eaduse (
) § 44 lg-le 2, et valvetelefonile helistamise ajal kell 15.36 teatas avaldaja, et jahimehed hakkavad kinnistult lahkuma. 07.01.2012 loojus päike kell 15.43. Seega ei ole
2.09.02.2012 esitas Toomas Uusmaa kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles palus algatada väärteomenetlus
14.02.2012 määrusega jättis kohtuvälise menetleja juht Toomas Uusmaa 10.02.2012.a kaebuse rahuldamata ning väärteomenetluse
3.Toomas Uusmaa ei nõustunud kohtuvälise menetleja juhi 14.02.2012 määrusega ning vaidlustas väärteomenetluse alustamata jätmise väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 78 alusel. 12.03.2012.a. määrusega rahuldas kohus Toomas Uusmaa kaebuse osas, millega kohtuväline menetleja jättis väärteomenetluse alustamata Toomas Uusmaa väärteoteate asjaolusid kontrollimata ja saatis väärteoteate lahendamise materjalid väärtoeteate asjaolude kontrollimiseks ja väärteomenetluse alustamise otsustamiseks kohtuvälisele menetlejale. 02.04.2012.a. teatise (Jä-6-20/147-11) kohaselt jättis Keskkonnainspektsioon siiski väärteomenetluse vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 alustamata leides, et puuduvad Toomas Uusmaale kuuluval xxxxx kinnistul 07.01.2012.a.
lg 2 kohase väärteo tunnused, kuna jahipiirkonda kasutati vastavalt Keskkonnaameti poolt antud jahipiirkonna kasutusõiguse loale. 02.04.2012.a. teatise Toomas Uusmaa vaidlustas VTMS § 76 lg 1 korras, kuid ka kohtuvälise menetleja juht jättis Toomas Uusmaa kaebuse rahuldamata. 4.Antud väärteoasja kaebuse kohaselt jääb kaebuse esitaja oma 24.02.2012.a. Pärnu Maakohtule adresseeritud kaebuses avaldatud seisukoha juurde, et Toomas Uusmaa otsus, kes võib ja kes ei või pidada jahti tema kinnistul, on jahimeestele õiguslikult siduv vastavalt
Kaebaja viitab Põhiseaduse (PS) §-le 32 omandi puutumatuse kohta, samuti sellele, et igaühel on õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, samuti nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kaebuse esitaja väitel on ta keelanud jahipidamise omal maal, v.a. tema poolt valitud isikutel ning sellest on ka Järvamaa Jahindusklubi kirjalikult teavitatud. 07.01.2012.a tema kinnistul jahti pidanud isikutel jahipidamiseks luba puudus. Kaebaja jääb ka osunduse juurde Euroopa Inimõiguse Kohtu otsusele liidetud kohtuasjas nr 25088/94, 28331/95 ja 28443/95. Kohtuvälise menetleja arvates ei saa omanik anda valikulist jahipidamisõigust, kuid kaebaja sellega ei nõustu. Isegi kui selline kitsendus tuleneks seadusest, oleks see põhiseadusevastane. Kui maakohtu arvates
lg 1 ei luba jahimaa omanikul anda jahipidamise õigust üksnes tema poolt nimetatud isikutele, tuleb vastavalt PS §-le 15 ja PSJKS §-le 9 jätta
lg 1 kohaldamata ning tunnistada viimatinimetatud säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja leiab ka seda, et isegi kui oletada kohtuvälise menetleja õigust mitte anda valikulist jahipidamise luba, tähendab see kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Pärnu Maakohtu lahenditega, et keeld laieneb kõikidele isikutele, mitte et keeldu ei ole üldse olemas. Toomas Uusmaa on täiesti ühemõtteliselt selgitanud, keda ta oma jahimaal näha ei soovi ja puudub mistahes õigustus suruda nimetatud isikud talle peale ettekäändel, et teistele „valitud isikutele“ on luba antud. Kaebaja märgib ka seda, et vastavalt
lg-le 1 ei tohi jahi korraldamise käigus takistada maaomanikku kinnisasja kasutamast. Kõnealusel juhul viitavad väärteoteatises sisalduvad andmed ja ka jahijuhataja seletuskiri selgelt, et kinnisasja omanikku Toomas Uusmaad on hirmutatud ja mõnitatud, mistõttu oli Toomas Uusmaa sunnitud kinnistult eemalduma. Selline käitumine on ühemõtteliselt vaadeldav kinnisasja kasutamise takistamisena. Järelikult ka siis, kui kohus ei nõustu eelpool välja toodud argumentidega, et jaht kui selline oli ebaseaduslik, toimus jaht ikkagi jahipidamise nõudeid eirates. Seepärast vastutavad Toomas Uusmaa kinnistul jahti pidanud isikud nii
Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja juhi otsus keelduda väärteomenetluse algatamisest ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kaebusele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga, millise loa annab ja mille arvestust peab Keskkonnaamet. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse maaomaniku või –valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või –valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld (
Seega tuleb kõik eelpoolnimetatud dokumendid esitada kasutusloa andjale loale lisamiseks.
lg 1 on sätestanud jahiõiguse kui maaomaniku õiguse seadusega sätestatud ulatuses ja korras omal maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada või jahipidamist keelata. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Keskkonnaamet on xxx jahipiirkonna kasutusloaga nr xxxxxxxxxx. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi kasutusse ning nimetatud jahipiirkonda jääb ka Toomas Uusmaale kuuluv xxxxxxi kinnistu. xxxxxx jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud 54 jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku vahelist rendilepingut, sealhulgas leping Toomas Uusmaale kuuluvate maade kasutamiseks jahimaadena ilma jahipidamisele tingimusi seadmata ning kirjalikke jahipidamise keelde ei ole esitatud. Õige on see, et kinnistud ei ole rendilepingutel nimetatud maaüksuste kaupa ning Toomas Uusmaa on omandanud xxxxxx kinnistu pärast jahirendilepingu sõlmimist, samas nähtub tema 04.10.2010.a. avaldusest Järvamaa Jahindusklubile, et maakasutuse luba on kehtiv kõigile tema maadele, eraldi kinnistuid nimetamata. Eelpoolviidatud
lg 2 sõnastusest tuleneb, et tingimuste seadmine oma maal või jahipidamise keelamine peab olema esitatud kirjalikus vormis, mis tuleb esitada nii jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejale või omanikule, aga ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastajale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et maaomanikul, kelle kinnisasi on piiramata või tähistamata, on õigus seada tingimusi omal maal jahi pidamiseks või keelata jaht oma maal, mis peab olema vormistatud kirjalikult. Seadusest tuleneva õiguse realiseerimine on iga isiku vaba tahe ning kui maaomanik ei ole eelpoolnimetatud õigust kasutanud, ei saa rääkida ka õiguste rikkumisest ja jahti võib pidada
Seega ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja taotlus tunnistada
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles osas, et 04.10.2010.a. avaldus Järvamaa Jahindusklubile sisaldab üksnes teatud isikutele antavat õigust, kuid jahimaa kasutamise või jahipidamise tingimusi ei sisalda. Lisaks nähtub
lg 2 p-st 1, et jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada mitte mittetulundusühingu üksikul liikmel, vaid mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud.
lg 1 kohaselt ei tohi jahi korraldamise käigus kahjustada teiste isikute õigusi ega takistada maaomanikku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast ning sama sätte lg 2 kohaselt tohib jahti pidada teatud tingimustel, kui omanik ei ole jahipidamist keelanud. Seega on seaduse mõttest võimalik eeldada mõlema poole, nii jahimaa valdaja kui ka maaomaniku aktiivset tegevust. Kui jahimaa valdaja ei ole kirjalikku nõusolekut küsinud ja maaomanik ei ole kirjalikult jahipidamist keelanud, kohaldub
, mille kohaselt tohib maaomaniku õigusi rikkumata eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päiksetõusust päikseloojanguni. Kogutud materjalidest ka ei nähtu, et takistatud oleks Toomas Uusmaa õigust oma kinnisasja kasutada ning rikutud teisi jahipidamise reegleid. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta Toomas Uusmaa kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni peadirektori 23.04.2012.a. kaebuse lahendamise määrus tühistamata. VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrusele määruskaebust esitada. VTMS § 79 lg 5 alusel saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.