustust ning sellekohaseid sisulisi etteheiteid ei ole ilmnenud pankrotimenetluse ega ka kriminaalmenetluse käigus. Riigiprokurör leiab, et OÜ Dirolex raamatupidamist on korraldatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ning ettevõtte varalisest seisundist ülevaate saamine on olnud võimalik. Asjaolu, et erinevatel aegadel esitatud majandusaasta aruanded erinevad, ei tähenda riigiprokuröri hinnangul veel automaatselt võltsitust alusdokumentides. Erinevus majandusaasta aruannetes esitatud andmetes on riigiprokuröri määruse kohaselt pankrotihalduri hinnangul olnud tingitud nii erinevate menetlusvormide kasutamisest kui ka sellest, et ettevõtte varasid on muutunud majanduslikus olukorras ümber hinnatud. Riigiprokurör märgib, et

§ 384

esinemise tõenduseks on kaebusega koos esitatud Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2012 otsus, milles kohus on leidnud, et OÜ Dirolex poolt viiviste tasumist lähikondsest kostjale saab pidada OÜ Dirolex võlausaldajate huvisid kahjustavaks. Riigiprokurör leiab, et kuigi nimetatud lahend ei ole veel jõustunud, sest selle on vaidlustanud kostja ning hetkel on tsiviilasi Riigikohtu menetluses, tuleb nõustuda, et võimalik ühe võlausaldaja eelistamine teistele võib olla toime pandud. Kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleb aga riigiprokuröri määruse kohaselt täiendavalt tuvastada, et selline eelistamine põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse. Riigiprokuröri määruse kohaselt sellekohaseid andmeid kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ning menetluse käigus kogutud andmetest nähtub kogumis, et tehingud ja väljamaksed, mis tehti saneerimismenetluse ajal ning enne pankrotiavalduse esitamist, ettevõtet otseselt pankrotti ei tõuganud ega olnud ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks. Riigiprokurör toob välja, et kaebuses heidetakse ette uurimise pealiskaudsust ning vajalike tõendite mittekogumist, kuid pole nimetatud ühtegi konkreetset tõendit, mille kogumine annaks uut või täiendavat teavet sellisel määral, et see lükkaks ümber juba kogutud tõendite kogumis hindamisest tehtud järeldused. Riigiprokurör leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud ja seaduslik. Kaebuses esitatud taotluste sisu AS Textuur esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Kaebuse esitaja leiab, et riigiprokurör on asja menetlenud pealiskaudselt, ei ole võtnud seisukohta kõikides kaebuse esitaja poolt esitatud väidetes ning ei ole küllaldaselt põhistanud, miks kaebuse esitaja väited on põhjendamatud ja puudub õiguslik alus kriminaalmenetluse jätkamiseks antud kriminaalasjas. AS Textuur esindaja käsitleb ringkonnakohtule esitatud kaebuses uuesti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse väiteid, mis olid kokkuvõtlikult järgmised. Kaebuse esitaja leidis, et kriminaalasja on menetletud juba kaks aastat, kuid asjas tähtsust omavad asjaolud on jäänud sisuliselt välja selgitamata. Kaebuse esitaja viitas ÄS-i §-dele 136 ja § 180 lg 51 ning leidis, et OÜ Dirolex oli maksejõuetu juba seisuga 31.12.2008, mil osaühingu omakapital oli negatiivne -3264958 krooni, kuid juhatuse liikmed jätsid pankrotiavalduse esitamata. Kaebuse kohaselt esitasid OÜ Dirolex juhatuse liikmed kohtule pankrotiavalduse asemel saneerimisavalduse, et keegi võlausaldajatest ei saaks esitada OÜ Dirolex osas pankrotiavaldust ning lisasid saneerimisavaldusele võltsitud 2008. aasta majandusaasta aruande, kus osaühingule kuuluva vara maksumuseks näidati 47 771 405 krooni, kuigi tegelikult oli osaühingu varade maksumus 42 212 502 krooni, käibevarade maksumuseks näidati 14 891 115 krooni, kuigi tegelik käibevarade seis oli ainult 9 332 212 krooni, samuti näidati valmistoodangu maksumust 2 173 665 krooni võrra suuremana tegelikkusest. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole uurijad analüüsinud majandusaasta aruandes esinevate ebakõlade põhjuseid ning ta leiab, et osaühingu juhatuse liikmed pidid teadma, et -3- osaühingu kohustuste maht 31.12.2008 seisuga ületab varade maksumust 3 264 968 krooni. Kaebuse esitaja märkis ka, et menetluse käigus on jäänud välja selgitamata, kuhu on kadunud käibevara summas 9 116 888 krooni vahemikus 31.03.2009 kuni 13.07.2009. Kaebuse esitaja hinnangul on ebaõige menetleja seisukoht, et antud asjas puuduvad

§ 3811, § 384 lg 1 ja § 201 lg 2 p 2 kuritegude tunnused.

Kaebuse esitaja rõhutas, et OÜ Dirolex juhatuse liikmed ei soovinud ja ei teinud koostööd saneerimisnõustajaga, vaid jätkasid tootmistegevuse juhtimist iseseisvalt, teostasid majandustehinguid ilma saneerimisnõustajaga kooskõlastamata ja tekitasid osaühingule

  1. aastal kuni pankroti väljakuulutamiseni kahjumit 33 miljonit krooni. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et menetleja ei tundnud kahjumi tekkimise osas vajalikul määral huvi, ei teinud vajalikke järeldusi ajutise pankrotihalduri aruandes OÜ Dirolex ja temaga seotud äriühingute tehingute seaduspärasuse kahtluse alla seadmisest ning jättis tähelepanuta Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-3071, kohus otsustas tunnistada kehtetuks OÜ Dirolex poolt perioodil 21.05.2009-17.07.2009 rahalise kohustuse täitmise OÜ-le Oga Vision summas 2 184 900 krooni. Kaebuse esitaja hinnangul on nimetatud otsusest tulenevalt OÜ Dirolex juhatuse liikmed eelistanud teistele võlausaldajale OÜ Dirolex emaettevõtja OÜ-d Oga Vision, kelle üheks osanikuks on OÜ Dirolex juhatuse liige A.K., huve. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei ole kogunud kõiki kriminaalmenetluses vajalikke tõendeid ning ei ole teostatud osaühingu majandustegevuse analüüse. Kaebuse esitaja märgib ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et jääb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse väidete juurde ning lisab alljärgnevat. Kaebuse esitaja leiab, et riigiprokurör on võtnud oma otsustuse aluseks eelkõige kahtlustatavate poolt antud ütlused, jättes tähelepanuta muud kogutud tõendid, sh tegeliku bilansi 31.12.2008 seisuga, mis näitab, et osaühingu võlad ületasid olemasolevaid varade maksumust 3 264 958 krooni võrra. Samuti ei ole riigiprokurör kaebuse esitaja hinnangul pööranud vajalikul määral tähelepanu kaebuses esitatud väitele, et koos saneerimisavaldusega esitasid kahtlustatavad kohtule teadlikult ebaõige
  2. aasta majandusaasta aruande, näidates osaühingu omakapitali 31.12.2008 seisuga mitte -3 264 958 krooni vaid +2 293 945 krooni ning asjaolule, et 31.12.2008 kuni 31.03.2009 vähenes omakapital 907 682 krooni võrra ehk võlad kasvasid igakuuliselt ca 300 000 krooni võrra. Kaebuse esitaja leiab, et ebakõlad raamatupidamises ei ole nii väiksed, et tegemist võiks olla raamatupidamisliku eksimusega ning märgib, et kuna osaühingus toimus raamatupidamine elektrooniliselt, siis osaühingu varade ja võlgade seis oli võimalik välja tuua igapäevase seisuga. Kaebuse esitaja märgib, et alates 01.01.2009 kuni pankroti väljakuulutamiseni tootis osaühing 33 miljonit krooni kahjumit ning kahtlustatavad ei püüdnud makseraskusi vähendada. Lisaks ei pööranud menetleja kaebuse esitaja hinnangul tähelepanu asjaolule, et peale saneerimismenetluse alustamist jäi saneerimiskava koostamata, kuna kahtlustatavad hoidusid kõrvale saneerimisnõustajast ning OÜ Dirolex juhatuse liikmed ei soovinud ja ei teinud mitte mingisugust koostööd saneerimisnõustajaga, vaid jätkasid tootmistegevuse juhtimist iseseisvalt, teostasid majandustehinguid saneerimisnõustajalt arvamust küsimata ja tekitasid osaühingule märkimisväärset kahju. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokurör ei ole teinud vajalikke järeldusi ka Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2012 kohtuotsusest ning seab kahtluse alla riigiprokuröri seisukoha, et, kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleb täiendavalt tuvastada, et vastav kohtuotsuses kajastatud võlausaldajate eelistamine põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud asjaolu ei ole menetluse käigus uuritud ning ebaselge on menetleja seisukoht, et 2,2 miljoni krooni ülekandmine ei vähendanud oluliselt osaühingu maksejõulisust. Kaebuse esitaja märgib, et osaühingu 13.07.2009 kasumiaruandest nähtub, et osaühingu müügitulu oli ajavahemikul 01.01.2009-13.07.2009 20 609 987 krooni, kahjum aga seejuures 33 074 910 krooni. Kaebuse esitaja hinnangul ei pööranud menetleja tähelepanu ettevõtte kasumiaruandes märgitud ärikuludele, milleks on -48 151 686 krooni, sellest muud ärikulud -27 582 390 -4- krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja ei ole isegi olemasolevate andmete osas teostanud finantsmajanduslikku analüüsi ning ei ole kogunud uusi raamatupidamisandmeid. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole menetleja välja selgitanud, kas esineb ka muid ettevõtte rahade ebaseaduslikke kõrvaletoimetamisi peale Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatud raha summas 2 184
  3. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja poolt tehtud järeldused on subjektiivsed, antud menetluse käigus ei ole dokumentaalselt uuritud maksejõuetuse tegelikke põhjusi, ei ole võetud seisukohta osas, mis tingis võlgnike esindajatel esitama kohtule teadvalt ebaõiget majandusaasta aruannet, kus kajastatud osaühingu majandusnäitajad ei vastanud tegelikkusele, samuti ei ole uuritud raamatupidamise algdokumentide alusel vahetult enne pankroti väljakuulutamist tekkinud 33 miljoni kroonise kahjumi tegelikke põhjusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  4. Ringkonnakohus leiab, et AS Textuur esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
  5. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et ringkonnakohtul on õigus ja pädevus KrMS § 208 järgi kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluses on välja selgitatud võimalikud kriminaalmenetluses tähtsust omavad asjaolud ning selle tarbeks teostatud kriminaalmenetluses vajalikud menetlustoimingud või õigesti tõlgendatud ja kohaldatud asjassepuutuvaid õigusnorme. Oluline on rõhutada, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ning kohtu roll, lähtudes KrMS § 208 mõttest, on nimetatud otsustustesse sekkumisel selgelt piiratud.
  6. Ringkonnakohus, olles tutvunud OÜ Dirolex juhatuse liikmete suhtes algatatud kriminaalmenetluse materjalidega, on sisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamine prokuratuuri poolt on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör oma määruses põhjalikult selgitanud, miks OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses ei ole võimalik tuvastada

