33

Kriminaalasi nr.1-07-9708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juunil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9708 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Prokurör Piret Juuse Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 28.06.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Marko Riik ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Riik isikukood 39106274222 viibib Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Marko Riik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Riik´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Marko Riik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 15.10.2007 otsusega KarS §424, §329, §215 lg2 p1, § 199 lg 2 p 4 ja § 184 lg 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu 28.08.2009 määrusega vabastati Marko Riik ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kusjuures esimeseks kuueks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Tingimisi katseajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 pp2,4,7,8,9 kohustusi. Pärnu Maakohtu 28.04.2011 määrusega pöörati täitmisele Marko Riik´ile Pärnu Maakohtu 15.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuud ja 18 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 04.06.2011 ja lõpp 22.04.
2. Kinnipidamisasutuses Marko Riik´i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Süüdimõistetu sai põhihariduse karistust kandes Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. 10.klass jäi Viru Vanglas pooleli, kuid asus 2011/2012 õppeaastal omandama ehitusalast kutseharidust. On töötanud juhutöödel, pikem töökogemus puudub. Vabanedes on garanteeritud töökoht kodukohas, xxx, kuna ema vajab ajutist hooldamist ja kõrvalist abi. Vanglas on kinnipeetav teeninud sissetulekut tootmispraktikal olles. Kinnipeetav töötas 2011aasta suveperioodil koristajana. Alates 18.04.2012 on paigutatud Viru Vangla avavangla ja töötavate kinnipeetavate osakonda. Isiku tuttavate hulgas oli mitu kriminaalse taustaga isikut, kelledega on lõpetanud suhtlemise. Oli nende poolt mõjutatav, tajub õigesti neist lähtuvat ohtu. Kinnipeetavat on 4-l korral karistatud Alkoholiseaduse rikkumise ning korra joobes juhtimise eest väärteo korras. Kriminaalkorras on karistatud joobes juhtimise eest. Grupis ning joobnuna on sooritanud vägivallakuritegusid. Tajub seost joobe ja käitumise vahel ning tunnistab probleemi olemasolu. On läbinud Eluviisitreeningu august-oktoober 2011, mille tulemusel oskab hinnata alkoholi mõju tema käitumisele ja sellele kaasnevatele tagajärgedele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku andmetel on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht (ema korter). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub Marko Riik tööle xxx-sse ehituse abitöölisena. xxx juhatuse liige xx xx on Marko Riik`i tööle asumist kinnitanud nii suuliselt kui garantiikirjaga. Marko Riik on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras 31-l korral. Kuriteod on olnud varavastased, isikuvastased, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised, narkootikumide käitlemine. Kriminaalne käitumine sai alguse alaealisena. Marko Riik on 2-l korral määratud kriminaalhooldusele, neist ühel korral vabanes vanglast ennetähtaegselt. Esimesel katseajal jätkas Marko Riik uute kuritegude toimepanemist ning katseaeg lõpetati teise kohtuotsusega. Eelmisel ennetähtaegsel vabanemisel rikkus Marko Riik kohtu määratud kohustusi - tarvitas alkoholi, jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud inimestega. Samuti oli tal raskusi kokkulepitud aegadel registreerimisele ilmumisega ning pani toime 3 väärtegu. Nimetatud rikkumiste tõttu pöörati karistus kriminaalhooldaja ettekande alusel täitmisele. Marko Riik on korduvalt pannud toime kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes olles. Alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt ja vabaduses on tarvitanud narkootikume. Joovastavate ainete tarvitamise jätkamine vabaduses võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Marko Riik taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja esitas kirjaliku arvamuse ja taotleb ka kohtuistungil kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja arvamused ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et Marko Riik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetava korduvalt ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. M.Riik ei ole varasemalt katseaja kohaldamise nõudeid järginud eriti alkoholi kuritarvitamise osas. Ka vangla iseloomustuse riskihinnangust nähtub, et alkohol on isiku ohtlikkuse riskitegurina 2 jätkuvalt arvestatav negatiivne näitaja. M.Riiki ohtlikkuse ja riskinäitajad ei ole ka vangla iseloomustusest nähtuvalt minimaalsed, sest tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse prognoosid ei ole täielikult maandatud või miinimumilähedased. Varasema katseaja kestel pani M.Riik toime õigusrikkumisi, millele järgnes väärteokorras karistuse määramine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vaatamata varasemalt ennetähtaegselt vabanemisele on M.Riik`l käesoleval ajal tasumata rahalisi nõudeid. Marko Riik on kriminaalkorras karistatud sh 1 astme narkokuriteo toimepanemise eest. Isik oli tingimisi vabastatud karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid katseajal rikkus ta määratud kohustusi, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega soovinud katseaja kestel käituma seaduskuulekalt s.t ei soovinud kanda karistust vabaduses minimaalsete piirangutega kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustusi kandes. Teistkordne tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Marko Riik on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus – seekord ilma elektroonilise järelevalve kohaldamiseta ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka Pärnu Maakohtu 28.04.2011 määrusest nähtub, et ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ja pani toime väärtegusid. Arvestades seda, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ei ole välistatud et nad võivad ka edaspidi negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning Marko Riik puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja katseaja kestel ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus märgib, et M.Riik on vangistuse kestel teinud positiivseid samme õiguskuulekale käitumisele orienteerumisel, kuid antud olukorras ei hinda kohus seda ainumäärava tähtsust omava asjaoluna. Kohtul puudub veendumus, et varasemalt süüdimõistetu poolt korduvate kriminaalhooldusele allumatuse faktide ja õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise ohud on edaspidi süüdimõistetu järjekordse vabanemise korral täielikult välistatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Marko Riik vabastamata temale Pärnu Maakohtu 15.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3