1-07-9708/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-9708 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Marko Riigi (Riik) ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi (Politšev) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Riigi ja kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M. Riik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 15.10.2007 otsusega KarS § 424, § 329, § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 11 kuud 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu 28.08.2009 määrusega vabastati M. Riik ennetähtaegselt karistuse kandmisest ning tema suhtes kohaldati esimese kuue kuu jooksul elektroonilist valvet. Pärnu Maakohtu 28.04.2011 määrusega pöörati M. Riigile Pärnu Maakohtu 15.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuud 18 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus on 04.06.2011 ja lõpp 22.04.
4. Viru Maakohtu 28.06.2012 määrusega jäeti M. Riik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt ei ole M. Riik varasemalt katseaja kohaldamise nõudeid järginud, eriti alkoholi kuritarvitamise osas, ning on varasema katseaja kestel pannud toime õigusrikkumisi, millele järgnes väärteokorras karistuse määramine. Maakohus märkis, et vangla iseloomustusest nähtub, et M. Riigi uute kuritegude toimepanemise riskid ei ole täielikult maandatud ega miinimumilähedased. Samuti nähtub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tõi lisaks välja, et M. Riigil on tasumata rahalisi nõudeid. Maakohtu määruse kohaselt on M. Riiki kriminaalkorras karistatud muuhulgas esimese astme kuriteo eest, ta vabastati tingimisi vangistusest, kuid rikkus katseajal talle määratud kohustusi. See näitab maakohtu hinnangul, et M. Riik ei teinud karistusest vajalikke järeldusi, ei soovinud katseaja kestel seaduskuulekalt käituda ega kanda karistust vabaduses kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustusi kandes. Maakohtu hinnangul ei ole tema teistkordne tingimisi ennetähtaegne vabastamine küllaldaselt põhjendatud, kuna M. Riik on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Maakohtu määruse kohaselt oli M. Riigil enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib esineda tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus tõi välja, et ka Pärnu Maakohtu 28.04.2011 määrusest nähtub, et M. Riik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ja pani toime väärtegusid. Arvestades seda, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ei ole maakohtu hinnangul välistatud, et nad võivad ka edaspidi tema käitumist vabaduses negatiivselt mõjutada. Maakohtu hinnangul ei paneks tingimuslik karistus M. Riiki uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja katseaja kestel ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus võttis arvesse ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Maakohtu hinnangul saaks M. Riigi ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et M. Riik on vangistuse kestel teinud positiivseid samme õiguskuuleka käitumise suunas, kuid kohtul puudub veendumus, et ta vabaduses suudab õigusrikkumisi vältida. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu M. Riigi määruskaebus M. Riik taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M. Riigi hinnangul on maakohus ebaõigesti hinnanud teda iseloomustavaid asjaolusid. M. Riik märgib, et vangistuses viibitud aeg on teda palju muutnud ning ta on vangistuses oma käitumisega näidanud, et suudab kehtestatud reegleid täita. Määruskaebuse kohaselt vajab M. Riigi perekond tema toetusust ning ta soovib minna tööle, misjärel saaks ka tema vastu esitatud rahalisi nõudeid tasuda. M. Riigi hinnangul näitab tema avavanglasse paigutamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja alkholist loobumine, et ta suudaks katseajal kontrollnõudeid täita. M. Riik märgib ka, et asuks elama koos emaga ning oleks nõus ka lisakohustuse võtmisega elektroonilise valve kohaldamise näol. -2- M. Riigi kaitsja määruskaebus M. Riigi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Riigi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et isikut, keda on juba mõistetud karistusest tingimisi vabastatud, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu uuesti vanglasse saadetud, ei saa enam sama karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja hinnangul ei piira seadus isiku teistkordset tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning määravaks peaks olema isiku käitumine karistuse kandmise ajal ja see, kas süüdimõistetu poolt on korduvalt täidetud tingimused ennetähtaegse vabastamiseks. Määruskaebuse kohaselt on M. Riik kõik nõuded ennetähtaegseks vabanemiseks täitnud ning M. Riigil on õigus teistkordselt realiseerida oma õigust ennetähtaegsele vabanemisele. Kaitsja hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et M. Riik on läbinud XXXX, mille tulemusel oskab hinnata alkoholi mõju tema käitumisele ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Peale selle on M. Riigil toimunud kaks lühiajalist väljasõitu pere juurde ning ta ei ole rikkunud kohustusi ja nõudeid, sealhulgas alkoholi tarvitamise osas. Kaitsja hinnangul on ennatlik maakohtu järeldus, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuna ei ole mingit informatsiooni, et M. Riik nendega edasi suhtleks. Määruskaebuse kohaselt on vangla iseloomustuses kajastatud M. Riigi kuriteo toimepanemise riskid koostatud ajal, mil ta viibis veel vangla kinnises osakonnas ning alates 18.04.2012 viibib M. Riik vangla avatud osakonnas, kuna tema kuritegude toimepanemise riskid on minimaalsed. Kaitsja toob välja, et Viru Vangla 20.06.2012 kirjast tuleneb, et vangla iseloomustab M. Riiki positiivselt ning on võimaldanud talle kaks lühiajalist väljasõitu pere juurde. Kaitsja hinnangul ei ole ka M. Riigi poolt toimepandud kuriteo asjaolud sellised, mis takistaksid tema ennetähtaegset vabastamist ning seda näitab ka M. Riigi varasem tingimisi karistusest vabastamine sama kuriteo eest. Kaitsja rõhutab ka, et M. Riik ei pannud esimese ennetähtaegse vabanemise jooksul toime uut kuritegu, tema karistuse eesmärgid on täidetud ja ei ole mitte mingit alust järeldada, et ta on ühiskonnale ohtlik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Riigi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Riigi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebustele järgnevat.
6. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustes esitatud väidetele nagu oleks M. Riik ennetähtaegseks vabanemiseks kõik vajalikud nõuded täitnud, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi ning tema käitumist karistuse kandmise ajal võetakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa isiku ennetähtaegset vabastamist garanteerida. Seega tuleb kohtul määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid M. Riigi puhul hinnata kogumis teda iseloomustava negatiivsega, tuvastamaks, kas talle mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ennetähtaegne vabastamine on piisavaks meetmeks isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks.
7. Ringkonnakohus võtab M. Riigi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud ning kriminaalkorras -3- karistatud kaks korda: 10.01.2007 KarS § 424, § 121 § 199 lg 2 p 4, 7, 7, § 200 lg 2 p 7 § 209 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega ning 15.10.2007 KarS § 424, § 329, § 184 lg 1, §199 lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1 järgi reaalse vangistusega. Seega M. Riigile 10.01.2007 kohtuotsusega mõistetud tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud ja ta pani katseajal toime uued kuriteod. Sellegipoolest vabastati M. Riik 28.08.2009 karistuse kandmisest ennetähtaegselt, kuid ta ei õigustanud ka seekord kohtu usaldust ning rikkus katseaja nõudeid, misjärel tema karistus pöörati täitmisele.
8. Ringkonnakohus leiab, et enamik määruskaebustes väljatoodud M. Riiki positiivselt iseloomustavad asjaolusid nagu varasema kuritegeliku käitumise kahetsemine, vanglas hea käitumine ja sotsiaalprogrammi läbimine, vangla positiivne iseloomustus ja toetus M. Riigi ennetähtaegsele vabanemisele, kindel elukoht ja lähedaste toetus ning motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks esinesid ka eelmise ennetähtaegse vabastamise järel, kuid M. Riik ei suutnud sellegipoolest kontrollnõudeid järgida ja õiguskuulekalt käituda. Arvestades, et alkoholi tarvitamine ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine on M. Riigi puhul olnud uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks, ei saa ringkonnakohtu hinnangul M. Riigi poolt kontrollnõuete rikkumist alkoholi tarvitamise, kriminaalhooldusametnikuga kohtumistele mitteilmumiste, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise ja väärtegude toimepanemise näol pidada vähetähtsaks näitajaks prognoosimaks tema edaspidist õiguskuulekust.
9. Ringkonnakohtul puudub eeltoodust tulenevalt veendumus, et sel korral täidaks M. Riik katseaja nõudeid ning ei pea karistuse täitmisele pööramisel järel ärakantud vangistuse pikkust arvestades tõenäoliseks, et M. Riigi puhul toimunud positiivsed muudatused oleksid seekord püsiva iseloomuga ning sotsiaalprogrammis osalemine tagaks tema edaspidise õiguskuulekuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et M. Riik on täitmisele pööratud karistusest käesolevaks hetkeks ära kandnud liiga vähe, võimaldamaks tema ennetähtaegset vabastamist kooskõlas üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Ringkonnakohus leiab, et M. Riigil tuleks vangistuses positiivseid muutusi oma käitumises pikema perioodi jooksul kinnistada ja seeläbi kinnitada, et ta suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt elada.
10. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et M. Riik soovib hakata elama õiguskuulekalt, tal puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis XXXX vabanemiseks ning tal on vabanedes kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid leiab, et M. Riigi poolt korduvad katseaja nõuete rikkumised – esimesel korral kuriteo toimepanemisega ning teisel korral väärtegude toimepanemise ja kontrollnõuete rikkumisega – näitavad, et M. Riigi risk tingimisi vabanemise järel õigusvastaselt käituda on suur ning tema suhtes vangistuses toimunud positiivsed muutusi ei saa veel pidada piisavaks ega püsivaks õigustamaks tema ennetähtaegset vabanemist.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Riik tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -4- Maarika Kuusk