§ 3851

,

§ 3811lg 1, § 384 ega muude kuriteokoosseisude esinemist.

3.

  1. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri määruses toodud põhjendustega, et ei ole võimalik ümber lükata, et OÜ Dirolex juhatuse liikmed pidasid ettevõtte maksejõuetust ajutiseks: seda kinnitab juhatuse liikmete tegevus ettevõtte saneerimismenetluse algatamisel, kulude optimeerimisel, efektiivsuse tõstmisel ja uute klientide otsimisel, samuti
  2. aasta alguses ettevõttel suurte tellimuste olemasolu ning pankrotihalduri ütlustes avaldatud kahtlused ettevõtte püsivalt maksejõuetuks muutumise aja osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka OÜ Textuur esindaja poolt väljatoodud asjaolud OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuse ja ettevõtte majanduslikku olukorra kohta riigiprokuröri seisukohti ümber ega too välja uusi asjaolusid, mida riigiprokurör poleks juba oma määruses kriminaalmenetluse lõpetamise kaalumisel arvesse võtnud. Ringkonnakohus lähtub siinjuures Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 toodud seisukohast, mille kohaselt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile ning vastava hinnangu andmisel tuleb lähtuda ex ante informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. Nii ei saa vastavalt nimetatud lahendile äriühingu negatiivsest netovarast automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. -5- 3.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses esitatud väited OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt

§ 3811

lg 1 järgi raamatupidamiskohustuse rikkumise osas alust riigiprokuratuuri seisukohtade ümberlükkamiseks. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et pankrotihalduri hinnangul tulenesid erinevused majandusaasta aruannetes varade ümberhindamisest seoses ettevõtte majandusliku olukorra muutumisega ning erinevate menetlusvormide kasutamisest. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad ka OÜ Textuur esindaja kaebuses toodud andmed OÜ Dirolex varalise seisu kohta Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohta, et ettevõtte varalisest seisundist ülevaate saamine on olnud võimalik. Kaebuse esitaja poolt väljatoodud arvulised näitajad ettevõtte majandusliku olukorra muutuste kohta olid riigiprokurörile otsustuse tegemisel teada ning riigiprokurör on nende osas tehtud järeldusi oma määruses põhjendanud. 3.3. Riigiprokuröri määruse kohaselt ei esine OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses ka

§ 384

tunnuseid, kuna ühtede võlausaldajate eelistamine teistele ei olnud ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks ega põhjustanud ettevõtte maksevõime olulist vähenemist. Kaebuse esitaja on välja toonud, et OÜ Dirolex kahjum oli 01.01.2009-13.07.2009 33 074 910 krooni ning OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt ühtede võlausaldajate eelistamine 2,2 miljoni krooni ulatuses vähendas oluliselt ettevõtte maksejõulisust. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei ole ühe võlausaldaja teisele eelistamine isiku maksejõuetuse või maksevõime vähenemiseks põhjuseks, kui tegemist on põhjendatud nõude rahuldamisega, mis vähendab võlgniku kohustusi ja ei vähenda seega võlgniku vara suurust. Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-53-03 ja 3-2-1-80-06 ning kriminaalasjas nr 3-11-49-11. Võlausaldajate ebavõrdset kohtlemise korral on võimalik kohaldada pankrotiõiguslikku õiguskaitsevahendit tagasivõitmise näol ning võlgniku rahalise kohustuse täitmisel võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine on juhul, kui see ei põhjusta võlgniku vara koguväärtuse vähenemist, küll pankrotiseadusest tulenevalt ebaseaduslik, kuid mitte

§ 384lg 1 järgi karistatav.

Karistusõigusliku vastutuse tekkimiseks peab ühe võlausaldaja eelistamine teisele põhjustama võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse ning kohus peab

§ 384

lg 2 järgi olema välja kuulutanud ettevõtte pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Riigiprokurör on

§ 384

osas leidnud, et andmeid, et ühtede võlausaldajate eelistamine neile viiviste tasumise näol oleks viinud ettevõtte maksejõuetuseni või maksevõime olulise vähenemiseni kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ning menetluse käigus kogutud andmetest nähtub kogumis, et tehingud ja väljamaksed, mis tehti saneerimismenetluse ajal ning enne pankrotiavalduse esitamist, ettevõtet pankrotti ei tõuganud. Võttes arvesse ka kaebuse esitaja poolt väljatoodud eelisjärjekorras tasutud kohustuste proportsiooni ettevõtte muudesse kohustustesse, nõustub ringkonnakohus riigiprokuröri seisukohtadega ning ei pea menetluse jätkamist

§ 384koosseisu esinemise täiendavaks uurimiseks vajalikuks.

3.

  1. Ringkonnakohus on eeltoodut arvesse võttes kokkuvõtlikult seisukohal, et kriminaalmenetluses kogutud teave ei viita OÜ Dirolex juhatuse liikmete poolt karistusõiguslikku hukkamõistu tingivale tahtlikule ettevõttele maksejõuetuse põhjustamisele ja võlausaldajate huvide kahjustamisele, mistõttu ei ole OÜ Dirolex juhatuse liikmete suhtes kriminaalmenetluse jätkamine põhjendatud.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud kaebuse esitaja väited, et riigiprokurör on asja menetlenud pealiskaudselt ning ei ole oma seisukohti määruses põhjendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigiprokurör ei ole oma määruse põhjendamiskohustust sellega rikkunud, et ei ole kaebuse esitaja iga väidet käsitlenud ega OÜ Dirolex kahjumi põhjuseid detailsemalt analüüsinud. Riigiprokurör on põhjendanud, et kiirelt muutunud majanduslik olukord, ettevõtte äripartnerite majanduslikud raskused, varade väärtuse oluline muutumine jm asjaolud on olnud teguriteks, mis on viinud OÜ Dirolex pankrotini. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör oma määruses kriminaalmenetluse lõpetamist OÜ Dirolex juhatuse liikmete -6- suhtes piisavalt põhjendanud ning võtnud otsustuse tegemisel kogumis arvesse kõiki vajalikke ettevõtte majanduslikku olukorda ja juhatuse liikmete tegevust iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on menetleja poolt tuvastatud asjaolud olnud piisavad tuvastamaks, kas OÜ Dirolex juhatuse liikmete tegevuses esineb kuriteo tunnuseid ning kaebuse esitaja poolt väljatoodud täiendavate menetlustoimingute teostamine ei ole vajalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades nii kriminaalmenetluses kui ka pankrotimenetluses kogutud teavet, ei annaks täiendavate menetlustoimingute tegemine uut teavet OÜ Dirolex maksejõuetuse põhjuste ega juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse kohta, mis Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohad ümber lükkaks ning seega ei oleks kriminaalmenetluse jätkamine kaebuses esitatud motiividel põhjendatud.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 leiab ringkonnakohus, et AS Textuur esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määrusele tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma kohtunik -7-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.