Obsah (4)

§ 263§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4010 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 263

p 3 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka J.

Alevi eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati J.

Alevile mõistetavat karistust Jõgeva Maakohtu 12.11.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 14.10.2008 ja lõpp 12.03.

1. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada alates 24.06.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leidis, et J. Alevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus leidis, et kinnipeetava korduvad kriminaalkaristused, sh enamus raskete vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest ja mitu raskete esimese astme isikuvastaste kuritegude eest, ja kandmata karistuse suur osa – karistuse lõpp alles 12.03.2016 – välistavad käesoleval ajal J. Alevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Maakohtu hinnangul oleks J. Alevi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegne ja põhjendamatu, kuigi teatud formaalsed tingimused selleks on näiliselt täidetud, s.t ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest ning tal on kindel elukoht ja võimalus tööle minna. Kohtuistungil rõhutasid J. Alevi ja tema kaitsja vabastamise argumendina J. Alevi vanust ja tervislikku seisundit. Need asjaolud koos tööharjumuse ja sotsiaalsete oskuste puudumisega panevad aga maakohtu arvates tõsise kahtluse alla J. Alevi lubadused kohese tööleasumise ja elektroonilise valve ja kriminaalhooldusega kaasnevate hulgaliste nõuete täitmise kohta. Maakohus leidis, et seni ilmnenud positiivsetest arengutest jääb hetkel väheks, et põhjendada tema ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elukoht ja töötamise võimalused olid J. Alevil olemas ka enne viimase, raske isikuvastase kuriteo – alaealise vägistamise – toimepanemist ja seega ei ole nimetatud asjaolud hoidnud teda seaduskuulekal eluteel. Maakohus ei pidanud võimalikuks arvestada prokuröri ja kaitsja arvamustega ning nõustus Tartu Vangla arvamusega, et J. Alevil on väga kõrge uue kuriteo toimepanemise risk ja kogu eeltoodu taustal on põhjendamatu tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla, kui kanda on veel peaaegu neli aastat vangistust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Alevi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Esmalt märgib kaitsja, et J. Alevi puhul on täidetud

§ 76

lg-s 2 sätestatud formaalsed eeldused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Materiaalsete eelduste osas on kaitsja seisukohal, et maakohus omistas liiga suure tähtsuse J. Alevi poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, jättes piisava tähelepanuta J. Alevi poolt kohtuistungil avaldatu. Nimelt kinnitas J. Alevi, et on valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi, sest teadvustab, et tema tervislik seisund on tänaseks 2 päevaks oluliselt häiritud ja vanglas saadav ravi ei võimalda seda parandada. J. Alevi kahetseb siiralt toimepandut ja sooviks kõike parandada. Ta kinnitas, et soovib osaleda kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, sest on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma. Ta on põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest peamine on see, et ta ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest mõistis, et eelnevad aastad on ta faktiliselt kaotanud. J. Alevi kinnitas, et ta suudab vabaduses sulanduda normaalsesse ühiskonda. Kaitsja arvates on maakohus eelnimetatud asjaolud täielikult arvestamata jätnud ning seega ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Alevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 3. Ringkonnakohus, hinnanud kogumis

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et J.

Alevit ei ole käesoleval ajal põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada. Süüdimõistetu on küll maakohtu istungil kinnitanud, et on käesoleva vangistuse kandmise jooksul teinud oma mõtlemises vajalikud korrektiivid ning kahetseb toimepandud kuritegusid, kuid ainuüksi see ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et ta oleks suuteline alluma kriminaalhoolduse tingimustele ega paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse, et J. Alevit on kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta üheksandat korda. J. Alevit on varem ka vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ja kohaldatud kriminaalhooldus pole J. Alevile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mistõttu ringkonnakohus kahtleb, et käesoleva vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabanemisel oleks ta suuteline käituma seaduskuulekalt.

1. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et J. Alevil on jäänud vangistust kanda veel märkimisväärselt pikk aeg – tema karistusaeg lõpeb 12.03.
2. Seda aega tuleks J. Alevil ringkonnakohtu arvates kasutada erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks, et viia uue kuriteo toimepanemise riskid miinimumini. Käesolevaks ajaks on J. Aleviga läbi viidud üksnes vestlused kuritegude toimepanemise ajendite väljaselgitamiseks. Ta pole jõudnud osaleda üheski sotsiaalprogrammis, mis võiks oluliselt vähendada tema poolt uue kuriteo toimepanemise riske. Seega puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev vangistus oleks suutnud panna J. Alevit tehtud vigade üle mõtlema ning neist vajalikke järeldusi tegema.
3. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu 3 hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J. Alevit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
4. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele, kirja koostamisele kaitsealusele, telefonivestlustele kaitsealusega ja määruskaebuse koostamisele 4 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 76.80 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive, on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja koostatud määruskaebus sisaldab suures osas vangla, kriminaalhooldaja, prokuröri ja maakohtu seisukohti. Kaitsja ei ole määruskaebuses avaldanud uusi, kohtule seni teadmata olnud asjaolusid ning kaitsja enda seisukohad ja põhjendused moodustavad vaid väikese osa kaebusest. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb lugeda 3 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 57.60 eurot, sealhulgas käibemaks 9.60 eurot. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus