1-09-10091/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10091 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ülo Kriisa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Ülo Kriisa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 03.09.2009 otsusega Ülo Kriisa süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 – § 25 lg 1, 2 järgi ning mõistis karistuseks 3 aastat vangistust, liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 6 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 27.01.
4. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2010 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, tunnistati Ü. Kriisa süüdi KarS § 200 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 26.04.2010 määrusega. Harju Maakohus vabastas 12.03.2012 määrusega Ü. Kriisa talle Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 23.01.2015 ja määras talle lisaks käitumiskontrolli nõuetele järgmised kohustused: − pöörduda XXXX poole 1 kuu jooksul pärast vabanemist ja alluda alkoholismisõltuvuse ravile ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; − mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; − mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; − läbida sotsiaalprogramm; − alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 9 kuud alates valveseadme paigaldamisest. Ülo Kriisa vabanes karistuse kandmiselt 23.03.2012, kandmata karistuse osaks jäi 2 aastat 10 kuud. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 10.05.2012 maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles Ü. Kriisa kandmata karistuse osa täitmisele pööramist, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Korralise kohtumise ajal 09.05.2012 tundis ametnik tugevat alkoholilõhna ja indikaatorvahendiga Alcovisor Mark tuvastati kriminaalhooldusametniku poolt Ü. Kriisal joove X,XXX promilli. Tartu Maakohtu 01.06.2012 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus ja tühistati Ü. Kriisa suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati talle Tartu Maakohtu 03.09.2009 otsusega KarS § 200 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud kandmata karistuse osa 2 aastat 10 kuud vangistust täitmisele. Tartu Maakohtu 01.06.2012 teatisega kohustati Ü. Kriisat ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse hiljemalt 25.06.
5. 01.06.2012 esitas Ü. Kriisa maakohtule taotluse, paludes otsuse täitmine edasi lükata vähemalt kuue kuu võrra. Taotluse kohaselt on Ü. Kriisal praegu pooleli XXXX ravi, samuti on tal vaja minna notari juurde. Taotlusele tõendeid, mis kinnitaksid Ü. Kriisa avalduses toodut, lisatud ei olnud. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus ei tuvastanud ühtegi erakordset asjaolu, mille tõttu oleks KrMS § 415 lg 3 alusel põhjendatud karistuse täitmisele pööramist Ü. Kriisa suhtes edasi lükata. Ühtegi rasket tagajärge tema vanglasse karistuse kandmisele minemisega ei saabu. Maakohus kontrollis ka Ü. Kriisa avalduses väidetut, et tal on praegu pooleli ravi XXXX, mis aga ei osutunud tõeseks. Samuti märkis maakohus, et arstiabi vajaduse korral on see Ü. Kriisale vanglas tagatud (VangS § 49, § 49¹, § 52, § 53). Seonduvalt Ü. Kriisa esitatud väitega, et temal on enne vanglasse minekut notaris pärandiasi korda ajada, pidas maakohus vajalikuks täheldada, et vastavalt Ametlikes Teadaannetes toodule oli L.K. pärimisasjas pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtaeg 21.05.
6. Pärandiga seotud täiendavate toimingute tegemiseks aga tähtaegu kehtestatud ei ole. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et Ü. Kriisa taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata. Ü. Kriisale tuli anda uus tähtaeg karistuse kandmisele asumiseks Tartu Vanglas ja kohus määras selleks tähtajaks 05.07.
7. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu Ü. Kriisa esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist. Kaebuses märgib Ü. Kriisa, et kohtuistungil ei võetud tema ütlusi ja taotlusi üldse arvesse ning arvestati ainult prokuröri ja kriminaalhooldaja ütlustega. Samuti oli väga pealiskaudne ja puudulik T Ü K P poolt saadetud vastuses toodud loetelu tema haiguslugude kohta. Teatises oli kirjas vaid see, et Ü. Kriisa pöördus haigla poole
8. aastal ja momendil ei ole tema ravi pooleli. Samas ei kirjeldatud tema haiglasviibimist kliinilise surma seisundi tagajärgede ravimiseks kolme kuu jooksul statsionaarses XXXX osakonnas. Ü. Kriisa palub kohtul välja nõuda kõik arhiivimaterjalid, mis on tema haiglaravi kohta T Ü K P arhiivis olemas. Ü. Kriisa lisab, et tema XXXX on alates
9. aastast väga halb. Ka käesoleval ajal on tal väga halb XXXX ja XXXX tervis. Lisaks käesolevale määrusele palub Ü. Kriisa tühistada Tartu Maakohtu 01.06.2012 kohtumäärus. Ta märgib, et tal ei olnud 09.05.2012 joobeastet. Alkomeeter võis midagi näidata, sest ta oli veerand tundi varem tarvitanud kõhuvalu leevendamiseks 20 grammi pipraviina. Selline kogus ei tekita Ü. Kriisa hinnangul joovet. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
11. Süüdimõistetu Ü. Kriisa esitas maakohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kahel alusel. Esiteks põhjendas Ü. Kriisa oma taotlust sellega, et tal on pooleli XXXX ravi. Teise põhjusena esitas Ü. Kriisa vajaduse minna notari juurde. Maakohus jättis Ü. Kriisa taotluse rahuldamata, tuginedes seejuures KrMS § 415 lg-le 3, ning leidis, et vangistuse täitmisele pööramisega ei kaasne Ü. Kriisale raskeid tagajärgi. Ehkki ringkonnakohus nõustub maakohtu motiivide ja lõppjäreldusega, leiab kohus, et tulenevalt Ü. Kriisa taotluse esimesest põhjendusest, s.o ravivajadusest, tulnuks maakohtul tema taotlust hinnata ka KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega kuni kuue kuu võrra edasi lükata, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida.
12. KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks peavad olema täidetud mõlemad selles toodud tingimused, s.o süüdimõistetu peab olema raskelt haigestunud ning teda ei ole võimalik vanglas ravida. Ringkonnakohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et antud juhul pole kumbki nimetatud tingimustest täidetud. Nii nähtub SA T Ü K vastusest maakohtu järelepärimisele, et Ü. Kriisa on küll pöördunud alates
13. aastast XXXX, kuid käesoleval ajal ei ole talle määratud mingisugust medikamentoosset ravi. Seega ei vasta Ü. Kriisa väide poolelioleva ravi kohta tõele. Seoses Ü. Kriisa ringkonnakohtule esitatud taotlusega nõuda T Ü K P arhiivist välja kõik tema haiguslugu käsitlevad dokumendid alates
14. aastast märgib ringkonnakohus, et aluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks võiks anda üksnes tema tervislik seisund käesoleval ajal. Seega ei oma varasemad andmed Ü. Kriisa tervisliku seisundi kohta antud juhul tähtsust.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ü. Kriisa väidetav pooleliolev pärandiasi ei anna alust vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 3 alusel. Maakohus kontrollis taotluses märgitud asjaolu ning tuvastas Ametlikes Teadaannetes avaldatu põhjal, et L.K. pärimisasjas pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtaeg oli 21.05.2012 ning pärandiga seotud täiendavate toimingute tegemiseks tähtaegu kehtestatud ei olnud. Seega jääb ringkonnakohtule selgusetuks, miks on Ü. Kriisal väidetavalt vaja käia notari juures ning millised rasked tagajärjed võivad vastasel juhul süüdimõistetule karistuse kandmisele asumisega kaasneda.
16. Vastuseks Ü. Kriisa taotlusele tühistada ka Tartu Maakohtu 01.06.2012 kohtumäärus, millega pöörati Ü. Kriisale Tartu Maakohtu 03.09.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele, selgitab ringkonnakohus, et nimetatud määrus ei olnud KrMS § 385 p 26 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav, mistõttu see jõustus määruse tegemisest.
17. Ringkonnakohus märgib veel, et VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 täpsustab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega tagatakse Ü. Kriisale vanglas tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajadusel eriarstiabi osutaja juurde suunamine. 3
18. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 415 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau