§-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 1 p 7, lg 2; 341 lg 2 ja 4 tühistada Viru Maakohtu 12.detsembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-16752 ja saata kriminaalasi Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus Narva osakonna kaudu 646,56 eurot, advokaat Igor Beluginile tema poolt Igor Komjaginile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Süüdistatava Igor Komjagini määratud kaitsja Igor Belugini apellatsioonimenetluses osutatud õigusabikulu summas 646,56 eurot jätta
Edasikaebamise kord Kohtumäärus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 17. mail 2012. Ringkonnakohtu määruse peale võib
lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates 18. maist 2012. Määruskaebuse esitamise õigus on
lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Asjaolud 20.10.2009 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt, mille kohaselt esitati I. Komjaginile alljärgnevad süüdistused. I. Komjaginile esitati süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises alljärgnevas: - tema 29.02.2008 kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes avalikus kohas – XXX . trepikoja välitrepil – saades aru, et arvete klaarimine kannatanuga toimub avalikus kohas, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele põhjuseta lõi 2 korda rusikaga näkku F.G. , kannatanu püüdis ennast tema käes olnud taburetiga kaitsta ja tal õnnestus I. Komjagini juurest põgeneda ja politseipatrulli välja kutsuda. 10 minuti möödudes väljus kannatanu trepikojast ja nägi uuesti I. Komjaginit, kes tormas kannatanu juurde ja lõi teda uuesti rusikaga meelekohta. Oma tegevusega tekitas I. Komjagin kannatanule näo põrutuse ning hematoomi ja füüsilist valu. - tema 09.12.2008 kella 17.30 paiku XXX asuva elumaja esimese trepikojas esimese ja teise korruse vahel asuval trepil saades aru, et ta asub avalikus kohas, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele ilma põhjuseta, lõi E.M. (J.M.) jalaga selja piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Lisaks esitati I. Komjaginile süüdistus ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises alljärgnevas: - tema 09.12.2008 ajavahemikul kell 17.30–18.00 XXX asuvas korteris lõi rusikaga näkku D.K. , millega tekitas kannatanule näo põrutuse ja hematoomi ja füüsilist valu. - tema 28.01.2009 kella 23.00 paiku, olles alkoholijoobes, XXX asuvas korteris lõi kaks korda enda ema V.K. (K.) rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, näo põrutuse ja hematoome. - tema 22.04.2009 kella 15.00 paiku, olles alkoholijoobes XXX maja esimeses trepikojas, isiklike vaenulike suhete tõttu haaras kätega D.K. jopest ja lõi rusikatega vastu pead, pärast lükkas D.K., mille tõttu kannatanu kukkus trepist alla. Kannatanule on tekitatud näo vigastushaav ja füüsiline valu. Samuti esitati I. Komjaginile süüdistus KarS § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isik, kelle suhtes 21.11.2008 kohaldati otsusega nr EE560/565 karistust rahatrahvi 360 krooni näol tolliseadustiku § 73 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest, mis oli toime pandud 24.10.2008, taas 20.07.2009 kell 03.05, ületades jalgsi Euroopa Ühenduse piiri Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil XXX, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariigi territooriumile, piiri passikontrollile järgneva tollikontrolli käigus, deklareerides suuliselt 40 tükki Venemaa päritolu Venemaa aktsiisimarkidega sigarette “Bayron”, üritas toimetada deklareeritavat kaupa üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrollitsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumatutel põhjusel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel avastati I. Komjaginil lisaks deklareeritule veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimarkidega sigaretti “Bayron”, mis olid peidetud tema riiete alla kõhu peale pükstevärvli vahele. 2 16.08.2010 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt, mille kohaselt esitati I. Komjaginile alljärgnevad süüdistused. I. Komjaginile esitati süüdistused KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises järgnevas: - tema 01.03.2010 kella 17.45 paiku XXX maja trepikojas, isiklikke vaenulikke suhete tõttu tekkinud tülis, lõi kätega näo piirkonda S.K., millega tekitas kannatanule pealaenaha pindmise vigastuse ja füüsilist valu. - tema 11.03.2010 kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi kätega vastu nägu ja selja piirkonda enda emale V.K., millega tekitas peaaju põrutuse, selja põrutuse ja füüsilist valu. - tema 06.05.2010 kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes XXX asuvas korteris, isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tülis lõi kolm korda rusikaga vastu nägu oma isa V.K. (V.K.), millega tekitas füüsilist valu ja näovigastusi. Viru Maakohtu 26.08.2010 määrusega ühendati kriminaalasjad nr 1-09-16752 ja nr 1-10-10486
taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kohaldati vanglast vabanemise päevast kannatanu ning tema eraelu kaitseks I. Komjaginile lähenemiskeeldu ja keelati I. Komjaginil 3 aasta jooksul läheneda V.K. ning tema elukohale lähemale kui 100 meetrit. Lisaks mõisteti I. Komjaginilt riigituludesse välja menetluskulud kokku 3082,86 eurot.
Komjagin osaliselt menetluskulude tasumisest, s.o kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside (akt nr 14 ja akt nr KP-055-11/1887) tegemise kulude tasumisest kokku summas 1021,30 eurot. Kohus, kuulanud ära kannatanud ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et I. Komjagini süü KarS § 121 ja § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 ettenähtud kuritegude toimepanemises on tõendatud. Samas asus kohus seisukohale, et I. Komjagini süü KarS § 263 lg 1 järgi ei leidnud kinnitust, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et I. Komjagini tegudega 22.04.2009 D.K. suhtes ning 29.02.2008 F.G. suhtes rikuti avalikku korda. Kohtu hinnangul on tuvastatud kohtuliku uurimise käigus, et teiste isikute rahu ei rikutud. Seega kvalifitseeris kohus selles osas I. Komjagini teod ümber KarS § 121 järgi. Kohus märkis, et kannatanud V.K. , V.K. , F.G. , D.K. , E.M. ning S.K. andsid kohtus otseseid ütlusi enda peksmise kohta I. Komjagini poolt ning leidis, et nende ütlusi kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, st Narva Haigla poolt väljaantud õiendiga kannatanutele tekitatud kehavigastuste kohta. S.K. peksmine I. Komjagini poolt on, muuhulgas tõendatud ka tunnistaja P.G. ütlustega, kes nägi S.K. vahetult enne ja pärast peksmist ning kellele kannatanu koheselt teatas, et teda oli I. Komjagini poolt pekstud. Tunnistaja T.H. nägi pealt, et F.G. ki, kes seisis keskmise trepikoja juures, juurde jooksis noormees, kes lõi F.G. ki mitu korda rusikatega rindu. F.G. hoidis käes taburetti ning ründamise 3 hetkel pööras tabureti ründaja suunas. F.G. sõnadest sai ta hiljem teada, et noormees lõi esimesena F.G. ki näkku selle eest, et ta küsis noormehelt, kelle poole ta läheb. Tunnistaja G.B. ütlustest nähtub, et 04.05.2010 tuli ta V. ja V.K. itele külla, alkoholi nad ei tarvitanud. Maikuu lõpus 2010 kohtus turul V.K. ga, kes rääkis, et 06.05.2010 I. Komjagin peksis läbi oma isa V.K. i. V. sõnade järgi teadis tunnistaja, et I. Komjagin peksis ka V.K. nii, et ta sattus haiglasse. I. Komjagin on väga jõhker ja äkiline inimene. Kohtu hinnangul on G.B. ütlustega ümber lükatud I. Komjagini väide, et tol päeval tarvitas ta alkoholi koos isaga ja G.-nimelise tuttavaga. Seejärel saatis ta G.B. koju, tagasiteel koju kohtus pargis isaga, kelle nägu oli verine. I. Komjagin tunnistab ema peksmise episoodi, rääkides, et tol õhtul naasis koju sünnipäevalt ning oli tugevas joobes. Tal tekkis epilepsiahoog. Mäletab, et lõi üks kord emale vasaku rusikaga vastu pead. Mis pärast toimus – ei mäleta, järgmisel päeval magas end välja. Kui ema ütleb, et ta on ema peksnud, ju siis nii ongi, kahetseb toimepandut. Kohus märkis, et kriminaalmenetluse materjalides ning kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis I. Komjagini poolt mainitud epilepsiahoo olemasolu kinnitust ei leidnud. Samas, kannatanu V.K. oli tugevasti läbi pekstud (sattus haiglasse) ning tal oli nii palju erinevaid kehavigastusi, mis välistab kohtu arvates I. Komjagini versiooni selle kohta, et ta andis emale vaid ühe löögi. Kohus, analüüsides tunnistaja M.T. ütlusi, jõudis järeldusele, et nende ütlustega kannatanu F.G. ja tunnistaja T.H. ütlused ei ole ümber lükatud, sest M.T. ise ei näinud toimunud sündmust. Kohus leidis, et kohtul pole alust arvata, et kannatanud ja tunnistajad andsid kohtus või eeluurimisel valeütlusi. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kõik I. Komjagini väited on ümber lükatud ning I. Komjagin ei tunnistanud ennast kõikides peksmistes süüdi eesmärgiga leevendada oma vastutust toimepandud kuritegude eest. Seega luges kohus tõendatuks, et just I. Komjagin peksis kannatanuid ning tekitas sellega kannatanutele füüsilist valu ning kehavigastusi. Kohus asus seisukohale, et I. Komjagin pani KarS § 121 ja § 391 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega ning leidis, et I. Komjagin, lüües kannatanuid, teadis, et sellega tekitab ta kannatanutele füüsilist valu ning tervisekahjustusi ning tahtis seda. Samuti oli kohtu hinnangul I. Komjagin teadlik sellest, et Euroopa Liitu on lubatud toimetada ainult 40 sigaretti, kuid vaatamata sellele üritas I. Komjagin toimetada üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimarkidega sigaretti “Bayron”, mis olid peidetud tema riiete alla, kõhu peale, pükstevärvli vahele. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud I. Komjagini suhtes karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et süüdistatav pani toime mitu tahtlikku teise astme kuritegu, tema tahtluse liiki ning süü astet kuritegude toimepanemisel. Lisaks arvestas kohus ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvates nähtub, et ta ei kahetse toimepandut. Kohus asus seisukohale, et I. Komjagini süüaste on väga suur. Aastate kestel peksis ta korduvalt läbi oma eakaid vanemaid ning naabreid. Lisaks on I. Komjagin varem kohtu poolt karistatud. Vaatamata sellele, et I. Komjagini süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud I. Komjagin oma süüd KarS § 121 järgi täies mahus, mistõttu leidis kohus, et I. Komjaginit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega ning asus seisukohale, et I. Komjaginit on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Nimetatud asjaoludele tuginedes, leidis kohus, et I. Komjagin väärib maksimaalset, KarS §-s 121 ettenähtud karistust, st 3 aastat vangistust. Arvestades, et kuriteod on toime pandud ajavahemikul 2008-2009, st rohkem kui 2 aastat tagasi, ning I. Komjagini terviseseisundit (kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtuvalt esinesid I. Komjaginil talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal alkoholi tarvitamisest tingitud isiksus- ja käitumishäired), pidas kohus võimalikuks kergendada I. Komjagini karistust ning mõista temale karistuseks vaid 2 aastat 6 kuud vangistust. 4 Arvestades, et I. Komjagin pani toime vaid ühe KarS § 391 lg 1 ettenähtud kuriteoepisoodi, asus kohus seisukohale, et I. Komjagini karistus nimetatud süüteo osas võib olla miinimummäära lähedane, st 3 kuud vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu I. Komjagini kaitsja apellatsioon I. Komjagini kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist KarS § 121 järgi süüdimõistmises ja karistamises ning teha selles uus kohtuotsus, millega mõista I. Komjagin õigeks süüdistustes puutuvalt kannatanute S.K. , V.K. , V.K. i, F.G. , E.M. ja D.K. kehalist väärkohtlemist. Lisaks taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist I. Komjaginile KarS § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi karistuse mõistmises ning uue otsuse tegemist, millega kergendada I. Komjaginile mõistetud karistust, võttes arvesse süüdistuse väikest mahtu ja kahetsust tehtu üle, ning mõista I. Komjaginile karistuseks üks kuu vangistust. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist I. Komjaginile mõistetud lõpliku karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega kergendada I. Komjaginile mõistetud karistust KarS § 121 järgi ning kohaldada KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse KarS § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi kaetuks raskeima karistusega KarS § 121 järgi ning vabastada I. Komjagin vahi alt. Kaitsja märgib, et vastavalt kohtuotsuse tekstile kohus ei tunnistanud I. Komjaginit süüdi ja jättis süüdistusest välja järgmised episoodid kannatanute S.K. , V.K. , V.K. i suhtes, kuid selles süüdistuse osas kohus ei teinud õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsja leiab, et kuna kohus eelviidatud süüdistuse osas süüdimõistvat otsust ei teinud, peab ringkonnakohus süüdistatava nendes episoodides õigeks mõistma. Puutuvalt I. Komjaginile esitatud süüdistuse episoodi kannatanu F.G. t, ei lükka kaitsja arvamusel kohtuistungil uuritud tõendid ümber süüdistatava seisukohta, et ta ei pannud toime kuritegu KarS § 121 järgi kannatanu F.G. suhtes. Kaitsja märgib, et kannatanu ülekuulamisest kohtus ei ole selge uuritava sündmuse toimepanemise kuupäev. Tunnistaja T.H. ei tundnud süüdistatavat ära ja seetõttu ei ole alust arvata, et sündmuskohal ta nägi nimelt I. Komjaginit. Kui kohus jõuab nimetatud episoodis järeldusele I. Komjagini süüst talle esitatud süüdistuses, siis kaitsja arvates tuleb antud episoodis karistuse määramisel võtta arvesse, et süükspandava teo toimepanemisest kuni asja ringkonnakohtus arutamiseni on möödunud juba 4 aastat. Kaitsja leiab, et antud juhul tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta kriminaalasjas nr 3-1-1-14-11, mille kohaselt tuleb juhul, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Kui ringkonnakohus satub olukorda, kus ühelt poolt on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuid teisalt on tegemist kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega, prevaleerib kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõue. Puutuvalt 09.12.2008 episoode seoses kannatanute E.M. ja D.K. , leiab kaitsja, et kannatanu ütlustest ei nähtu, millisest päevast (uuritava sündmuse kuupäevast) juttu on. Samuti ei nähtu kannatanu D.K. ütlustest, kes on tema abikaasa ja kannatanu J.M. ütlustest, et talle oli tekitatud füüsilist valu. Kaitsja arvates uuritud tõendid ei viita ja maakohtu otsusest ei ole selge, milliste süüdistuse episoodidega kohus neid kannatanute ütlusi seostab. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et need kannatanute ütlused puudutavad sündmusi, mis on süüdistuses kirjeldamata, aga sündmus, millele kannatanud viitasid, toimus süüdistuses märkimata muul päeval. Võttes arvesse süüdistatava ütlusi selles episoodis ja fakti, et talvel, detsembris, oli kannatanu talveriietes, siis teod, milliseid süüdistatav tunnistab kannatanu E.M. suhtes, ei sisalda kaitsja arvates KarS § 121 tunnuseid. 5 Kui kohus jõuab süüdistuse nendes episoodides järeldusele I. Komjagini süüst, tuleb kaitsja hinnangul arvesse võtta, et süükspandava teo toimepanemisest asja ringkonnakohtus arutamiseni möödub juba enam kui 3 aastat. Siinkohal viitab kaitsja taaskord Riigikohtu seisukohale kriminaalasjas nr 3-1-1-14-11. Seoses I. Komjaginile esitatud süüdistusele seoses 22.04.2009 kannatanu D.K. kehalise väärkohtlemisega leiab kaitsja, et kannatanu D.K. ütlustest ei nähtu, millisest päevast (uuritava sündmuse kuupäevast) juttu on. Ühtlasi ei lükka kaitsja hinnangul uuritud tõendid ümber süüdistava seisukohta, et 22.04.2009 kella 15.00 paiku ta ei saanud kannatanu suhtes toime panna süüdistuses kirjeldatud tegusid. I. Komjagini apellatsioon I. Komjagin taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes. I. Komjagin märgib, et kohtus ei antud talle sõna, ei vaadatud läbi tema avaldusi ja taotlusi. Seega leiab I. Komjagin, et tegemist on omavolilise ja isepäise asjaajamisega (§ 257, § 291, § 138, § 58, § 11) ilma süüdistatavale sõna andmiseta. Lisaks loodi I. Komjagini hinnangul kunstlikult takistusi ning kõrvaldati ta asja arutamiselt. Ühtlasi on I. Komjagini arvates rikutud kohtuistungi läbiviimise norme – 20.04.2011 arutati asja ilma peamise korteri üürija V.K. kohalolekuta. Lisaks on I. Komjagini hinnangul olnud omavoliline § 211 mõttes kohtuniku poolt põhjendamatu ja motiveerimatu ekspertiisi määramine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ning prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb
§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7, lg 2 alusel osaliselt tühistada ning saata kriminaalasi tühistatud osas maakohtule
2.
p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on
lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tulenevalt
§-st 338 p 3 on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus.
lg 1 kohaselt kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Käesoleval juhul on maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine toonud kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. 2.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata
Selline lahend on võimalik olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Käesolevas asjas tuvastas ringkonnakohus põhjenduste puudumise, seega menetlusnormi olulise rikkumise
Kriminaalasja tagasi saatmata rikuks ringkonnakohus ise oluliselt menetlusõigust
6 2.2 Ringkonnakohtu pädevus tühistada maakohtu otsus ja tagastada kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks tuleneb
§-st 341. Nimetatud sätte kohaselt on ringkonnakohtu volitused taolise otsustuse tegemisel erinevad sõltuvalt sellest, kas apellatsioonimenetluses leidis tuvastamist kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest. Seega pole apellatsioonikohtul
lg 1 p-des 1-11 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisele võimalik reageerida muul moel kui kohtulahendi tühistamisega ja kriminaalasja tagastamisega maakohtule uueks arutamiseks (RKKKo nr 3-1-1-37-11). 3. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud
§-de 306 lg 1 ja 2 ning 312 p 1, 2 nõudeid.
p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka
§-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
p 2, 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü.
lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistuse sisu täpsel mõistmisel on oluline koht süüdistusakti põhiosas märgitaval kuriteo asjaolude kirjeldusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisega
lg 2 mõttes, sest kohtuotsuses ei ole märgitud 3 kuriteoepisoodi süüdistuse sisu, milles süüdistatav maakohtu otsusega süüdi tunnistatakse ja süüdistataval ei ole võimalik 3 nimetatud epsioodi sisu kohtuotsusest välja lugeda, mida tuleb aga käsitleda kaitseõiguse rikkumisena. 6. Maakohtu järeldustes süüdistuse tõendatuse osas (4 kd tl 128 pöördel) on aga järgmised rikkumised, mis on käsitletavad
lg 1 p 7 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, kuna kohtuotsuses puudub sellekohane põhjendus. Nii on märgitud, et I. Komjagini süü KarS § 263 lg 1 järgi ei leidnud kinnitust, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et I. Komjagini tegudega 22.04.2009 D.K. suhtes ning 29.02.2008 F.G. suhtes rikuti avalikku korda. Kohtu hinnangul on tuvastatud kohtuliku uurimise käigus, et teiste isikute rahu ei rikutud. Seega kvalifitseeris kohus selles osas I. Komjagini teod ümber KarS § 121 järgi. Samas nähtub, et 22.04.2009 D. K. suhtes pole süüdistust KarS 263 p 1 osas süüdistusakti kohaselt esitatud ja nimetatud kuupäeval toimepandud vägivallateos on süüdistatavat süüdistatud KarS § 121 järgi. Maakohtu otsusest ei avaldu, mis on saanud süüdistuses märgitud avaliku korra rikkumise episoodist KarS § 263 p 1 tunnustel kannatanu E.M. episoodis 09.12.
§-st 341 lg 4 tulenevalt asjaolule, et sõltumata ringkonnakohtu määrusest märgitust, teeb maakohus menetlustoimingud, mis on kohtu hinnangul vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks. 7. Süüdistatava I. Komjagini kaitsja I. Belugin taotleb ringkonnakohtult apellatsioonimenetluses osutatud õigusabikulude eest 646, 56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu ja kulude taotlus on põhjendatud, selles esitatud toimingute ja ajakulu arusaadavalt lahti kirjutatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna
lg 1 alusel ringkonnakohus teeb
lg 2 p 2 märgitud lahendi tuleb jätta määratud kaitsja tasu 646, 56 eurot riigi kanda. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja kaebemenetluses peab ta kandma üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et apelleeritud kohtuotsus ei olnud seaduslik ja põhjendatud, tuleb apellatsioonimenetluses osalenud kaitsja tasu jätta riigi kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 9 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.